1-15-4765/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-4765 Kohtukoosseis Sten Lind, Meelika Aava, Orvi Tali Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 09.09.
3. a otsus Kriminaalasi S.U süüdistuses KarS § 424 järgi üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja Süüdistatav S.U isikukood XXX; elukoht XXXXX XXXXXXX XXXXX XXXX XXXXX XX-X; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel eesti keel; XXXXXXXXXXXX; XXXXX; kriminaalkorras karistatud kolm korda, viimati Harju Maakohtu 18.10.
4. a otsusega KarS § 201 lg 2 p 1 järgi vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga, Kaitsja Vahur Krinal Prokurör Aarne Pruus Resolutsioon Jätta süüdistatava S.U kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinali apellatsioon läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav võib määruskaebuse esitada üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Pärnu Maakohtu
6. septembri
7. a otsusega mõisteti S.U süüdi KarS § 424 järgi ja teda karistati vangistusega 1 aasta 6 kuud. Karistusest luges kohus kantuks kaks päeva. Mõistetud karistust suurendas kohus KarS § 65 lg 2 ja 69 lg 7 alusel Harju Maakohtu 18.10.
8. a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa 63 päeva võrra ja mõistis liitkaristuseks 1 aasta 8 kuu ja 1 päeva pikkuse vangistuse. Otsuse kohaselt juhtis S.U
9. mail
10. a kella 19.45 paiku Rapla maakonnas Rapla vallas Hagudis Uugivälja teel sõiduautot Opel registrimärgiga XXX XXX alkoholijoobes olles. Kohus märkis, et tõendatud on, et S.U oli
11. mai
12. a õhtul alkoholijoobes. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja väljatrüki kohaselt kontrolliti
13. mail 2014.a. alates 21.03 kuni 21.12 S.U seisundit tõendusliku alkomeetriga ja S.U poolt välja hingatud õhus leidus ühe liitri kohta 1,34 milligrammi alkoholi. Samuti luges kohus tõendatuks selle, et S.U juhtis
14. mai
15. a õhtul alkoholijoobes olles autot Uugivälja teel Hagudi külast kuni teelt väljasõiduni. Kohus tugines seejuures tunnistajate MH ja LK ütlustele. Politseiametniku MH ütluste kohaselt tuli teade teelt välja sõitnud auto kohta saabus enne kella 20.
16. Päästeamet oli kohale jõudnud varem. Auto oli Hagudi poolt tulles paremal pool tee ääres kraavis. Kohapeal olid EP ja S.U, kelledele päästjad viitasid kui autoga sõitnuile. Mõlemal oli tunda alkoholilõhna. Küsimuse peale, kes autot juhtis, vastas S.U, et juhtis EP. Pärast eraldi rääkides väitis EP MH-le, et tegelikult juhtis autot S.U ja et algul ta ei tahtnud seda öelda, sest ei tahtnud viimasele halba. Hiljem Rapla politseijaoskonnas tunnistas EP veel kord, et tema ei juhtinud ega oskagi autot juhtida. Kellestki kolmandast isikust S.U ei rääkinud. LK andis ütlusi selle kohta, et kuulis autoga teelt väljasõidule iseloomulikke helisid ja läks vaatama. Ta nägi S.U autost juhiukse kaudu välja tulemas. Juhi kõrvalt tuli autost välja üks naine. Kedagi kolmandat autost välja ei tulnud. Naine oli purjus. Mees nii purjus ei tundunud olevat, aga jõi pärast veel viina ja pakkus teistele. Tunnistaja oli kohal kuni päästeameti tulekuni. Ta seisis autost umbes 5 meetri kaugusel ja veendus, et inimestega oli kõik korras. Süüdistatava ning tunnistaja EP ütlusi ei pidanud kohus usaldusväärseks, kuna nad on andnud selle kohta, kes autot juhtis, kohtus ja kohtueelses menetluses erinevaid ütlusi. Ka ei pidanud kohus usaldusväärseks tunnistaja HN ütlusi.
17. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni S.U kaitsja V. Krinal, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja S.U õigeksmõistmist. Kaitsja leiab, et S.U süü ei ole tõendatud, märkides järgmist: „Inimest ei saa süüdi mõista ega vangi panna kaudsete tõendite-ütluste põhjal. Kohus ei ole absoluutselt arvestanud menetluse käigus S.U enda ja tunnistaja EP`a ütlusi. S.U poolt alkoholijoobes auto juhtimine ei ole tõendatud. Kriminaalasjas on küll tuvastatud, et S.U oli alkoholijoove, kuid see ei aseta Teda kuidagi veel automaatselt autorooli ja auto juhtimise fakt on absoluutselt tõendamata. Nii S.U enda kui ka tunnistaja EP`a ütluste kohaselt juhtis autot H, kes pärast avariid lahkus sündmuskohalt. Asjaolu, et S.U pärast alkoholi tarvitamist lahkus 15.05.2014.a. Hagudist jalgsi (mitte autoga!), saab tõendada ka 2 tunnistaja HN`i ütlustega. Kahjuks jättis HN`i ütlused-tunnistused kohus samuti täiesti tähelepanuta.“ RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18. Kaitsja väidab apellatsioonis, sellekohast seisukohta põhjendamata, et süüdimõistvat otsust ei või teha kaudsete tõendite põhjal. Seoses sellega märgib kohtukolleegium, et kriminaalmenetluse seadustik sellist keeldu ette ei näe. Riigikohus on asunud seisukohale, et lubamatu on küll süüdimõistva otsuse tegemine ühele kaudsele tõendile tuginedes, kuid süüdimõistva otsuse tegemine kaudsete tõendite kogumi alusel on lubatav (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15.12.
19. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-114-13). Käesoleval juhul on maakohus lugenud selle, et autot juhtis S.U, tõendatuks mitmete kaudsete tõendite alusel. Kohtuotsuse kohaselt tõendavad seda, et autot juhtis S.U , tunnistaja LK ütlused selle kohta, keda ta pärast liiklusõnnetust autost väljumas nägi, samuti tunnistaja MH ütlused selle kohta, kes olid politseinike saabumise ajal auto juures, kuidas nad käitusid ja mida nad toimunud liiklusõnnetuse kohta esialgu väitsid. Apellatsioonis heidetakse maakohtule ette seda, et kohus ei ole üldse arvestanud S.U enda ega tunnistajate EP ja HN ütlustega. Samas ei ole apellatsioonis esitatud põhjendusi selle kohta, miks apellant leiab, et kohus jättis need tõendid tähelepanuta õigusvastaselt ning millist õigusnormi kohus rikkus. Maakohus ei ole tõepoolest süüdistatava ega nimetatud tunnistajate ütlustele tuginenud. Süüdistatava või tunnistaja ütluste kõrvale jätmine ei ole aga kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt keelatud. Vastavalt KrMS § 61 lg-le 2 peab kohus hindama tõendeid kogumis. Kohustus tõendeid kogumis hinnata tähendab muuhulgas seda, et omavahel vastuolus olevate tõendite puhul peab kohus otsustama, millist tõendit ja miks pidada usaldusväärsemaks (vt Riigikohtu 07.03.
20. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-127-06). See, et kohus võib jätta tõendeid ebausaldusväärsena kõrvale, tuleneb ka KrMS § 312 p-st 2, mille kohaselt peab kohus otsuses märkima tõendid, mida ta ei pea usaldusväärseks, koos sellekohase põhjendusega. Maakohus ongi jätnud nii süüdistatava kui tunnistajate EP ja HN ütlused kõrvale põhjendusega, et need on ebausaldusväärsed. Kõigi nimetatud isikute ütluste puhul on kohus otsuses ka selgitanud, miks ta neid ütlusi ebausaldusväärseks peab. Kohtu nendele seisukohtadele apellatsioonis mingisuguseid vastuväiteid esitatud ei ole.
21. Eelnevast tulenevalt leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja jätab selle KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. /allkirjastanud digitaalselt/ /allkirjastanud digitaalselt/ Sten Lind Meelika Aava /allkirjastanud digitaalselt/ Orvi Tali 3