Obsah (10)

§ 76§ 78§ 75§ 752§ 199§ 65§ 424§ 263§ 64§ 751

Kriminaalasi nr 1-16-411 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14 . märts 2017. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-411 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi

§ 76lg 5 alusel määrata N.N-ile katseaeg kestvusega kuni 23.05.2018.

a. 3.

§ 78p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.

4. Allutada N.N katseajaks

§ -s 75 sätestatud käitumiskontrollile ja kohustada N.N täitma katseaja jooksul

§ 75

lg -s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 752

,lg4,2 5,p 8 , 9 alusel määrata N.N-ile katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele mitte hiljem kui 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest alates; 3) pöörduma erialaspetsialisti poole ja ravivajaduse ilmnemisel alluma sõltuvusravile (alkoholismiravi); 4) osaleda sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel; 5) alluda elektroonilisele järelevalvele 6 (kuue) kuu jooksul elektroonilise järelevalve seadme keha külge kinnitamisest alates.

1. Määrus N.N suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
2. Vabastada süüdimõistetu N.N kohtumääruse jõustumist.
3. Välja mõista N.N-ilt üheksa) eurot 20 senti. -16- karistuse kandmiselt peale käesoleva riigituludesse riigi õigusabi kulud 79 (seitsekümmend Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal. Viitenumber menetluskulude tasumisel on
4. Selgitusse tuleb märkida „1 411, menetluskulu, N.N“. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu 2 Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päev a jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 27.04.
5. a otsusega tunnistati N.N süüdi

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Tartu Maakohtu 02.03.2015.

a otsusega mõistetud karistusega, s.o 10 kuud vangistust. N.N-ile mõisteti liitkaristuseks 10 kuud vangistust. Lisaks tunnistat i Kristjan Pülse sama otsusega süüdi

§ 424

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust, ja

§ 263

lg 1 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti N.N-ile liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati N.N-ile kuritegude kogumi eest mõistetud karistust Tartu Maakohtu 27.04.2016. a otsusega

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa võrra.

N.N-ile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust. K innipeetava karistusaeg algas 23.05.

1. a ja lõppeb 23.05.
2. a. Vangl a ei toeta N.N vabastamist tingimisi ennetä htaegselt karistuse kandmisest. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud elukohta aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond. Tegemist on 2-korruselise eramuga. Elukoht on sobiv elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Elukoha omanik xxxxxxxxxxxxx, kes elab nimetatud aadressil üksinda, on andnud nõusoleku elektroonilise järelevalve paigaldamiseks. P rokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisuk oha N.N tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta N.N tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu N.N selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja taotles N.N tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt elektroonilise järelevalve kohaldamisega. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning k uulanud ära ja tema N.N kaitsja, leiab, et N.N tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud.
4. N.N kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud, ning nõustunud

§ 75lg 2 p -s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

3 Käesolevaks ajaks on N.N temale mõistetud karistusajast (2 aastat) ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, mis on olnud rohkem kui 4 kuud vangistust. Samuti on N.N andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Justiitsministri 22.02.2007. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ (Kord) § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kord § 51 lg 2 kohaselt peavad elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas; 4) kohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud N.N vabanemisjärgset elukohta aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxmaakond. Nimetatud aadressil asuv elukoht kuulub xxxxxxxxxxxxxxx. xxxxxxxxxxxxx on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on eramu sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused N.N vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 N.N on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Reaalset vangistust kannab N.N esimest korda. N.N on varasemalt toime pannud varavastase kuriteo, s.o väljapressimise ja korduvalt liiklussüütegusid, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. K äesoleval ajal kannab N.N liitkaristust alkoholijoobes mootorsõiduki juhti mise, varguse toimepanemise ja avaliku korra raske rikkumise eest ning väljapressimise toimepanemise eest. Liitkaristus on moodustatud Tartu Maakohtu 02.03.

1. a otsusega (kriminaalasi nr 1-15996), millega N.N tunnistati süüdi väljapressimise toimepanemise eest. N.N-ile mõisteti karistuseks vangistus, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata 1-aastase katseajaga. Seega on N.N varguse ja avaliku korra raske rikkumise, mille eest ka käesoleval ajal karistust kannab, toime pannud katseajal. Lisaks nähtub Karistusregistri andmetest, et Kristjan Pülset on korduvalt karistatud ka väärteokorras, muuhulgas alkoholiseaduse rikkumiste eest. Kohtu hinnangul nähtub eelnevast, et N.N on suhtunud äärmiselt ükskõikselt ja hoolimatult talle mõistetud karistustesse ning kehtes tatud õiguskorda üldiselt. Samas peab kohus oluliseks, et N.N kannab käesoleval ajal esmakordselt reaalset karistust (2 aastat vangistust ). Kohus arvestab ka seda, et N.N on kahetsenud toimepandut ja enda selgituste kohaselt teinud vajalikud järeldused. Kohus peab positiivseks, et N.N on väljendanud valmidust vabanemise korral astuda konkreetseid samme alkoholi tarvitamisest loobumiseks. Kohus, võttes arvesse N.N selgitusi kohtuistungil, leiab, et kahetsuse N.N siiruses j a selles, et N.N on teo tagajärgedest aru saanud, puudub alus kahelda. Kohtu arvates on nimetatud asjaolu oluline, kuna karistuse eesmärgiks on tagada, et inimene ei jätkaks pärast karistuse kandmist uute kuritegude toimepanemist, sh samalaadsete. Seega on N.N puhul alust arvata, et karistus on täitnud eripreventiivsed eesmärgid. 4 3.2 Kohus peab positiivseks N.N käitumist karistuse kandmise ajal. N.N puuduvad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on N.N käitumine vanglaametnike ja kaaskinnipeetavatega korrektne. N.N õpib alates 07.09.
2. a Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi
3. klassis ja alates 21.11.
4. a osaleb sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. 3.3 Kohus on seisukohal, et N.N vabanemisjärgsed elutingimused on head. Vabanemise korral on N.N kindel elukoht oma sugulase xxxxxxxxxxxxxxjuures xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond ja lähedaste toetus. Kohus peab positiivseks ja kuriteoriskide maandamise eesmärgil oluliseks, et vabanemise korral on N.N kindelxxxxxxxxxxxxxxx töökoht s ehitustöölisena. Kindel sissetulek tagab N.N igapäevase toimetuleku. Esialgseks toimetulekuks on N.N võimalik kasutada ka vabanemisfondi kogunenud rahalisi vahendeid, mida on ligikaudu 749 eurot. Tartu Vangla andmetel on N.N rahalisi nõudeid ligikaudu 180 eurot. Kohtu hinnangul on positiivne, et N.N on väljendanud kõrget motivatsiooni omandada põhiharidus, asuda tööle ning tasuda rahalised nõuded.
5. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et N.N ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt elektroonilise järelevalve kohaldamisega on põhjendatud ja kooskõlas guskorraõikaitsmise huvidega. Siinjuures arvestab kohus, et N.N kannab esmakordselt karistusena reaalset vangistust ja tal on 2-aastasest vangistusest ära kantud rohkem kui 9 kuud vangistust. Lisaks võimaldab kohtu hinnangul N.N tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist tema käitumine karistuse kandmise ajal ja vabanemisjärgsed elutingimused. Kohtu arvates võimaldab kohtule N.N antud selgitused järeldada, et N.N on endale seadnud tulevikuks seadusekuulekad eesmärgid ja ta on teinud toimepandust vajalikud järeldused. Seega on kohtul piisav alus olla veendunud, et N.N suhtes on senini reaalselt ärakantud vangistus avaldanud talle piisavat mõju ja motiveerinud teda edasiselt kuritegelikust käitumisest hoiduma. Kohus leiab, et N.N tingimisi ennetähtaegne vabastamine on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul N.N puhul võimalik edasise karistuse kandmisel rakendada kriminaalhoolduslikke meetmeid.
6. N.N-ile tuleb

§ 76lg 5 alusel määrata katseaeg kestusega kuni 23.05.2018.

a. N.N tuleb katseajaks allutada käitumiskontrollile, s.o kuni 23.05.2018. a. Siinjuures võtab kohus arvesse N.N poolt kandmata karistusaja pikkust, aga ka toimepandud kuritegude liiki ja iseloomu ning sellest tulenevat vajadust range järelevalve kohaldamiseks. Selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb N.N-ile lisaks

§ 75

lg -s 1 sätestatud kontrollnõuetele määrata käitumiskontrolli ajaks

§ 75lg 2 p 2 alusel täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi.

Kohustus mitte tarvitada alkoholi vähendab tagajärgedele mõtlematut käitumist ja seeläbi maandab uute kuritegude toimepanemise riske.

§ 75

lg 2 p 4 alusel tuleb N.N-ile määrata kohustuseks asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest arvates. Nimetatud kohustus on vajalik kuriteoriskide maandamisek s, st selleks, et N.N oleks tagatud regulaarne sissetulek ja seeläbi toimetulek. Kuna N.N on avaldanud soovi läbida alkoholiravi ja on olnud nõus raviga , leiab kohus, et N.N-ile tuleb

§ 75

lg 2 p 5 alusel määrata kohustuseks pöörduda erialaspetsialisti poole ja ravivajaduse ilmnemisel läbida sõltuvusravi (alkoholismiravi). Kohustuse määramine on vajalik kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks ja alkoholi tarvitamisest loobumise kindlustamiseks. Lisaks tuleb

§ 75

lg 2 p 8 alusel tuleb Kristjan Pül sele määrata kohustuseks osaleda sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel. See võimaldab kriminaalhooldajal määrata 5 N.N-ile sobiva sotsiaalprogrammi, mille läbimisega on tal võimalik kinnistada ja omandada uusi teadmisi, mis võimaldaksid maandada uute kuritegude toimepanemise riske. Lisaks eelnimetatud kohustustele, tuleb

§ 75

lg 2 p 9 alusel kohustada N.N alluma elektroonilisele valvele.

§ 751

lg 3 alusel peab kohus, arvestades ärakandmata karistuse pikkust, põhjendatuks määrata elektroonilise valve tähtajaks 6 kuud alates elektroonilise järelevalve seade keha külge kinnitamisest. Kriminaalmenetluse kulud N.N tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde Advokaadibüroost Objartel & Partnerid. Kaitsja esitas kohtule taotlused riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 103,20 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlused on põhjendatud osaliselt. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 79,20 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § lg 1 p -le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 79,20 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel N.N-ilt välja mõista. Raina Pärn Kohtunik 6