1-16-748/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2016 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-748 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. oktoobri 2016 määrus süüdimõistetu O.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu O.V (ik XXX) kaitsja advokaat Artur Maljukov RESOLUTSIOON
3. Tartu Maakohtu
4. oktoobri 2016 määrus jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu O.V kaitsja advokaat Artur Maljukovi määruskaebus jätta rahuldamata.
6. Määrata Advokaadibüroole Lillo & O.V 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot) O.V-le apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest.
7. Välja mõista O.V-lt 144 eurot Eesti Vabariigi kasuks kaitsjale makstud tasu katteks.
8. Õigusabi tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Tartu Maakohtu 29.01.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-748 tunnistati O.V süüdi KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ja temale mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 30.09.2015 kohtuotsusega nr 1-15-8047 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati O.V karistuse kandmise aja algust tema kinnipidamisest 28.01.
10. Kohtuotsus jõustus 16.01.
11. Karistuse kandmise aja lõpp on 25.06.
13. 13.09.2016 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid süüdimõistetu tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks KarS § 76 lg 1 p 2 järgi. Materjalidest nähtuvalt vangla ei toeta O.V tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna leiab, et kinnipeetav võib vabaduses jätkuvalt toime panna õigusrikkumisi.
14. Tartu Maakohus jättis oma 25.10.2016 määrusega O.V temale Tartu Maakohtu 29.01.2016 otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.
15. Maakohus asus seisukohale, et 12 korral kuritegude eest karistatud O.V katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna kohtul puudub piisav veendumus, et isik ei jätka vabanedes samasuguste kuritegude toimepanemist. Kuna O.V varasemad kriminaalhooldused on ebaõnnestunud, siis ei ole kohus veendunud ka selles, et O.V suudab alluda ennetähtaegse vabastamisega kaasnevale käitumiskontrollile.
16. Maakohtu hinnangul viitab O.V käitumine sellele, et karistamine ei ole tema puhul eripreventiivset eesmärki täitnud. O.V ei suuda või ei soovi karistamistest vajalikke järeldusi teha ega õppida. Nimelt, maakohtule esitatud materjalidest nähtub, et O.V on varem juba korduvalt kuritegude, sh isiku- ja varavastaste süütegude toimepanemise eest karistatud. Teda on karistatud kergemaliigiliste karistustega (tingimuslik vangitus KarS § 74 alusel; vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga jne), aga ka reaalsete vangistustega. Need karistused talle loodetud mõju ei avaldanud ning ta jätkas õigusrikkumiste toimepanekut. O.V pani uusi kuritegusid toime isegi ajal, mil ta oli kohtuotsusega määratud katseajale. Samuti ei ole maakohtu seisukoha järgi tõsiseltvõetav O.V soov muutuda, kuna tema iseloomustusest nähtub, et puudub realistlik tegevuskava, mis aitaks tal muuta oma eluviisi ja vältida uute kuritegude toimepanekut.
17. O.V puudub vabaduses ka toetav õiguskuulekas lähivõrgustik – tema suhtlusringkonna moodustavad peamiselt kriminaalse taustaga tuttavad, puudub vabaduses töökoht ja samuti ei ole O.V vabanedes kindlat püsivat elukohta, sest XXX on tal võimalik elama asuda vaid ajutiselt kuni uue elukoha leidmiseni (kohtuistungil kinnitas L.R. , et ta lubab ajutiselt asuda elama). MÄÄRUSKAEBUS
18. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse O.V kaitsja Artur Maljukov, kes taotleb Tartu Maakohtu määruse tühistamist ning süüdimõistetu vabastamist temale mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.
19. Kaitsja on seisukohal, et kuriteo toimepanemise asjaoludest tulenevalt ei saa need olla takistuseks süüdimõistetu ennetähtaegsele vabastamisele, vaid peaks seda pigem soodustama. Kaitsja sedastab, et süüdimõistetu kannab karistust sisuliselt süüteo eest, mida ta ei ole lõpuni viinud, s.o ebaõnnestunud süüteokatse eest. Ühtlasi oli süüdimõistetu süüteoks, mis jäi katse staadiumisse, olematu väärtusega vara vargus. Seega on kaitsja hinnangul tegemist sellise tegevusega, mis oleks sellises ulatuses teistele ohtlik ehk mis välistaks isiku ennetähtaegse vabastamise ning seega pigem kuriteo asjaolud soodustavad süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist.
20. Kaitsja viitab süüdimõistetu iseloomustusele ning väidab, et viimane püüab ennast parandada ja hoida eemale kuritegelikult teelt. Süüdistatav sai kaelatrauma ajateenistuse ajal Afganistanis, kus teenis 1980-ndate algul. Selle tõttu on tal osaline töövõimetus. O.V on 2 käinud vabaduses olles psühhiaatri vastuvõtul ning talle on välja kirjutatud ravimid. Lapsepõlves viibis O.V erikoolides ning on kohati kõrge enesehinnanguga. Vestlusel temperamentne ja jutukas. O.V on hea suhtleja. Isik on küll impulsiivne, kuid samas viimase 14 aasta jooksul vägivallategusid sooritanud ei ole. O.V suudab osaliselt eristada ja teatud määral arvestada teiste arvamusega, kui sellele tähelepanu juhtida. Süüdimõistetu on muutunud rahulikumaks ja valib järjest sagedamini kodus viibimise sõpradega kaasa minemise asemel. Seega leiab kaitsja, et süüdimõistetu isikuga seotud positiivseid aspekte palju. Kaitsja arvates on arusaadav, et korduvalt kriminaalkorras karistatud isikul on keeruline oma harjumusi ja hoiakuid muuta. Siiski teeb ta selles osas suuri pingutusi. Ennetähtaegne vabastamine võib-olla üheks positiivseks vahendiks, mis soodustaks isiku sotsialiseerimise ja aitaks tal saada täisväärtuslikuks ja õiguskuulekaks ühiskonnaliikmeks.
21. Süüdimõistetu on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ (programmi läbimiseks kulus 7 tunni asemel 9 tundi) ja osalenud ka vabanemiseelses nõustamises. Kaitsja juhib tähelepanu ka asjaolule, et süüdimõistetul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja pooleliolevad kriminaalmenetlused. Taasühiskonnastavates tegevustes osalemise põhjal saab kaitsja hinnangul asuda seisukohale, et O.V käitumine on olnud eeskujulik. Ta on ennast arendanud ja valmistunud eluks vabaduses ning töötanud ka oma puuduste kallal, et nendest tulenevaid negatiivseid mõjusid vähendada ja see on ka vähemalt osaliselt õnnestunud.
22. Üürilepingut saab uuendada. Seega on süüdimõistetul enne ennetähtaegsel vabanemisel elukoht tagatud. Samuti on tal vajadusel võimalik asuda elama aadressile XXX Tartu, mida korteriomanik L.R. on ka 24.10.2016 kohtuistungil isiklikult kinnitanud. Veel on tal võimalus vabanedes kasutada Tartu linna poolt pakutavat ajutist varjupaiga teenust aadressil Lubja 7 Tartu ning seejärel pöörduda Tartu linna sotsiaalosakonna poole teenuste saamiseks.
23. Süüdimõistetul on haridus, teadmised, oskused ja võimalused vabanedes mõistliku aja jooksul leida endale täiendav sissetulekuallikas. Ta on vanglas omandanud treial-freesija kutse. Hispaanias omandanud alumiiniumakende keevitus-, ehitus- ja paigalduseriala ning ehtekarpide valmistamise oskuse. O.V on läbinud ka IT-kursuse ning omab juhilubasid. Enesetäiendamisesse suhtub ta positiivselt ja näeb selle seost töökohaga.
24. Kaitsja on seisukohal, et käitumiskontrolli kohaldamine igal juhul soodustab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. See võib omada määravat tähtsust süüdimõistetu edasises elus. Selliselt saavad tagatud ja täidetud preventsiooni eesmärgid – säilib võimalus kontrollida ja jälgida süüdimõistetu tegevust ehk takistada uute kuritegude toimepanemist. Olukorras kus ennetähtaegne vabastamine vähemalt võib omada positiivset mõju süüdimõistetule võrreldes sellega, kui isiku taotlus jääb rahuldamata, on kaitsja seisukohal, et süüdimõistetu tuleb ennetähtaegselt vabastada. Kokkuvõtvalt asub kaitsja seisukohale, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine omab tunduvalt rohkem positiivseid aspekte, kui vabastamata jätmine. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, millele maakohus ei oleks tähelepanu pööranud või mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Maakohus analüüsis põhjalikult nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus 3 nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata, aga lisab omalt poolt vastuseks määruskaebusele järgnevat.
26. Kaitsja leiab, et toimpandud kuritegu jäi katse staadiumisse, pandi toime vähe väärtusliku vara vastu ning ei olnud sellise iseloomuga, mis kujutaks teistele inimestele ohtu. Ringkonnakohus rõhutab, et O.V ennetähtaegse vabastamise välistavad KarS § 76 lg-t 4 hinnates eelkõige varasem kuritegelik käitumine, varasem elukäik ja süüdlase isik ehk tema iseloomustus ja käitumismustrid. Maakohus on seega korrektselt viidanud suurele tõenäosusele, et isik paneb vabaduses toime uued analoogsed õigusrikkumised.
27. Kaitsja on kaebuses esitanud mitmeid väited ja seisukohti eesmärgiga tuua välja positiivseid faktoreid. Kaitsja on seisukohal, et süüdimõistetu isikuga seotud positiivseid aspekte on palju, süüdimõistetu püüab ennast parandada ja hoida eemale kuritegelikult teelt, karistuse kandmise ajal on isiku käitumine olnud eeskujulik. Ta on ennast arendanud ja valmistunud eluks vabaduses ning töötanud ka oma puuduste kallal, et nendest tulenevaid negatiivseid mõjusid vähendada ja see on ka osaliselt õnnestunud. Samuti on O.V kutseoskused. Ringkonnakohus nõustub, et eeltoodut saab pidada süüdimõistetu juures kahtlemata positiivseks.
28. Kaebuse kohaselt ennetähtaegne vabastamata jätmine võib omada süüdimõistetule pigem negatiivseid tagajärgi, kuna ta jääks suure tõenäosusega elukohast ilma. Kaitsja väidab ka, et süüdimõistetul on ennetähtaegsel vabanemisel elukoht tagatud. Ringkonnakohus juhib tähelepanu asjaolule, et L.R. kinnitas kohtuistungil võimalust tema juurde elama asuda ajutiselt, mitte püsivalt. Samuti ei saa kuidagimoodi pidada pelgalt üürilepingu sõlmimise võimalust kindlat ja püsivat elukohta tagavaks vahendiks. Seega peab ka apellatsioonikohus O.V elutingimusi vabanemise järgselt pigem ebakindlateks.
29. Käesolevalt väljatoodud ja käsitletud asjaoludele ning kaitsja seisukohtadele vastuseks ringkonnakohus kokkuvõtvalt märgib, et tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestab kohus asjaolusid kogumis järgides KarS § 76 lg-s 1 p-s 1 toodud formaalseid ning lgs 4 toodud materiaalseid nõudeid. Kohus peab hindama kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus nendib, et käesolevas asjas on O.V puhul kindlasti positiivseid tegureid, mida kaitsja on kaebuses esile toonud ning millele kolleegium ka käesoleva määruse punktis
30. viitas ja millega ka nõustus. Maakohus on tulenevalt KarS § 76 lg 4 korrektselt hinnanud asjaolusid kogumis ning leidnud, et positiivsed faktorid ei kaalu üle negatiivseid ja seega ei ole maakohus O.V ennetähtaegselt vangistusest vabastanud. Ka ringkonnakohus leiab, et 12 korral kuritegude eest karistatud O.V katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna kohtul puudub piisav veendumus, et isik ei jätka vabanedes samasuguste kuritegude toimepanemist. Sarnaselt maakohuga puudub ringkonnakohtul veendumus, et O.V suudab alluda ennetähtaegse vabastamisega kaasnevale käitumiskontrollile.
31. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 25.10.2016 määrus muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
32. Kaitsja on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt riigi õigusabi andmisele kulunud aeg 4 tunni ulatuses määruskaebuse koostamise eest põhjendatud ning kaitsja tasuna taotletud summa 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot) vastavuses RÕS §-st 22 tulenevate nõuete 4 ja
33. juulil
34. a kehtestatud ministri määruse nr 16 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused, § 1 lg-ga 10 ja § 7 lg-ga
35. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad õigusabikulud O.V kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Mati Kartau Aarne Sarjas 5