lg 2 p 9 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.
lg 2 alusel pöörati koheselt täitmisele 1 kuu vangistust karistuse kandmise algusega 22.03.2017 ning ülejäänud karistus 11 kuud vangistust jäeti
A.S allutati katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati katseajal järgima
lg-s 1 toodud kontrollnõudeid.
lg 2 p 2, 21 alusel kohustati A.S käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ning mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
Viru Vangla kolmanda üksuse Viru piirkonna vanemkriminaalhooldusametnik Taimi Lepiksaar esitas Viru Maakohtule 14.09.2017 erakorralise ettekande põhjusel, et kriminaalhooldusalune 1 A.S on rikkunud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume või psühhotroopseid aineid. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt saatis Rakvere politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Aleksandr Klasberg meili teel 14.09.2017 teate kriminaalhoolduse tingimuste rikkumise kohta. Nimelt registreeriti 24.08.2017 kell 21.45 Lääne-Virumaal Tapa vallas Tapa linnas Jaama tn 1 juhtum nr 2590170004732, kus A.S 24.08.2017 kella 21.45 ajal tarvitas Tapa linnas Jaama tn 1 juures oleva apteegi taga narkootilist ainet fentanüüli ja karfentanüüli ilma arsti ettekirjutuseta. A.S esinesid joobeseisundile viitavad tunnused ning isikult võeti analüüsiks uriiniproov, mis saadeti Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti uuringule ning selle kohta koostati joobeseisundi tuvastamise saatekiri. Uuringuaktist nr 1598T nähtuvalt oli A.S tarvitanud narkootilist ainet fentanüüli ja karfentanüüli. Kõnealuse juhtumi kohta on politsei alustanud 24.08.2017 väärteomenetluse NPALS § 151 lg 1 alusel, väärteoasjas toimub menetlus, otsust veel ei ole. Kriminaalhooldusaluse 25.08.2017 antud seletusest nähtub, et ta tarbis 24.08.2017 kell 21.45 alkohoolset jooki „Fizz“ siider (2 x 0,5 l) ning „Saku Ice“ õlut (0,33 l). Ta käis jaoskonnas uriiniproovi andmas ning tulemust veel ei tea. Fentanüüli tarbis ta väga väikeses koguses. Ta kahetseb tehtut ning pöördub 28.08.2017 Wismari Haiglasse narkootikumide vastasele ravile. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on kriminaalhooldusalusega senise katseaja jooksul kohtutud 11 korda. Vanglast vabanedes pöördus kriminaalhooldusalune koheselt 28.04.2017 Wismari Haiglasse, et täita lisakohustust alluda narkootikumide vastasele ravile, mille kohta esitas 02.05.2017 kriminaalhooldusalune Wismari Haigla tõendi nr 3739, kus on kirjas, et kriminaalhooldusalune viibis 28.04.2017 Wismari Haiglas psühholoogi juures. Samuti käis kriminaalhooldusalune 08.05.2017 ja 07.06.2017 Wismari Haiglas psühholoogi juures vastuvõtul, mille kohta esitas dokumendid. Kriminaalhooldusaluse väitel ei soovinud ta asendusravi läbida, kuna ta sai ise hakkama sõltuvusainete tarvitamisest hoidumisega. 25.08.2017 helistas Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse nooremuurija, vanemkomissar Tanel Lees ja väitis, et eile 24.08.2017 kontrolliti kriminaalhooldusalust, kuna tal oli narkootikumide üledoos ning sõber kutsus talle kiirabi. Kohale tuli ka politsei. Narkootikumide tarvitamist kiirtestiga politsei ei tuvastanud, kuid uriiniproov saadeti ekspertiisi, sest kriminaalhooldusalune oli ise politseile väitnud, et tarvitas fentanüüli, mida politsei kiirtest ei näita. Politsei sõnul kriminaalhooldusalusel 24.08.2017 alkoholijoovet ei tuvastatud. 25.08.2017 helistas kriminaalhooldusametnik A.S-ile ning kriminaalhooldusalune väitis, et ta oli tõesti 24.08.2017 tarvitanud nii alkoholi kui ka fentanüüli. Samuti teatas kriminaalhooldusalune, et saab tööle. Kriminaalhooldusalune väitis, et ta ta helistab kohe Wismari Haiglasse ning paneb aja, et minna narkootikumide vastasele ravile. 31.08.2017 ilmus kriminaalhooldusalune registreerimisele ning esitas kriminaalhooldusametnikule tasulise teenuse arve tasumise kohta dokumendi, mis on väljastatud Wismari Haigla AS-ist 28.08.2017, sest kriminaalhooldusalune käis psühhiaatria vastuvõtul. Kriminaalhooldusalune väitis, et saab statsionaarsele ravile alates 05.09.2107 (eeltoodu kohta esitas kriminaalhooldusaluse ema Wismari Haigla AS tõendi nr 3944, kus on kirjas, et kriminaalhooldusalune on suunatud 05.09.2017 statsionaarsele võõrutusravile, orienteeruv ravi on 20 päeva). Kriminaalhooldusalusega on alates 05.04.2017 viidud läbi pereteraapiat MDFT. Pereterapeudi kokkuvõttest nähtub, et pereteraapia on kulgenud nõuetekohaselt. Pere on koostöövalmis, suhtlemisel ollakse avameelsed ning valmis abi vastu võtma. A.S suhtub pereteraapiasse samuti tõsiselt ja püüab oma sõltuvusprobleemide ja muude 2 terviseprobleemidega tegeleda. MDFT pereteraapia A.S-iga jätkub kuni oktroobi lõpuni, vajadusel on võimalus teraapia pikendamiseks. Kriminaalhooldusalune on alates 10.05.2017 registreeritud töötuks ning ta on igal kohtumisel esitanud Töötukassa dokumendi, mis näitab, et isik on käinud Töötukassas registreerimas. Augustis 2017 väitis kriminaalhooldusalune, et unustas Töötukassa registreerimise dokumendi koju ning esitab järgmisel kohtumisel, kuid järgneval kohtumisel väitis kriminaalhooldusalune taas, et tal jäi Töötukassa registreerimise dokument koju. Kriminaalhooldusametnik võttis 31.08.2017 ühendust Töötukassa juhtumikorraldajaga, kes väitis, et kriminaalhooldusalune ei ilmunud 04.08.2017 Töötukassasse registreerima ning seega oli A.S-i töötuna arveloleku lõpetamise kuupäev 04.08.2017. Töötukassast saadeti kriminaalhooldusametnikule 31.08.2017 kriminaalhooldusaluse töötuna arveloleku lõpetamise otsus. Kriminaalhooldusaluse sõnul otsis ta aktiivselt tööd, kuid ta sai paljudest firmadest eitava vastuse. 25.08.2017 helistas kriminaalhooldusalune ning väitis, et ta on proovitööl ning ta saab alates 28.08.2017 ametlikult tööle firmasse xxxx, kuid kuna ta pidi alates 05.09.2017 minema Wismari Haiglasse statsionaarsele võõrutusravile, siis lükkus tööle minemine edasi. Kriminaalhooldusalune on samas aga kindel, et ta saab kindlasti antud firmasse tööle. A.S helistas 14.09.2017 kriminaalhooldusametnikule ja teatas, et ravi on olnud tõhus ning ta saab Wismari haiglast välja 25.09.2017. Kriminaalhooldusametnik on teinud erakorralises ettekandes ettepaneku pikendada A.S-ile määratud katseaega 3 kuu võrra. Kriminaalhooldusametnik on lähtunud ettepanekut tehes asjaolust, et kriminaalhooldusalune on rikkunud katseajal kohtu poolt määratud lisakohustust ning kriminaalhooldusaluse sõnul ta kahetseb tehtut ning on andnud lubaduse lisakohustusi täita. KrMS § 432 lg 1 kohaselt lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti.
lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, erakorralise ettekandega, A.S-i selgitustega ning erakorralisele ettekandele lisatud tõenditega, on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne on põhjendatult esitatud ja kuulub rahuldamisele. Viru Maakohtu 23.03.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-2938 kohustati A.S käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ning mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Erakorralisest ettekandest ning selle lisadest ja A.S-i selgitustest nähtub, et kriminaalhooldusalune rikkus 24.08.2017 temale kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid (A.S tarvitas fentanüüli ja karfentanüüli). Kohus, arvestades asjaolu, et kriminaalhooldusalune kahetseb enda tegu ning pöördus 05.09.2017 Wismari Haiglasse statsionaarsele võõrutusravile, leiab, et esitatud asjaoludel saab käesoleval ajal pidada katseaja pikendamist piisavalt mõjusaks abinõuks kriminaalhooldusaluse mõjutamisel. Kohus annab kriminaalhooldusalusele täiendava võimaluse näidata tahet täita katseaja nõudeid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Viru Vangla kolmanda üksuse Viru piirkonna vanemkriminaalhooldusametniku Taimi Lepiksaare erakorraline ettekanne A.S-ile määratud katseaja pikendamiseks 3 kuu võrra kuulub rahuldamisele. 3 Maakohus juhindus eeltoodust ja
MS § 387, § 427, § 383, § 384 ja § 432 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.