KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.05.2017, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-16-8657 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Õnnela Seinamets Kaitsja Valli Murd

§ 751

lg 3 määrata J.M elektroonilise valve pikkuseks 6 (kuus) kuud.

§ 76

lg 5, § 78 p 2 määrata J.M-ile katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 06.03.2018 ning katseajaks allutada J.M kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada J.M katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxxx;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu või töökoha vahetamiseks; 1  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada J.M katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 4, 8, 9 sätestatud järgmisi lisakohustusi:  asuma tööle või võtma ennast Töötukassas arvele 2 nädala jooksul peale vabanemist;  osalema sotsiaalprogrammis (mitmetasandiline pereteraapia) kolme kuu vältel peale vabanemist;  alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Määrata J.M kriminaalhooldusele Viru Vangla III üksuse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada J.M tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, J.M-ile , kaitsjale ja prokurörile ning kriminaalhoolduse teostamiseks saata määrus täitmiseks Viru Vangla III üksuse kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 24.03.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.M elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tartu Maakohtu 07.10.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-8657 tunnistati J.M süüdi KarS § 4231 järgi ning karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust J.M-ile Tartu Maakohtu 09.09.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-5371 mõistetud karistuse, s.o 1 aasta 1 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja alguseks J.M kinnipidamise aeg, s.o 06.10.

1. J.M on kriminaalkorras karistatud 4-l korral. Kinnipeetavat on varasemalt karistatud varguste sooritamise eest grupis ning viimaseks kuriteoks on süstemaatiline mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria juhtimisõiguseta. Vangla hinnangul on ohustatud ühiskond tervikuna. Soodusteguriks on mõtlematu käitumine, impulsiivsus, soov otsida teravaid elamusi, keerulised peresuhted ning grupi mõju. J.M on läbinud vangistuse jooksul järgmised taasühiskonnastavad tegevused: mitmetasandilises pereteraapias osalemine, majandustöödel töötamine (töötas kohusetundlikult ja oli töös püüdlik) ning õpingute jätkamine
2. klassis. Kinnipeetav on osalenud edukalt noortele suunatud motivatsioonisüsteemi programmis, mille raames on preemiana viidud ühel korral 5 tunniks väljaviimisele vabanemisjärgsele elukoha aadressile. Distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. 2 Vabanemisjärgselt soovib kinnipeetav asuda elama vanavanemate majja aadressile xxxx, kus elavad kinnipeetava vanaema, vanaisa ja onu, kes on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks. Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt on maja sobilik valve kohaldamiseks. Kinnipeetaval puudub erialane haridus ning pikemaajaline töökogemus. Vabanemisjärgselt on J.M võimalik asuda tööle ettevõttesse xxxx, mille juhatuse liige on esitanud kriminaalhooldusametnikule tööle võtmise nõusoleku kinnituskirja. Täitise andmetel on isikul võlgnevusi 3801,61 euro ulatuses, mis raskendab majanduslikku toimetulekut. J.M lähedasteks on ema, õde, vend, vanavanemad ja onu. Perekond on koos J.M-iga osalenud mitmetasandilises pereteraapias ning terapeudi sõnul on omavahelised suhted ja üksteisemõistmine oluliselt paranenud. Lähedased toetavad kinnipeetavat vabanemisel. Kuriteod on isik suures osas toime pannud koos kriminogeensete sõpradega või olles nende poolt mõjutatud, kuid J.M sõnul ta edaspidiselt enam endiste sõpradega ei suhtle. Vangistuses on kinnipeetav saanud psühhiaatrilist ravi ning osalenud vaimse õe nõustamisel. Vajalik on jätkata vabaduses psühhiaatrilist ravi. Kinnipeetav tunnistab probleeme, kuid pisendab enda osa nendes. Vangistuses on isik hakanud enda kuritegude tagajärgedele mõtlema ja sellele, millist kahju on tekitanud kuritegude toimepanemine ta lähedastele. Mitmetasandilises pereteraapias osalemise tulemusena on isik hakanud enda sõnul teistmoodi mõtlema ning enda käitumist rohkem kontrollima. Vangistuses on kinnipeetava impulsiivsus vähenenud. Tõenäoliselt kinnipeetav ei riski väikeste saavutuste nimel. Isik on võtnud endale eesmärgiks vabanemisjärgselt esmalt tööle asuda. Kriminaalhooldusel olles J.M registreerimiskohustust ei täitnud ning sooritas katseaajal uue kuriteo, mis näitas isiku negatiivset suhtumist ühiskonda ja selle normidesse. Kinnipeetav on pannud toime ühiskonnale tervikuna ohtliku kuriteo, milleks oli lubadeta süstemaatiline mootorsõiduki juhtimine. Vangistuses olles on isik olnud ametnikega viisakas. Isik mõistab enamasti ühiskonnas kehtestatud reeglite vajalikkust. Enda sõnul on ta valmis edaspidiselt järgima kriminaalhoolduse kehtestatud nõudeid ja enda elu muutma. Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb lubadeta mootorsõiduki juhtimises ning ohustatud on ühiskond tervikuna. Ohu tõenäosus on kõige suurem siis, kui isikut mõjutatakse grupi poolt, perekonnaga on suhted keerulised või ta otsib teravaid elamusi. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 55 %. Arvestades J.M ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla J.M tingimisi enne tähtaega vabastamist III üksuse järelevalve alla elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Juhul kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetav J.M tingimisi enne tähtaega vabastada elektroonilise järelevalve kohaldamisega teeb vangla ettepaneku määrata isikule katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega kuni 06.03.
3. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas kohustada isikut täitma KarS § 75 lg 4, 8, 9 sätestatud lisakohustusi. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et soovi osa võtta J.M tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. 3 Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 23.03.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Kinnipeetav J.M käitumises vangistuse jooksul esinevad positiivsed asjaolud – distsiplinaarrikkumiste puudumine, majandustöödel koristajana tööhõives osalemine, pereteraapias osalemine,
4. klassis õpingute jätkamine ja noortele suunatud motivatsioonisüsteemi programmis edukalt osalemine. Eeltoodu viitab sellele, et süüdlane on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vangla iseloomustuse põhjal võib J.M käitumist kogu vangistuse ajal hinnata nõuetekohaseks. Vabanedes on J.M olemas elektroonilise valve kohaldamise nõuetele sobiv elukoht ning lähedaste toetus. Samuti on isikule garanteeritud töökoht xxxx. Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et isik omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 06.03.
5. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks jätkuvalt maandada J.M uute süütegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli 11 kuu kestel. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja samuti lisakohustuste panemisega. Lähtudes eeltoodust prokuratuur toetab J.M vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. Maakohtu istung 26.04.2017 toimunud videokohtuistungil avaldas J.M, et ta ei soovi enam vanaviisi jätkata ning ta sooviks alustada uut elu. Tal on häbi enda perekonna ees. Ta soovib minna tööle ning tasuda ära kõik oma võlad. Samuti soovib ta pärast põhikooli lõpetamist minna õppima kutsehariduskeskusesse, et saada kas autoremondilukksepaks või ehitajaks. Nüüdseks on ta saanud aru, et on valesti käitunud. Seni on olnud talle suureks abiks vangla psühholoog ning ennetähtaegse vabanemise korral oleks tal samuti psühholoogi abi vaja, sest tänu psühholoogile paranesid tema suhted ema ja kasuisaga. J.M lisas, et pereteraapias osalemine on teda väga palju aidanud. Kaitsja seisukoht Süüdimõistetu minevik on üsna negatiivne, kui arvestada seda, et kaitsealune on 19-aastane ja juba lühikese aja jooksul (alates 14 aastasest) on ta jõudnud neljal korral karistuse saada. Esimene kord, mil J.M-ile karistus mõisteti, lõppes kriminaalhooldus hästi. Teised korrad on olnud kriminaalhooldusel negatiivsed tagajärjed. Kõik teda iseloomustavad andmed vanglast on positiivsed – ta töötab, osaleb sotsiaalprogrammides ja pereteraapias. On selge, et kui isikule on pandud paika ranged käitumisreeglid, siis elab ta seaduskuulekalt. Kaitsja on seisukohal, et J.M vajab pärast vabastamist rangeid reegleid. Tema impulsiivne käitumine on probleem. Psüühikahäiret ei ole täheldatud, kuigi on psühholoogilised probleemid. J.M tuleks allutada psühholoogilisele ravile. Kaitsealune on ka ise nõus psühholoogi juures käimisega, mistõttu on selle rakendamine mõistlik. Elektrooniline valve oleks J.M suhtes kasulik, kuna see on range meede. Vanemate tugi on olemas ja tema enda käitumine on positiivne. Eeltoodu annab aluse arvata, et edaspidi kaitsealune hoidub 4 kuritegude toimepanemisest. Kaitsja palub vabastada kaitsealune enne tähtaega ning kohaldada elektroonilist järelevalvet ja kohustada teda läbima vajalikku psühholoogilist ravi. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et J.M suhtes saab käesoleval ajal pidada põhjendatuks kohaldada tingimisi enne tähtaega vabastamist ühes tema allutamisega elektroonilise valve alla. J.M on vaatamata oma noorele eale kriminaalkorras karistatud juba 4-l korral. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et J.M juba on varasemalt olnud kriminaalhooldusel, kuid registreerimiskohustust ta ei täitnud ning sooritas katseajal uue kuriteo. Eeltoodu viitab kohtu hinnangul sellele, et varasemad karistused J.M-ile positiivset eripreventiivset mõju avaldunud. Järelikult peab kohus võtma seisukoha, kas J.M on käesolevaks ajaks ennast piisavalt parandanud ning oma mõttemaailma õiguskuulekuse suunas korrigeerinud selliselt, et vabaduses ilma kuritegusid toime panemata hakkama saada. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduseks on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Käesoleval juhul tuleb tõdeda, et J.M on ennast karistuse kandmise ajal hästi ülal pidanud, sest kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad ning isik on olnud ametnikega viisakas. Lisaks on J.M vangistuse jooksul läbinud mitmeid taasühiskonnastavaid tegevusi. Ta osales mitmetasandilises pereteraapias, mille tulemusena hakkas kinnipeetav enda sõnul teistmoodi mõtlema ning enda käitumist rohkem kontrollima. Ta töötas vanglas majandustöödel ning kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et isik töötas kohusetundlikult ning oli töös püüdlik. Samuti jätkas isik õpinguid
6. klassis. Ühtlasi on J.M osalenud edukalt noortele suunatud motivatsioonisüsteemi programmis. Kõike eeltoodut arvesse võttes võib asuda seisukohale, et kinnipidamisasutuses viibimine on avaldanud kinnipeetavale positiivset mõju. Samuti on J.M olemas head eeldused resotsialiseerumiseks. Tal on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht vanavanematele kuuluvas majas. Kõnealuses elukohas elavad kinnipeetava vanaema, vanaisa ja onu, kes on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks ning kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt on maja sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. Lisaks nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et J.M on olemas vabanemisjärgne kindel töökoht. Kohtu hinnangul aitab tööle asumine vähendada isiku tegevusetust, mis omakorda peaks vähendama uute kuritegude toimepanemise riske. Positiivseks tuleb pidada sedagi, et vabaduses ootab J.M toetav lähivõrgustik. Järelikult on kinnipeetaval olemas kõik vajalik selleks, et vabaduses uut seaduskuulekat elu alustada ja varasemaid vigu enam mitte korrata. 5 Kohus on seisukohal, et seni kantud karistus on J.M-ile soovitud mõju avaldanud, sest kinnipeetav on nii sõnades kui tegudes väljendanud tõsist motivatsiooni muutumiseks. Muuhulgas soodustavad tema seaduskuulekust ka vabanemisjärgsed elutingimused. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada käitumiskontrolli kuni 06.03.2018 ning kohaldada elektroonilist valvet 6 kuu kestel. Kui kinnipeetav vabaneb tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on talle lisaks tavalistele käitumiskontrolli nõutele võimalik panna kohustus järgida katseajal ka lisakohustusi. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu isik vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ärakandmata jäänud karistuse osast loetakse J.M lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui isik ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus J.M tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
7. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 6