Obsah (11)

§ 2565§ 238§ 180§ 175§ 313§ 424§ 306§ 127§ 130§ 179§ 6

Kriminaalasi nr 1-17-3485 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Prokurör Kriminaalasi Süüdistatav Kahtlustata

§ 2565lg 1 p 2 kohus otsustas: 1. T.P süüdi tunnistada Kar

S § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja mõista temale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. 2.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda T.P poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust.

1. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada T.P karistusaja algust tema kinnipidamisest s.o 05.04.
2. a.
3. Kohaldada T.P suhtes tõkendit vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
4. T.P-lt välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna: -

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 120.00 eurot; -

§ 175lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 2565 lg 2 alusel sundraha 352.50 eurot.

6. Lähtudes

§ 313

lg 1 p 7 ja

§ 180

lg 3 tuleb menetluskulud summas 472.50 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda iga kuu 40.00 eurot ja viimasel 12. kuul tuleb tasuda 32.50 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Nordea Pank või EE873300333499990003 Danske Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99917700025463 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-17-3485“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohus selgitab, et

§ 424

ja § 423 alusel võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebekord Käesolev otsus on kuulutatud resolutiivosas. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleis 05.05.2017. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleis 05.05.2017. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. 1. Süüdistus T.P süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on karistatud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 7, 9 alusel ja olles vabanenud karistuse kandmiselt 23.09.2017, uuesti 05.04.2017 kella 17.18 paiku Tallinnas Kaeravälja tn 3 asuvas Bauhaus Eesti OÜ-le kuuluvas kaupluses Bauhaus alustas vahetult vastavalt oma ettekujutusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis ühe Laseri maksumusega 399 eurot, peitis kauba omale müügisaalis põue ning möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata põhjustel, sest ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Oma tahtliku tegevusega T.P pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditega, asub seisukohale, et teo aset leidmine ja toimepanemine T.P poolt on tõendamist leidnud. KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise katse eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt. 2 Objektiivsest küljest kujutab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Võõras on asi, mis ei ole antud isiku omandis ning mis on kellegi teise omandis. Asja äravõtmine ehk hõivamine sisaldab kolme elementi: 1) võõra valduse lõpetamine;

1. b)uue valduse kehtestamine;
2. c)valduse ülekandumine, mis seisneb valduse murdmises ehk valduse üleminekus senise valdaja nõusolekuta. Valdus on kehtestatud, asi ära võetud ja varguse objektiivne koosseis täidetud, kui hõivaja on saavutanud selle üle võimu. Subjektiivsest küljest vargus eeldab tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Lisaks sellele näitab asja ebaseadusliku omastamise eesmärk subjektiivse koosseisu tunnusena kavatsetust asja ebaseadusliku omastamise suhtes.1 T.P-le heidetakse ette, et ta 05.04.2017 Bauhaus Eesti OÜ-le kuuluvas kaupluses Bauhaus võttis ühe Laseri maksumusega 399 eurot, peitis kauba põue. Ta möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna kaupluse turvatöötaja pidas ta kinni. Teo toimepanemine on tõendamist leidnud järgnevate tõenditega. Bauhaus Eesti OÜ esitas avalduse ja õigusvastase teo toimepanemise akti, mille kohaselt peeti 05.04.2017 Bauhaus kaupluses kinni T.P, kuna ta läbis väravad kauba (Laser maksumusega 399 eurot) eest maksmata (tl 1-2). Varguse toimepanemist kinnitab ka kaupluses töötanud AS G4S Eesti turvatöötaja Heigo Ponni. Tunnistaja sai teate, et kinni tuleb pidada meesterahvas, kes võttis müügisaalis ja pani endale põue kauba ja ei maksnud kassas. Turvakontrollis selgus, et T.P põues oli poele kuuluv kaup (tl 3). T.P peeti kahtlustatavana kinni sündmuskohal (tl 5-6). T.P tunnistab kuriteo toimepanemist. Oma ütlustes selgitab, et müügisaalis otsustas võtta ühe laseri ning võttis selle karbist välja ja peitis kauba endale põue, kassas ei maksnud (tl 7-9, 10-11). Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-87-08 p 10 sedastanud järgmist: T.P on Harju Maakohtu 12.11.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-7457 süüdi mõistetud süstemaatiliselt toime pandud varguse eest. Otsuse kohaselt varastas T.P erinevatest kauplustest (AS Espak, Maxima Eesti OÜ, Euronics, Bauhof, EMT, ONOFF, Klick, Rautakesko, Büroomaailm) elektroonikaseadmeid. Võttes arvesse T.P karistusandmeid ja varguste toimepanemise sarnast käitumismustrit (poe vargused, spetsialiseerumine tehnikaseadmetele), on ilmselge, et varastamine on kujunenud T.P-le elustiiliks ja ta hangib endale varguste läbi sissetulekut. T.P kandis karistust alates 25.03.2014 kuni 25.09.2016. T.P pani vargused toime kavatsetult. Ütluste kohaselt otsustas ta võtta laseri, millega oli tal kavatsus asi omastada ja enda kasuks pöörata. 1 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik kommenteeritud väljaanne. Lk 520-529 3 KarS § 25 lg 2 p 2 kohaselt süüteokatse algab hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Eeltoodust johtuvalt tuleb T.P tegevus kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. T.P on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. 3. Karistus Vastavalt toime pandule tuleb isikut karistada. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2 p 9 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. T.P on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja seda varavastaste kuritegude eest. Viimati karistati T.P 12.11.2014 kahe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega. Karistuse kandmisest vabanes ta 25.09.2016. Uue varavastase kuriteo pani T.P toime juba poole aasta möödudes. Enda sõnul tööl ta ei käi ning saab töötu abiraha 125-130 eurot. Eeltoodule tuginedes leian, et rahaline karistus ei ole T.P-le kohane karistuse liik. Seega tuleb teda karistada vangistusega. Riigikohus on 30.03.2016. a otsuses nr 3-1-1-27-16 p 12 selgitanud, et KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises saab T.P süüd pidada pigem keskmisest väiksemaks. Tegemist on ühe episoodiga see jäi katsestaadiumisse. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses. Samas on varastatu väärtus piisavalt suur ja pärast eelmist kohtuotsust pani T.P uue varavastase kuriteo toime poole aasta möödudes. Eelnevat arvestades mõistan T.P-le karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 238

lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda T.P poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aeg, arvatakse karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev või rahalise karistuse kolm päevamäära. Eelvangistuse alla kuulub ka kahtlustatavana kinnipidamise aeg. 4 KarS § 68 lg 1 alusel arvestada T.P karistusaja algust tema kinnipidamisest s.o 05.04.2017. a. 4. Tõkend

§ 306

lg 1 p 9 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus mh küsimuse kas süüdimõistmise korral tuleb valida uus tõkend, jätta tõkend muutmata, tõkend muuta või tühistada. Kohus otsustab kohaldada T.P suhtes tõkendit vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

§ 127

lg 1 kohaselt arvestatakse tõkendit valides kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid.

§ 130

lg 2 kohaselt kahtlustatava või süüdistatava võib vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel või kohtumääruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid ning vahistamine on vältimatult vajalik. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kohtumääruse nr 3-1-1-30-08 p 9 märkinud: Riigikohtu kriminaalkolleegium on kohtumääruse nr 3-1-1-103-06 p 15 märkinud: . T.P-le süüdistuses etteheidetud kuritegu on tõendamist leidnud. T.P näol on tegemist korduvalt varavastaste kuritegude eest kriminaalkorras karistatud isikuga. Pärast karistuse kandmist kohaldatud kontrollnõuete järgimise kohustus ei ole hoidnud ära uusi kuritegusid. Isikul puudub sissetulek töötasu näol. Üldjuhul pannakse varavastaseid süütegusid toime rahaliste vahendute hankimiseks. Eeltoodust tulenevalt on üsna suur tõenäosus, et isik jätkab vabaduses olles kuritegude toimepanemist ning kergemaliigilise tõkendiga ei ole võimalik seda ära hoida. Isiku vahistamine on antud juhul vältimatult vajalik, et hoida ära uusi kuritegusid. Samuti täidab vahistamine karistuse mõjususe saavutamise eesmärki ning tagab kohtuotsuse täitmise. 5. Menetluskulud 5

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 175

lg 1 p 4, 9 kohaselt menetluskulud on: määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kohtueelses menetluses riigi õigusabi tasu suurus on 48.00 eurot. T.P kaitsja esitas 07.04.2017 kohtuistungil taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (edaspidi tasutaotlus) summas 72.00 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtulikuks lihtmenetluseks ettevalmistamiseks 1 tund ning 07.04.2017 kohtuistungil osalemiseks kokku 0,5 tundi. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „ kohus taotluse. “ § 1 lg 4, 5, § 6 lg 4, 5, rahuldab KarS § 4 lg 3 kohaselt on KarS § 199 järgi kvalifitseeritav tegu II astme kuritegu.

§ 179

lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus II astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 „ “ § 1 lg 1 kohaselt alates 01.01.2017 kehtiv kuutasu alammäär on 470 eurot.

§ 2565

lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus käesoleva seadustiku § 179 lõikes 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus vähendab sundraha poole võrra. T.P-lt välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna: -

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 120.00 eurot; -

§ 175

lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 2565 lg 2 alusel sundraha 352.50 eurot.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Võttes arvesse menetluskulude suurust on nende tasumine ühe kuu jooksul ilmselgelt süüdistatava jaoks raskendatud. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud.

§ 313

lg 1 p 7 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas esitatakse kohtuotsuse täitmise asjaolud. Menetluskulud summas 472.50 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda iga kuu 40.00 eurot ja viimasel 12. kuul tuleb tasuda 32.50 eurot. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus

§ 6

423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. ( ) Ingrid Kullerkann kohtunik 7