MS § 426, 432 Vabastada M.I talle Tartu Maakohtu 24.01.2012. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta. Käitumiskontrolli ajal on M.I kohustatud täitma
1) elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järgselt XXXX 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks
lg 2 p 2, 4, 7 ja 8 alusel määrata M.I-le katseajaks järgmised kontrollkohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; 2) mitte suhtleda kriminaalkorras karistatud isikutega; 3) asuda ametlikult tööle või võtta arvele Eesti Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul peale vabanemist; 4) osaleda sotsiaalprogrammis, mida kriminaalhooldusametnik soovitab. Määrata M.I katseajaks käitumiskontrollile Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru talituse kriminaalhooldusametniku Ellen Kiilo järelevalve all. Välja mõista M.I-lt 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 60 senti riigituludesse 1 menetluskulude katteks. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS-s või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber
§-de 199 lg 2-de 7, 8, 9 järgi ja
lg 2 p 1 järgi ning
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks üksikkaristusest raskeima suurendamise teel 1 aasta ja 1 kuud vangistust.
kuni 25.03.2011 so 3 päeva; 17. kuni 19.05.2011 so 3 päeva) 6 päeva ning ärakandmata karituseks mõisteti 1 aasta ja 24 päeva.vangistust.
a otsusega mõistetud karituse ärakandmata vangistuse osa 11 kuu võrra ja liitkarituseks mõisteti 1 aasta 11 kuud ja 24 päeva vaangistust. Karistusaeg algas 15.08.2011.a ja lõpeb 08.08.2013.a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist
M.I on varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral: 1. 30.08.2004 Tartu Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 7, 8;
lg 2 p 1, 3 alusel mõisteti tingimisi vangistus 5 kuud tingimisi katseajaga 1 aast ja 6 kuud; 2. 26.02.2007 Tartu Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 7, 8 alusel mõisteti tingimisi vangistus 1 aasta ja 3 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat; 3. 15.08.2007 Tartu Maakohtu poolt
26.03.2008 Tartu Maakohtu poolt
02.11.2010 Tartu Maakohtu poolt
lg 2 p 3; § 121, § 120 alusel mõisteti tingimisi vangistis 11 kuud tingimis katseajaga 3 aastat M.I kannab hetkel teist reaalset vangistust. Dünaamika sarnaneb varasemale, kuriteod muutuvad raskemaks. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et individuaalsest täitmiskavast on vangistuses planeeritud individuaalvestlused psühholoogi/psühhiaatriga väärtushinnangute korrigeerimiseks. 10.07.2012 alustas osalemist sotsiaalprogrammis Õige Hetk. Tööhõives vangistuse ajal osalenud ei ole. Distsiplinaarkaritused vangistuse ajal puuduvad. Tartu Vangla andmetel on vabanemisfondis 28.10.- eurot, nõudeid süüdimõistetu vastu 491.42.- eurot. Kinnipeetaval on põhiharidus, isik mõistab, et kutse omandamine aitaks leida parema töö, kuid samas ei ole edasi õppimiseks vajalikke samme astunud. Isik on toime pannud varavastaseid kuritegusid, millest võib järeldada, et puuduvad vajalikud oskused ning vahendid enese elatamiseks. Majandusliku toimetulekut mõjutavateks teguriteks võib pidada madalat 2 haridustaset ja alkoholi kuritarvitamist. Isik on regulaarselt alkoholi tarbinud alates peale põhikooli, kuriteod on valdavalt toime pandud joobes. Isik tunnistab, et harjumuste muutmiseks puudub tahtejõud. Mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 56%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 43%. Lähtudes riskivalemi tulemist, toetab Tartu Vangla vabastamist enne tähtaega ja allutamist käitumiskontrollile. M.I seletas kohtuistungil ta tahab enda käitumist muuta ja lõpetada kuriteod. Ta läheb elama ema juurde ning loodab tööd leida. Esialgu aitab ema teda. Kriminaalkorras karistatutega suhtlemist väldib. Tal on jäänud vabadusse mõned sõbrannad. Suhtleb pereringis, ema, venna ja vanaemaga. Nõus osalema vabaduses sotsiaalprogrammis. Prokurör andis kirjaliku arvamuse, milles toetab M.I tingimisi ennetähtaegset vabastamist, põhjusel, et karistus on käesolevaks ajaks oma eesmärgi täitnud ja M.I suhtes on otstarbekas rakendada meetmeid, mis kaasnevad katseajaga. Tema suhtes koostatud iseloomustavatest materjalidest nähtub, et ta on oma hoiakuid ja suhtumist muutnud ning käitunud vangistuse jooksul õiguskuulekalt, mistõttu on põhjendatud talle võimaluse andmine õiguskuulekaks käitumiseks ka väljapool vangistust. Samuti on tal vabanemise korral head elutingimused ja toetav sotsiaalvõrgustik, mis loob samuti paremad võimalused edukaks resotsialiseerumiseks. Kaitsja leidis, et M.I vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas formaalne alus ja küllaldaselt materiaalset alust.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja kaitsja arvamuse ning tutvunud prokuröri seisukohaga, leiab, et M.I tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus. M.I on ära kandnud teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest ½ karistusajast. Formaalne alus on olemas
Kohus leiab ka, et M.I esinevad küllaldased materiaalsed alused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kuritegu, mille eest isik karitust kannab, on toime pandud grupis, seega võib järeldada, et isik on kaaslaste poolt kergesti mõjutatav. M.I on sellest teadlik ja lubab hoiduda kriminaalkorras karistatud isikute suhtlemisest. Tal on lähedastest isikutest toetav sotsiaalne võrgustik, kellelt saab abi ja tuge. Ka on ta valmis osalema sotsiaalprogrammis, mida kriminaalhooldusametnik soovitab. M.I kuritegude puhul on tegemist järjestuselt mitmenda varasvastase kuriteoga. Isik on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Isik on varasemalt katseajal toime pannud kuritegusid ning tegemist on teise reaalse vangistusega. Samas on M.I vangistuse ajal osalenud sotsiaalprogrammis, kus omandanud teadmisi ja oskusi seaduskuuleka eluviisi kujundamiseks. Karituse kandmise ajal M.I distsiplinaarkaristused puuduvad. Ta on karistuse kandmise ajal käitunud positiivselt. Enne vangistusest vabanemist elas koos ema ning vennaga Võrumaal. Peale vabanemist on võimalus asuda elama samasse elukohta. Uue kuriteo toimepanemine sõltub M.I-st endast. Kriminaalhooldus toetab tema püüdlusi eluviiside muutmiseks ja toetab resotsialiseerumist. Menetlusega kaasnes KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest 57,60 eurot. Menetluskulud jäävad kinnipeetava kanda KrMS § 180 lg 1 alusel. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menetluskulude tasumise ositi. M.I puudub vabanemisel sissetulek, mis sõltub töö leidmisest. Seetõttu ei ole menetluskulude tasumine 3 võimalik KrMS § 417 lg 2 sätestatud tähtaja jooksul. Menetluskulude ositi tasumisega on võimalik vältida täitemenetlusega kaasnevaid lisakulusid. Ene Muts täitmiskohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.