1-16-5215/44

1-16-5215 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08.03.

1. a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-16-5215 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Ave Mõistlik Kohtuasi Vangla esitatud materjalid L.J tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu L.J (ik: XXX; viibib Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 01.03.
2. a Tallinn kaugkohtuistung koht Liivalaia kohtumaja, avalik RESOLUTSIOON
3. Vabastada L.J karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuu ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada L.J järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid:
4. KarS § 76 lg 5 alusel allutada L.J kuni katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: Xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
5. Kohaldada L.J-i suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis; 5) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased;
6. L.J-i määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
7. L.J vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu esindusele ja L.J-ile. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 10.02.
8. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava L.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Pärnu Maakohtu 25.08.
9. a kohtuotsusega tunnistati L.J süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ja karistati teda KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta 4 kuu ja 13-päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 12.04.
10. a ja lõpp on 25.08.
11. a. L.J-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava suhtes ei ole koostatud individuaalset täitmiskava, töötanud ei ole ega ole soovinud osaleda ka sõltlastele suunatud grupitöödes. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Vabanemisjärgselt soovib elama minna Xxxx, vabanemisjärgne töökoht on olemas, kuid puudub positiivselt toetav sotsiaalne võrgustik. L.J-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on L.J kindlustatud elu- ja töökohaga, kuid puuduvad toetavad isikud ning lähedastega on suhted katkenud. L.J taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. 3 Abiprokurör Kersti Reinuste edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör toetab L.J-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör L.J-ile katseaja määramist 6-kuuks ja tema allutamist KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile 6-kuuks, leidis, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik L.J-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 5korral kriminaalkorras karistatud ja korduvalt on viibib reaalses vangistuses, praegu kannab karistust varguse toimepanemise eest grupis, varasemalt on karistatud varguste ja suures koguses narkootilise aine omamise ja edasiandmise eest. Vägivalda ta kasutanud ei ole. Vangistuses kinnipeetavale ei ole koostatud individuaalset täitmiskava, töötanud ta ei ole ega ole soovinud osaleda ka sõltlastele suunatud grupitöödes. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Vanglamaterjalide kohaselt kinnipeetav ei näe alkoholi tarbimises probleemi, kuid tunnistab, et on olnud kuriteo toimepanemise ajal korduvalt alkoholijoobes. Alkoholi tarvitamine ei muuda isikut vägivaldseks, kuid soosib mõtlematut käitumist. L.J on
12. a karistatud suures koguses narkootilise aine omandamise ja edasiandmise eest. Viimati tarvitas ta väidetavalt amfetamiini 07.01.
13. a. Vanglas ei soovinud kinnipeetav sõltuvusega tegeleda, väites, et saab oma sõltuvusega ise hakkama, kuigi saabumisel vanglasse tunnistas nii narkootikumide tarbimist kui süstimist. Kinnipeetaval ei ole subkultuurilisi ilminguid esinenud ja vanglas on ametnikega suhtlemisel viisakas. L.J-i empaatiavõime on vähene, arvestab eelkõige enda vajaduste ning probleeme lahendab impulsiivselt ja ühekülgselt. Vabaduses on ta varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on L.J kindlustatud vabanemisjärgselt elu- ja töökohaga, kuid puudub positiivselt toetav võrgustik, kuna isiku vanemad on surnud ja teiste lähedastega on suhted katkenud. Isik soovib vabaneda ennetähtaegselt vangistusest, nõustub kriminaalhooldusega ning saab aru, et see on talle vajalik ja kasulik. Ka kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Tingimisi ennetähtaegselt vabanemine võimaldab kohaldada L.J-i üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi. L.J on ärakandmata karistusaeg alla 6 kuu, mistõttu on see aeg piisavalt pikk aeg andes L.J-ile võimaluse tõestamaks, kas ta suudab kohtu usaldust täita. Kinnipeetava üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 47 %. Prokurör ja vangla toetavad L.J-i tingimisi ennetähtaega vanglast vabastamist. Kohus arvestab ka sellega, et L.J-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata L.J-i püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/