Obsah (6)

§ 424§ 255§ 74§ 75§ 78§ 50

1-18-5042 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2018 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-5042 (17230200939) Kohtunik Külli Iiso

§ 424

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Kohtuistungi toimumise aeg 21.06.2018 Prokurör Katrin Tron Süüdistatav T.I – ik XXX; Eesti kodanik; elukoht: xxxx; töökoht: xxxx ; kesk-eriharidusega; varem kriminaal-korras karistatud 20.10.2011 Harju Maakohtu otsusega

§ 255

lg 1, §199 lg 2 p 4, 6 , §199 lg 3 järgi vangistusega 6 aastat 10 kuud; määrusega 07.06.2016 vabastatud tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 02.04.2017; tõkendit kohaldatud ei ole RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada T.I

§ 424lg 1 järgi ning karistuseks mõista 7 (seitse) kuud vangistust.

2.

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel ei pöörata vangistust täitmisele, kui T.I 1(ühe)aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab

§ 75

lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 78p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

3.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta T.I-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel tuleb T.I loovutada juhiluba Maanteeametile 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates otsuse jõustumisest.

1. Välja mõista T.I-lt KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskulud riigieelarve tuludesse kogusummas 1 061 (üks tuhat kuuskümmend üks) eurot, s.o ekspertiisi ja joobe tuvastamise kulud 221 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 90 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel on menetluskulusid võimalik tasuda vabatahtlikult osade kaupa, s.o 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele (SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Danske Bank AS Eesti filiaal EE873300333499990003 või Nordea Bank AB Eesti filiaal EE401700017002872300). Viitenumber on
2. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt (12 kuu jooksul) tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku
3. peatüki
4. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUS T.I juhtis 13.11.2017.a. kella 17.30 paiku xxxx juures mootorsõidukit MB ML350 registreerimismärgiga XXXXXX, olles joobeseisundis. EKEI uuringuakti nr 2097T kohaselt oli T.I-lt uuringu läbiviimiseks võetud veres tuvastatud alkoholisisaldus: 2,11 milligrammi ühes grammis veres. Sellega rikkus ta liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani T.I toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör T.I süüditunnistamist

§ 424

lg 1 järgi ning tema karistamist vangistusega 7 kuud.

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel ei pöörata vangistust täitmisele, kui T.I ei pane 1-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all

§ 75

lg –s 1 nimetatud kontrollnõuded.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta T.I-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Süüdimõistetul tuleb tasuda menetluskulud kogusummas 1061 eurot (ekspertiisikulud 221 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 90 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 eurot). Menetluskulusid on võimalik tasuda ositi, s.o igakuiste maksetena ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd, kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud, on selle allkirjastanud vabatahtlikult ja nõustub sellega täies ulatuses. Kaitsja osavõttu kohtuistungist ta ei soovinud. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt oma süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning T.I tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatavalt tuleb välja mõista ka menetluskulud kokkuleppes näidatud suuruses ja viisil. Kui menetluskulud ei ole vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 159, 180, 248 lg 1 p 5, 249, 250, 311, 313. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/