Obsah (5)

§ 76§ 78§ 75§ 424§ 65

Kriminaalasi nr 1-16-3629 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. mai 2017. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-3629 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi s

§ 76lg 5 alusel määrata F.D-le katseaeg kestusega 6 (kuus) kuud.

3.

§ 78p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.

4. Allutada F.D katseajaks

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ja kohustada F.D täitma katseaja jooksul

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p 2, 4, 5 alusel määrata F.D-le katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele mitte hiljem kui 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest alates; 3) pöörduma erialaspetsialisti poole ja ravivajaduse ilmnemisel alluma sõltuvusravile (alkoholismiravi).

1. Määrus F.D suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
2. Vabastada süüdimõistetu F.D kohtumääruse jõustumist. karistuse kandmiselt peale käesoleva Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 12.09.
3. a otsusega mõisteti F.D süüdi

§ 424järgi, mille eest mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust ja mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 26.11.2014.

a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra. F.D-le mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 25 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaja algus 12.09.

1. a ja lõpp 06.11.
2. a. Vangla toetab F.D vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha F.D tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör toetab F.D tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD 2 Süüdimõistetu F.D selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära F.D , leiab, et F.D tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud.
4. F.D kannab käesoleval ajal karistust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on F.D temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Seega esinevad formaalsed alused F.D tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 F.D on kriminaalkorras karistatud viiel korral (3 karistust kustunud). F.D on varasemalt toime pannud varavastaseid kuritegusid, kuriteo avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku vastu. Samuti on F.D karistatud liiklussüütegude eest, s.o mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis (nimetatud karistused on kehtivad). Käesoleval ajal kannab F.D liitkaristust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Liitkaristus on moodustatud Tartu Maakohtu 26.11.

1. a otsusega (kriminaalasi nr 1-14-9353), millega F.D tunnistati süüdi joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest ja talle mõisteti karistuseks vangistus, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga. Lisakohustusena määrati F.D-le mitte tarvitada alkoholi. Kuna F.D rikkus alkoholi tarvitamise keeldu, kohustati Tartu Maakohtu 11.02.
2. a määrusega F.D alluma sõltuvusravile. F.D-le mõistetud karistus pöörati Tartu Maakohtu 19.04.2016.a määrusega täitmisele põhjusel, et F.D rikkus jätkuvalt kohustust mitte tarvitada alkoholi. Lisaks pani F.D katseajal toime uue samalaadse kuriteo (s.o 20.12.
3. a). F.D varasemast elukäigust nähtuvalt on F.D jätnud kasutamata võimaluse kanda karistust vabaduses, kuna F.D on korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid (alkoholi tarvitamise keeld, kohustus alluda ravile) ja toime pannud uue kuriteo katseajal. Sellest järeldub, et F.D on suhtunud ükskõikselt talle mõistetud karistustesse ja määratud kohustustesse ning seega ka õiguskorda üldiselt. Samas peab kohus oluliseks, et F.D kannab käesoleval ajal esmakordselt karistusena reaalset vangistust. Kriminaalhoolduse rikkumised on olnud seotud F.D esineva alkoholiprobleemiga, st teisi nõudeid on F.D varasemalt korrektselt järginud. Samuti on oluline arvestada, et F.D on kahetsenud toimepandut ja soovib edaspidi võtta tarvitusele kõik meetmed selleks, et samalaadseid olukordi enam aset ei leiaks. Samuti on F.D motiveeritud tegelema alkoholiprobleemiga. Kohus, võttes arvesse F.D selgitusi kohtuistungil, leiab, et F.D kahetsuse siiruses ja selles, et F.D on teo tagajärgedest ja tehtud vigadest aru saanud, puudub alus kahelda. Kohtu arvates on nimetatud asjaolu oluline, kuna karistuse eesmärgiks on tagada, et inimene ei jätkaks pärast karistuse kandmist kuritegude 3 toimepanemist. Seega on F.D eripreventiivsed eesmärgid. puhul alust arvata, et karistus on täitnud 3.2 F.D on vangistuses olles läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. F.D ise hindab sotsiaalprogrammis omandatut positiivselt. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on F.D motiveeritud vabanema alkoholisõltuvusest. Seda on kinnitanud F.D ka kohtuistungil. Lisaks on F.D käinud psühhiaatri vastuvõtul. F.D on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis on määratud 05.12.
4. a keelatud esemete hoidmise eest. Kuigi kohus peab negatiivseks, et F.D on kehtiv distsiplinaarkaristus, peab kohus oluliseks arvestada distsiplinaarkaristuse aluseks olnud asjaolusid. Kohtu hinnangul ei ole rikkumine väga raske ja seda kinnitab ainuüksi ka distsiplinaarkorras määratud karistus - noomitus. 3.3 Vabanemise korral on F.D kindel elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond. Nimetatud elukoht kuulub F.D-le ja käesolevalt elavad seal kinnipeetava abikaasa, tütar, ema ja vanaema. Kohus peab positiivseks sedagi, et F.D on vabanemise korral tagatud kindel töökoht xxxxxxxxxxxxxxxxx-s metallitöödel. Seega on F.D vabanemise korral olemas toetus lähedaste isikute näol ja võimalus saada regulaarset ning kindlat sissetulekut. See võimaldab omakorda äraelamist ja maandada uute kuritegude toimepanemise riske. Töökoha olemasolu on vajalik ka seetõttu, et F.D on ülalpidamist vajav alaealine laps. Kohus peab positiivseks, et Tartu Vangla andmetel on F.D seisuga 20.03.
5. a vabanemisfondis 1410 eurot ja rahalised nõuded puuduvad. Seega võimaldab esialgset ja lühiajalist toimetulekut ka vabanemisfondi kogutud rahalised vahendid.
6. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et F.D ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud. Siinjuures arvestab kohus, et F.D kannab esmakordselt karistusena reaalset vangistust ning F.D on talle mõistetud karistusest (1 aasta 1 kuu 25 päeva) rohkem kui 8 kuud vangistust. Lisaks võimaldab kohtu hinnangul F.D tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist osaliselt tema positiivne käitumine karistuse kandmise ajal, aga ka tema vabanemisjärgsed elutingimused. Kohtu arvates võimaldab F.D käitumine karistuse kandmise ajal, aga ka tema kohtule antud selgitused järeldada, et F.D on endale seadnud tulevikuks seadusekuulekad eesmärgid ja ta on teinud toimepandust vajalikud järeldused. Seega on kohtul piisav alus olla veendunud, et F.D suhtes on senini reaalselt ärakantud vangistus avaldanud talle piisavat mõju ja motiveerinud teda edasiselt kuritegelikust käitumisest hoiduma ja kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ning kohustusi korrektselt täitma. Kohus leiab, et F.D tingimisi ennetähtaegne vabastamine on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul F.D puhul võimalik edasise karistuse kandmisel rakendada kriminaalhoolduslikke meetmeid.
7. F.D tuleb

§ 76lg 5 alusel määrata katseaeg kestusega 6 kuud.

Kohus leiab, et katseajaks tuleb F.D allutada käitumiskontrollile. Siinjuures võtab kohus arvesse F.D poolt kandmata karistusaja pikkust, aga ka toimepandud kuritegude iseloomu ja sellest tulenevat vajadust järelevalve kohaldamiseks. Selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb F.D-le lisaks

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele määrata käitumiskontrolli ajaks

§ 75lg 2 p 2, 4, 5 alusel täiendavad kohustused.

F.D-le tuleb

§ 75lg 2 p 2 alusel määrata kohustuseks mitte tarvitada alkoholi.

Kohustus mitte tarvitada alkoholi vähendab tagajärgedele mõtlematut käitumist ja seeläbi maandab uute kuritegude toimepanemise riske. 4 Lisaks tuleb

§ 75

lg 2 p 4 alusel F.D kohustada asuma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul vabanemisest alates. Nimetatud kohustus on vajalik kuriteoriskide maandamiseks, st selleks, et F.D oleks tagatud regulaarne sissetulek ja seeläbi toimetulek. Kuna F.D on avaldanud soovi läbida alkoholiravi ja olnud nõus raviga, leiab kohus, et F.D-le tuleb

§ 75

lg 2 p 5 alusel määrata kohustuseks pöörduda erialaspetsialisti poole ja ravivajaduse ilmnemisel läbida sõltuvusravi (alkoholismiravi). Kohustuse määramine on vajalik kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks ja alkoholi tarvitamisest loobumise kindlustamiseks. Raina Pärn Kohtunik 5