KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-5215 Kohtukoosseis Andres Parmas, Meelika Aava ja Pavel Gontšarov Kriminaala

§ 238lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. Kar

S § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta ja 26 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistusaja hulka arvestati D. Poddubnõi kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 2 päeva ja karistusaja algust arvati alates karistuse kandmisele asumisest. Tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tühistati alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus mõistis D. Poddubnõilt ja kaassüüdistatav P.B-lt solidaarselt S AS kasuks välja tsiviilhagi 29,99 eurot. Samuti mõistis maakohus D. Poddubnõilt ositi 12 kuu jooksul välja menetluskulud: sundraha 645 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 432 eurot. Kohus lahendas ka asitõenditega seonduvad küsimused. 3.

1. Maakohus leidis, et D. Poddubnõile süüdistusaktis ette heidetud kuriteo toimepanemine ühiselt koos P.B-ga on kriminaalasja materjalide põhjal täielikult tõendamist leidnud. Subjektiivsest küljest luges maakohus varguse toime panduks kavatsetusega. Kohus tuvastas ka selle, et D. Poddubnõi on varem varguste eest karistatud isik. Maakohus ei tuvastanud D. Poddubnõi teo õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid. 3.
2. D. Poddubnõile karistust mõistes tuvastas maakohus tema süüd kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse. Süüdistatav on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, mistõttu ei ole tema karistamine rahalise karistusega kui kergeima karistusega põhjendatud. Ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ka pärast eelmisi süüdimõistvaid kohtuotsuseid. D. Poddubnõid karistati viimati
3. veebruaril
4. Seega pani ta uue varguse toime paari kuu möödudes pärast viimase kohtuotsuse kuulutamist. D. Poddubnõi pani uue kuriteo toime üldkasuliku töö sooritamise ajal. Seega ei ole varasemad karistused talle mõju avaldanud. Kohus märkis, et kuritegude varasem toimepanemine ei ole küll vaadeldav iseseisva raskendava asjaoluna, kuid varasemat kuritegu võib arvestada siis, kui see on uue kuriteoga seotud ning näitab süüdlase hoolimatut suhtumist eelmisesse karistamisse. Jätkuvalt samalaadsete kuritegude toimepanemine näitab üheselt, et süüdistataval on tekkinud karistamatuse tunne. Varem kriminaalkorras karistatud isiku poolt uue samalaadse kuriteo toimepanemine nõuab eripreventiivsel kaalutlusel süüdlasele range meetmete kohaldamist. Süüdistatava arusaama 2 enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab, sh õiguskorra huvisid silmas pidades käesoleval juhul tagada vaid reaalne vanglakaristus. Eeltoodud kaalutlustel karistas maakohus D. Poddubnõid 9 kuu vangistusega, mida

§ 238lg 2 alusel kergendati 1/3 võrra. Samas suurendas maakohus mõistetud karistust Kar

S § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel varasema kohtuotsusega mõistetud ja üldkasuliku tööga asendatud vangistuse ärakandmata osa võrra. 3.

1. Sama otsusega tunnistati süüdi ja karistati ka P.B , kuid tema osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud.
2. Pärnu Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Ants Nõmmik, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ja tema karistamist rahalise karistusega keskmises määras, jättes varasema kohtuotsusega mõistetud ja üldkasuliku tööga asendatud vangistuse täitmisele iseseisvalt. Kaitsja ei nõustu maakohtu hinnanguga, nagu oleks D. Poddubnõid võimalik mõjutada vaid reaalse vangistusega. Süüdistatav on enda süüd tunnistanud, avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust toimepandu suhtes, nõustunud tsiviilhagi hüvitamisega, mistõttu oleks esimese astme kohus pidanud D Poddubnõid karistama kergemaliigilise karistusega. Esimese astme kohtus on kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud asjaolu, et D Poddubnõi täidab igati korralikult üldkasuliku töö kohustust, samuti töötab ta alaliselt, mistõttu ei ole võimalik nõustuda kohtuga selles, et D Poddubnõil on tekkinud karistamatuse tunne. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
3. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. 6.

§ 326

lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).

1. Kriminaalkolleegium leiab, et D. Poddubnõi kaitsja apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel.
2. Apellatsioonis esitatud taotlus karistuse kergendamiseks on perspektiivitu. D. Poddubnõile varguse eest mõistetud karistus jääb oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra. Maakohus on mõistetavat karistust arusaadavalt motiveerinud. Karistus ei ole vastuolus seaduse ega kohtupraktikaga. D. Poddubnõi on kriminaalkorras varguste toimepanemise eest ka varem karistatud ning ta pani järjekordse varguse toime kriminaalhoolduse all viibides, mil ta pidanuks tegema hoopis üldkasulikku tööd. Karistuse raskus on proportsioonis süüdistatava süüga, arvestatud on tema isikut ja õiguskorra kaitsmise huve, samuti seda, et tuvastamist pole leidnud 3 süüd raskendavaid asjaolusid ja tuvastatud on süüd kergendava asjaoluna tema puhtsüdamlik kahetsus. Seega on kohus arvestanud kõigi asjakohaste nõuetega ning jõudnud mõiste tava karistuse osas põhjendatud järeldusele.
3. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 326

lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsioonid kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata. 11. Kaitsja on esitanud taotluse määrata apellatsiooni koostamisel riigi õigusabi osutamise eest tasuna kindlaks 120 eurot (sh käibemaks). Kolleegiumi hinnangul on taotlus nõuetekohane, kuid see on sisuliselt põhjendatud üksnes osaliselt. Kaitsja on taotluse kohaselt kulutanud 1 tunni ja 15 minutit maakohtu otsusega tutvumiseks ja sama kaua apellatsiooni koostamiseks. Kolleegiumi hinnangul on arusaamatu, miks on kaitsjal kulunud tund ja 15 minutit 9 lk pikkuse maakohtu otsusega tutvumiseks, millest maakohtu seisukoht moodustab kokku 4 lk. Samavõrra arusaamatu on, miks on kaitsjal kulunud 1 tund ja 15 minutit 2 lk pikkuse apellatsiooni koostamisele, millest tema sisult triviaalne argumentatsioon ja taotlused hõlmavad vähem kui 1 lehekülje. Seetõttu tuleb kaitsja taotlus rahuldada osaliselt. Kolleegium leiab, et nii maakohtu otsusega tutvumise kui ka apellatsiooni koostmaise eest on tasu põhjendatud välja mõista ühe pooltunni töö eest, s.o kokku 48 eurot (sh käibemaks).

§-d 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, s.o. teeb

§ 337

lg 1 p 1 nimetatud kohtulahendi, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jätab esitatud apellatsiooni ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata, mis tähendab, et maakohtu otsus jääb apellatsioonimenetluses muutmata. Seega jääb süüdistusasjas määratud kaitsja tasu süüdistatava enda kanda. 4