1-15-4369/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-4369 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
2. veebruari 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu V.I (isikukood XXX), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
5. veebruari 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Maakohtu 29.05.2015 otsusega tunnistati V.I süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi ja teda karistati 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti karistusele Tartu Maakohtu 01.10.2013 otsusega nr 1-13-6040 mõistetud ja Tartu Maakohtu 01.04.2015 määrusega nr 1-13-6040 korrigeeritud karistus 1 aasta 10 kuud 10 päeva vangistust osaliselt ning liitkaristuseks saadi 2 aastat 3 kuud 10 päeva vangistust. Liitkaristusest arvati maha Tartu Maakohtu 01.10.2013 otsuse nr 1-13-6040 alusel 29.05.2015 seisuga kantud karistus 2 kuud 13 päeva vangistust ning V.I poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 2 aastat 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestati kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 29.05.
7. V.I karistusaeg lõpeb 25.06.
9. Tartu Maakohtu 25.02.2016 määrusega jäeti V.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Oma seisukohta põhistas kohus järgmiselt. Maakohus tõi positiivsena välja, et V.I on vangistuses alustanud keevitaja eriala omandamist ning käitub viisakalt ja rahulikult, distsiplinaarkaristused tal puuduvad. Vabanedes on süüdlasel elukoht elukaaslase üürikorteris ja kindel töökoht. Samas kaaluvad V.I iseloomustavad negatiivsed asjaolud eeltoodu üles. V.I on kriminaalkorras karistatud neljal korral ning käesolevalt kannab ta kolmandat reaalset vangistust. Enamus kuritegusid on olnud varavastased ning nende ajendiks oli alkoholi liigtarvitamine, majandusliku toimetulekuoskuse puudumine, mõjutatavus ja kriminaalsed tuttavad. Nimetatud asjaolusid on käsitletavad ka uue kuriteo riskifaktoritena. Maakohus märkis veel, et V.I on varem kuritegude toimepanemist jätkanud korduvalt ka katseajal. Samuti oli süüdimõistetu kuulutatud tagaotsitavaks, kuna ta ei asunud vanglasse karistust kandma (Tartu Maakohtu 01.10.2013 otsus) ja tema asukoht oli teadmata. Eeltoodut arvestades ei teki veendumust, et V.I suudaks käitumiskontrolli nõudeid täita korrektselt ja kriminaalhoolduse läbida edukalt. Elektroonilise valve ning kriminaalhooldusega seotud piirangud ei ole piisavad tema suunamiseks seaduskuulekale teele, kuna seda ei ole suutnut ei eelnevad reaalsed vangistused ega varasem kriminaalhooldusele allutamine.
10. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse V.I , taotledes lahendi tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamist. Kaebaja märgib järgmist. Kaebaja rõhutab, et tal on vabanemisfondis 370 eurot, vanglasisesel arvel 150 eurot ning teda ootavad ametlik töökoht ja toetavad elukaaslane ning lapsed, kelle nimel ta on ennast muutnud. Samuti kinnitab ta, et võttis end käsile ja jättis kuritegeliku käitumise juba 2013 sügisel, kui tema elukaaslane jäi lapseootele. Alates sellest ajast kuni vangistuse alguseni ei pannud ta toime ühtegi kuritegu. Ta leidis endale töö Rootsis ehitustöölisena, kus töötas kuni vangistuseni. Praeguseks on ta läbinud ka keevitaja kursused, milline asjaolu avab talle veelgi suuremad võimalused tööturul. V.I leiab, et tema tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamine tooks temale kaasa võimaluse kasvatada oma lapsi, olla perekonna arvestatav liige, käia ametlikult tööl ja tasuda hagisid. Ta soovib olla hea isa ja eeskuju oma lastele, samuti heastada kuritegudega põhjustatud kahju ja olla edaspidi korralik ühiskonnaliige. Ta on kindel, et saaks kõigega hakkama, kuna tal on toetav perekond ja lähedased. Elektrooniline valve piiraks koheselt vanglast vabanemise eufooriat ning pärsiks alkoholi tarvitamist. V.I märgib veel, et vanglas tal käitumisega probleeme ette tulnud ei ole. Ta on olnud viisakas ja õiguskuulekas ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Ta on käinud psühholoogi juures nõustamisel, et õppida seda, kuidas vältida probleeme. Kaebaja lisab, et kohus ei ole arvestanud prokuröri ja vangla tema vabastamist toetavat seisukohta. Samuti on maakohus vääralt märkinud, et ta pani kuriteod toime alkoholijoobes ja igavusest ning et ta ei soovi vabanemise korral asuda ametlikult tööle seetõttu, et ta tahab vältida tema vastu suunatud nõuete väljamõistmist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11. Tartu Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 25.02.2016 määrus tuleb jätta muutmata ja selle peale esitatud määruskaebus rahuldamata. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
12. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on oma otsustuse tegemisel arvestanud V.I vangistusaegset normikuulekat käitumist, tema vabanemisjärgseid elutingimusi ning nii sõnades kui tegudes väljenduvat soovi käituda edaspidiselt seaduskuulekalt ja olla toeks oma perele. Ehk siis, määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis esimesele kohtuastmele teada ei olnud või mida kohus arvesse ei oleks võtnud. Küll on aga maakohus, hinnates KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolusid kogumis, välistanud V.I vabastamise tema korduva karistatuse (kehtivaid karistusi on koguni neli, reaalset vangistust kannab kolmandat korda), katseajal kuritegude toimepanemise ja tema puhul ilmnevate riskitegurite tõttu. Sellist toimimisviisi peab apellatsioonikohus ka täielikult põhjendatuks. Nimelt ei võimalda eelnimetatud negatiivne teave järeldada, et V.I karistuse 2 2 eesmärgid oleksid täidetud juba tänaseks päevaks. Seetõttu välistub ka tema vabastamine seaduses selleks ette nähtud esimesel võimalusel.
13. Apellatsioonikohus märgib veel, et ei nõustu V.I etteheitega, nagu sisaldaks kohtumäärus kaebaja viidatud ebaõigeid väiteid. Nimelt pärinevad infokillud (V.I poolt kuritegude toimepanemisest alkoholijoobes ja igavusest, rahaliste kohustuste täitmise vältimisest) Tartu Vangla koostatud kinnipeetava iseloomustusest. See iseloomustus on aga üheks materjaliks, mida kohtud kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestama peavad. Samuti ei ole põhjendatud maakohtule ette heita prokuröri ja vangla arvamusega arvestamata jätmist, s.o kohtud ei ole seotud ei prokuröri ega vangistusasutuse seisukohtadega.
14. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Maarika Kuusk 3 Tiit Lõhmus 3 Aarne Sarjas