KOHTUMÄÄRUS Viru Maakohus Kohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.04.2017, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-15-5382 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kaitsja Matti Reinsalu

§ 751

lg 3 p 1 määrata T.D elektroonilise valve pikkuseks 3 (kolm) kuud.

§ 76

lg 5, § 78 p 2 määrata T.D-le katseaeg kohtumääruse jõustumisest kuni 05.02.2019, allutades T.D kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada T.D kontrollnõudeid: alates käesoleva katseajaks katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1- 6 sätestatud  elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- , töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 , 4, 9 sätestatud järgmisi Kohustada T.D katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2, 2 lisakohustusi:  mitte tarvitama alkoholi;  mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;  asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul vangistusest vabanemisest alates;  osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis;  alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Määrata T.D kriminaalhooldusele Viru Vangla III üksuse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada T.D karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Välja mõista T.D-lt menetluskuluna riigituludesse 127,32 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300, Danske Bank EE873300333499990003, viitenumbriga 99915700051497 ning selgitusse märkida „Karl Oiluk , 1-15-5382, menetluskulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Matti Reinsalu kasuks 127,32 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu T.D kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, T.D-le , kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 08.03.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.D elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 17.07.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-5382 tunnistati T.D süüdi KarS § 121 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust ja KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat 5 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 28.01.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuud 26 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 9 kuud ja 26 päeva vangistust. Kohus luges karistuse kandmise alguseks 10.04.

1. 2 Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3-l korral ning vanglakaristust kannab esimest korda. Esimesed kuriteod on vargused grupis ja kehaline väärkohtlemine. Viimane kuritegu on kehaline väärkohtlemine ja röövimine, mis on toime pandud vägivallaga ja grupis. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, sest vägivalla kasutamisele lisandus ka materiaalse kasu saamise eesmärk. Viimase kuriteo pani T.D toime katseajal. Kuritegude sooritamise põhjustena näeb kerget mõjutatavust sõprade poolt. Kinnipeetav on läbinud järgmised taasühiskonnastavad tegevused: töötas majandustöödel, omandas hommikusöögiteenindaja kutse, läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening Õigusrikkujatele“, osales Corrigo individuaalnõustamises ja tugigrupis, osales nõustamistel psühholoogiga, osales vestlusel kriminaalhooldajaga kuritegelikust käitumisest ja väärtushinnangutest, omandab puidupingioperaatori eriala, osales noortele suunatud motivatsioonisüsteemis, läbis Eluviisitreening Õigusrikkujatele järeltegevuse ja osaleb Noorteprogrammis „EQUIP“. Viru Vangla kohaldas 26.01.2017 käskkirjaga nr 6-4/59-1 kinnipeetava suhtes liikumise keeldu (sh keeldu osaleda õppetöös ja tööl) kuna kahtlustati, et T.D osales kaaskinnipeetava kiusamises koolis. 03.03.2017 koostatud õiendist nähtub, et asjaolud selgitati välja ning 02.02.2017 käskkirjaga nr 6 -4/80-1 keelud lõpetati. T.D osaleb koolitöös ja tema käitumise suhtes pretensioone ei ole. Kinnipeetavat ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisjärgselt soovib kinnipeetav asuda elama ema juurde aadressile xxxx. Tegemist on üürikorteriga, mis on üürile antud kinnipeetava emale ning korteri üürileandja on andnud kirjaliku loa elektroonilise järelevalve korraldamiseks antud elamispinnal. Kriminaalhooldusametnik on teostanud eelnevalt nimetatud aadressil elukohakontrolli ning kriminaalhooldusametniku hinnangul vastab eluase elektroonilise järelevalve kohaldamise tingimustele. Kinnipeetaval on olemas töökogemus nii ehitusel kui ka erinevates söögikohtades. Peamiselt oli isik ema ülalpidamisel. Tasumata nõudeid 17.01.2017 seisuga 3290,03 eurot. Isikul on vabanedes tahe asuda tööle ja tasuda nõuded. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetava ema töötab ametliku töölepinguga ja saab stabiilset sissetulekut ning tema ema on nõus seni kuni poeg leiab endale töökoha aidata tal majanduslikult toime tulla. Samas soovib kinnipeetav ka ise tööle minna, et olla majanduslikult iseseisev. Kinnipeetava perekonda kuuluvad vanemad, vennad ja õed, kellega omavahelised suhted on head ja üksteist toetavad. Vabaduses on isiku suhtlusringkond valdavalt kriminaalne, kuid väidetavalt ta vabanedes nendega enam suhelda ei soovi. Üldiselt on isik teiste poolt kergesti mõjutatav ning enamus õigusrikkumisi on sooritatud grupis. Alkoholi tarvitamise osas risk olemas ja ohtlikkus puudub. Isikut on varasemalt korduvalt (6-l korral) karistatud alaealisena alkoholi tarvitamise eest. Esimese kuriteo pani isik toime alaealisena alkoholijoobes ning teised kuriteod on toime pandud kainena. Narkootikumide tarvitamise osas on risk olemas ja ohtlikkus puudub. Kinnipeetav hakkas narkootikume tarvitama 15-aastaselt ning viimasel ajal tarvitas isik amfetamiini korra kuus ja kanepit igapäevaselt. Vanglas diagnoositi isikul narkosõltuvus. Kinnipeetav viibib sõltuvusosakonnas, kus ta osaleb sõltuvusega tegelevates programmides. Isik on viisakas, kuid samas on ta aeglase mõtlemise ja kõneviisiga ning vajab pidevat ülekordamist. Kinnipeetavat on korduvalt kari statud nii kriminaal- kui ka väärteokorras ning kõik isiku kuriteod viitavad riskivale ja hoolimatule elustiilile. Kõik tema poolt sooritatud kuriteod viitavad sellele, et isik võib käituda ettearvamatult ja tagajärgi arvestamata. Kinnipeetav väidab, et vägivald talle ei meeldi ning kakluseid ta ei algata, kuid tema tegevused räägivad teisiti ning ka vanglas on esinenud intsidente, kus ta on olnud aktiivne pool konflikti tekkele. Ta väidab, et ta on jätnud varasemad teod seljataha ning ta soovib oma elu muuta ning 3 edaspidi õiguskuulekalt elada. Vangla on andnud talle õppetunni, mida ta enam korrata ei taha. Kinnipeetav on võimeline tegema lühiajalisi plaane, kuid ta ei suuda mõelda pikemalt ette tagajärgedele ja teha pikaajalisi plaane. Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on avalikkus, nii füüsilised (sh ka temale tuttavad isikud) kui ka juriidilised isikud (kauplused, tanklad). Oht seisneb vägivalla kasutamises ning ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem enesevalitsemise kaotamisel olukordades, kus ei saa oma tahtmist. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 58 % ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 61 %. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, Viru Vangla ei toeta T.D vabastamist tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla. Juhul, kui kohus peab võimalikuks T.D tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla, teeb vangla ettepaneku määrata elektroonilise järelevalve tähtajaks 3 kuud ja allutada käitumiskontrollile kuni karistusaja lõpuni 05.02.
2. Lisaks teeb vangla ettepaneku kohustada isikut täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4 ja 9 sätestatud lisakohustusi. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta T.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest . Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 30.01.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Prokurör ning kriminaalasja menetlenud prokurör Raigo Aas ei toeta samuti nagu vangla T.D ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Täiendavalt märgib prokurör järgnevat. T.D tunnistati süüdi Harju Maakohtu 17.07.2015 otsusega KarS § 121 ja KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 9 kuud 26 päeva vangistust. Isikut on kriminaalkorras karistatud 3-l korral ning vanglas kannab karistust esimest korda. Isik on toime pannud vargusi ja kehalise väärkohtlemise. Soodusteguriks võib nimetada majandusliku kasu saamise eesmärki ja grupi mõju. Mööda ei saa vaadata ka sellest, et T.D pani viimase kuriteo toime eelmise kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistuse katseajal. Tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdlane ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdlane pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et T.D puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Lisaks tuleb märkida, et kinnipeetav ise ei soovi tingimisi enne tähtaega vabaneda. Prokuratuur ei pea võimalikuks vabastada T.D vangistusest ligikaudu 2 aastat enne karistusaja lõppu olukorras, kus teda on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, tema kuritegusid iseloomustab vägivaldsus ning ta ei ole varasemalt katseaja ja käitumiskontrolli nõudeid täita suutnud. Tõsi, kinnipeetav on käesoleva vangistuse ajal teinud ka pingutusi oma käitumise muutmiseks, kuid karistuse eesmärkide täidetust selle pinnalt järeldada veel ei saa. Ehk siis ohtu, et T.D vabaduses vana harjumuse juurde tagasi pöördub, välistada kindlasti ei saa. 4 Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on T.D ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). K innipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 58 % ja 61 %, mis on kõrge retsidiivsusnäitaja. Ohtlikkus seisneb vägivalla kasutamises ja röövimises. T.D vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemist) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kinnipeetav T.D puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur vastu T.D vabastamisele elektroonilise järelevalve alla. vangistusest ennetähtaegsele Maakohtu istung 27.03.2017 toimunud videokohtuistungil avaldas kinnipeetav, et ta tahab vabandust paluda. Tema sõnul on prokuröri väite puhul, et ta ei soovi vabanemist, tegemist eksitusega. Ta on läbinud kinnipidamise ajal rida sotsiaalabi programme. Need programmid on teda aidanud ning on andnud juurde iseseisvust. Nüüdseks on tal teised väärtused – ta on õppinud vastutust. Enne oli ta palju mõjutatavam. Ta on teinud omad järeldused ning vanglas on ta palju mõelnud. Tema jaoks ei ole siin vanglas elu. Talle on hea käitumise eest väljastatud erinevaid preemiaid – pikaajalised kodukülastused vanematega sünnipäevadel ja rahalised toetused. Emaga suhtleb ta tihedalt. Varem on ta katseaja tingimusi rikkumisi. Ta oli eelmine kord vastutusvõimetu ning ei osanud seda hinnata. Nüüd kui teda vabastatakse, ta austab neid tingimusi ja oskab neid hinnata. Praegu on ta vanglas tööl toidujagajana ning õpib puidutöö operaatori eriala. Vabastamise korral sooviks ta tööle hakata just sellel erialal ning ta soovib ka edasi õppima minna. Kui kohus teda ei vabasta, jätkaks ta edasi positiivset käitumist vanglas. Kui teda ei vabastata, siis peab kaitsja koostama määruskaebuse. Kaitsja seisukoht Kaitsja avaldas kohtuistungil, et kaitsealune on toime pannud kuriteo ning ta on selle eest vanglas. Ta rikkus katseaja tingimusi. See kõik on faktoloogia, mis räägib kaitsealuse minevikust. See, mis on toimunud minevikus, seda olematuks teha ei saa. Hea oleks vaadata, kuidas on tema kaitsealune viibinud kinnipidamiskohas ning millised on olnud tema toimetamised seal. See on tema reaalne käitumine. Kaitsja leiab, et T.D on püüdnud positiivses suunas tegutseda peaaegu maksimumi piires. Ta on läbinud rea sotsiaalabiprogramme ning seda positiivset läbisaamist on peetud premeerimise vääriliseks. Oluline on ka, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetava käitumine on näidanud seda, et ta on varasemast negatiivsest käitumisest teinud olulised järeldused ja ta on püstitanud tulevikuks positiivsed eesmärgid. Isik soovib vabaneda. Tal on olemas elukoht, mis sobib elektrooniliseks järelevalveks. Tugivõrgustik on olemas, kes teda aitaks, kui teda vabastatakse. Kaitsja leiab, et kõik see varasem negatiivne ei tohiks muuta võimatuks tema vabanemist, olukorras, kus ta on kinnipidamiskohas püüdnud anda endast kõik, et näidata ennast paranenud kodanikuna. Kaitsja palub kaaluda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 5 Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et T.D suhtes saab käesoleval ajal pidada põhjendatuks kohaldada tingimisi enne tähtaega vabastamist ühes tema allutamisega elektroonilise valve alla. Kinnipeetava vabanemisjärgseid elutingimusi võib pidada heaks. Isikul on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht ema juures aadressil xxxx. Kinnipeetava ema on andnud nõusoleku, et kinnipeetav vabaneks elektroonilise järelevalve alla tema poolt üüritavasse korterisse ning ka korteri üürileandja on andnud kirjaliku loa elektroonilise järelevalve korraldamiseks eelnevalt nimetatud elamispinnal. Kriminaalhooldusametniku hinnangul vastab elukoht ka elektroonilise järelevalve kohaldamise tingimustele. Garanteeritud töökoht isikul siiski puudub. Kohtu hinnangul võib töökoha puudumine halvendada isiku toimetulekut ning suurendada uute kuritegude toimepanemise riski. Samas ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et isikul on olemas varasem töökogemus (muuhulgas töötas isik kohusetundlikult ka vanglas) ning et isik on omandanud kutse hommikusöögiteenindajana ning ta omandab puidupingioperaatori eriala. Kohtu hinnangul võib töökogemuse ning eriala olemasolu aidata isikul tööturul edukamalt konkureerida. T.D perekonda kuuluvad vanemad, vennad ja õed ning kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et omavahelised suhted on head ja üksteist toetavad. Kohus hindab positiivselt, et isikut ootab vabanedes toetav lähivõrgustik. Lisaks väärib märkimist, et kinnipeetava ema on nõus poega majanduslikult toetama seni kuni poeg leiab endale töökoha ja suudab iseseivalt majanduslikult toime tulla. Samas peab märkima kinnipeetava iseloomustuses mainitud asjaolu, mille kohaselt on isik kergesti mõjutatav teiste poolt. Vabanedes oli isiku suhtlusringkond valdavalt kriminaalne ning kohtu hinnangul ei soodusta kriminaalse mõtteviisi, käitumise ja taustaga isikutega läbikäimine kinnipeetava taasühiskonnastumist. Kinnipeetav ise väidab, et tema vabaduses nendega enam suhelda ei soovi. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud, sest isikut ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et isik on vangistuses viibitud aega kasutanud otstarbekalt – ta on teinud aktiivselt tööd, omandanud hommikusöögiteenindaja kutse, omandab puidupingioperaatori eriala, läbis sotsiaalprogrammi, osales vestlusel kriminaalhooldajaga ning nõustamisel psühholoogiga ning osaleb noorteprogrammis „EQUIP“. T.D pingutusi oma senise elu ja hoiakute muutmisel näitab lisaks ka asjaolu, et ta on osalenud noortele suunatud motivatsioonisüsteemis ning talle väljastati hea käitumise eest preemiaid. Eeltoodud positiivsed asjaolud viitavad kohtu hinnangul sellele, et süüdlane on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Ka kinnipeetava kohtuistungil antud selgituste kohaselt võiks teha järelduse, et vangistus on mõjutanud T.D oma senist eluviisi muutma ning seadma endale seaduskuulekad eesmärgid – väidetavalt on isik saanud vanglas palju mõelda ning ta on seadnud endale teised väärtused ning on teinud endale sellest omad järeldused. Kohus võtab arvesse sedagi, et tegemist on T.D esimese reaalse vangistusega ja käesolevaks ajaks reaalselt kantud vangistus võiks olla piisav, et mõjutada esmakordselt 6 vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toime panemast. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et isikul diagnoositi vanglas narkosõltuvus. Kohus loodab, et sõltuvusosakonnas viibimine ning tugigrupis osalemine kinnipeetava poolt on seni mõjutanud isikut viisil, mis aitaks tal varasemalt diagnoositud sõltuvusprobleemiga edaspidi vabaduses toime tulla. Kindlasti ei saa mööda vaadata sellest, et T.D on kriminaalkorras karistatud 3-l korral ning et isik pani viimase kuriteo toime katseajal. Samas on vangistusest ennetähtaegsel vabastamisel tähtis ka prognoos, et süüdimõistetu suure tõenäosusega ei pane toime uusi kuritegusid. Kohus leiab, et kinnipeetav on nii sõnades kui ka tegudes väljendatud tõsist motivatsiooni muutumiseks ning tema seaduskuulekust soodustavad ka vabanemisjärgsed elutingimused. Kohus on seisukohal, et antud juhul on elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest ennetähtaegse vabastamise ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 05.02.
3. Kohus märgib, et elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga. Samuti saaks uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski kohtu hinnangul veelgi maandada kinnipeetava käitumiskontrollile allutamisega ning talle KarS § 75 lg 2 p 2, 21 ja 4 sätestatud kohustuste panemisega. Kohus leiab, et T.D-le tuleb anda võimalus näidata seda, et tema väärtushinnangud on vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta suudab edaspidi vabaduses seaduskuulekalt käituda ning kriminaalhooldaja järelevalve all kontrollnõudeid ja talle pandud kohustusi täita. Lõpetuseks rõhutab kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu isik vabastaks karistuse kandmisest – muutub vaid karistuse kandmise viis ning isik loetakse lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui isik ei pane selle aja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab T.D suhtuma ka katseaega ning sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus T.D tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus lähtus määrus t tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
4. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Viru Maakohtu kohtunik Tiit Kullerkupu 11.04.2017 ebatäpsuse parandamise kohtumääruse RESOLUTSIOON: Teha parandus Viru Maakohtu 11.04.2017 kohtu määruse nr 1-15-5382 resolutsioonis ning asendada resolutsioonis sisalduv tekst: „Määrata T.D kriminaalhooldusele Viru Vangla III üksuse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. “ tekstiga: „Määrata T.D kriminaalhooldusele Tallinna Vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.“ Muus osas jätta Viru Maakohtu 11.04.2017 kohtumäärus nr 1-15-5382 muutmata. 7 Kohtumäärus saata isikutele, kellele on väljastatud vigase kohtumääruse koopia. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 8