lg 2 alusel kohustada J.G ilmuma aresti kandmiseks Viru Vanglasse (Ülesõidu 1, Jõhvi) hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
Kui J.G ei ilmu kohtu määratud ajaks aresti kandmisele, teatab vangla
lg 4 kohaselt sellest kohtule ja kohus teeb määruse J.G sundtoomise kohta aresti kandmisele.
MS § 173 lg 1 p 2, lg 3, § 176 lg 1 p 2 alusel välja mõista J.G-lt erikuluna sundtoomise kulu 24,70 (kakskümmend neli eurot ja 70 senti) eurot riigituludesse. 1 J.G tuleb 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE502200221014193355 (Swedbank) või nr EE401700017002872300 (Luminor Bank), viitenumbriga 99921700022517 ja selgitusega: „4-20-3324, J.G, sundtoomise kulu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumäärus toimetada kätte J.G-le , saata teadmiseks kriminaalhooldusosakonnale ning täitmiseks Viru Vanglale. Viru Vangla Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast. Asjaolud Viru Maakohus rahuldas 16.10.2020 määrusega väärteoasjas nr 4-20-3324 Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri taotluse ning asendas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna vanempiirivalvur M. K. 24.06.2017 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2590,17,003480 J.G-le LS § 203 alusel määratud rahatrahvi 30 trahviühikut summas 120 eurot, arestiga 3 päeva. KarS § 69 alusel asendas kohus aresti 5 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määras 1 kuu alates kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustus 19.11.
S § 69 lg 6 teeb kriminaalhoolduse nooremametnik ettepaneku pöörata täitmisele Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 06.11.2020 kohtumäärusega väärteoasjas nr 4-20-3324 J.G-le mõistetud karistus. Ettepanekut tehes lähtub nooremametnik asjaolust, et hooldusalune ei ole motiveeritud ÜKT tunde sooritama. Juhul, kui J.G ei ilmu mõjuva põhjuseta erakorralise ettekande läbivaatamisele kohtusse, teeb kriminaalhooldaja vastavalt KrMS § 429 lg-le 1 ettepaneku võtta J.G vahi alla. Menetluse käik ja kohtuistung Kohus määras asja läbivaatamiseks kohtistungi toimumisajaga 01.04.
lg 3 alusel J.G suhtes sundtoomist tema toimetamiseks 18.05.2021 kell 12.30 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas toimuvale kohtuistungile. 18.05.2021 teatas politsei, et J.G on 18.05.2021 kell 11.00 xxxx kinni peetud ja toimetatud Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja kell 12.30 toimuvale kohtuistungile. 18.05.2021 kohtuistungil tunnistas oma viga, et jäi arstitõend esitamata, kuid soovib teha üldkasulikku tööd. Kohtumääruse põhjendused Väärteomenetluse seadustiku (
) § 2101 lg 1 kohaselt kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse pöörata süüdlasele mõistetud arest täitmisele.
lg 2 kohaselt otsustab üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdlasele kohtuotsusega mõistetud aresti täitmisele pööramise karistusseadustiku § 69 lõike 6 järgi süüdlase elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega kriminaalhooldusametniku taotluse kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul. 3 KarS § 69 lg 6 kohaselt kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. KarS § 69 lg-st 6 tulenevalt on aresti täitmisele pööramise eelduseks süüdlase üldkasulikust tööst kõrvale hoidumine. J.G pidi sooritama temale asenduskaristuseks mõistetud 5 üldkasuliku töö tundi 1 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest, s.o hiljemalt 19.12.2020. Hooldusaluse meililt tuli 21.12.2020 ametniku meilile EMO tõend, mille kohaselt oli J.G 19.12.2020 kukkunud. Tõendi kohaselt pidi isik hiljem pöörduma üldkirurgi ambulatoorsele vastuvõtule või vajadusel perearstile. Tekkinud trauma tõttu ei saanud isik 19.12.2020 ÜKT tunde sooritada. Viru Maakohus peatas J.G-le Viru Maakohtu 16.10.2020 määrusega väärteoasjas nr 4-20-3324 mõistetud asenduskaristuse - üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise alates 19.12.2020 kuni isiku tervenemiseni. Erakorralisest ettekandest nähtub, et kriminaalhooldusametnik on veebruaris 2021 korduvalt vestelnud J.G-ga telefoni teel, kes väitis, et pöördus 19.12.2020 juhtunud trauma tõttu uuesti arsti poole nagu EMO-s soovitatud oli ning et tal on olemas arstitõend selle kohta, et oli haiguslehel kuni jalga ravis. Lubas sellekohase tõendi vastuvõtule tulles esitada. 26.02.2021 vastuvõtul esinduses väitis J.G aga, et on tööl töövõtulepinguga ning haigekassat tal ei olegi, seega ei ole tal haiguslehte ega muud dokumenti arsti poole pöördumise kohta. J.G lubas hiljemalt 01.03.2021 välja selgitada, kus täpselt ta arstil käis või edastada väljavõtte digiloost. 04.03.2021 seisuga ei ole J.G ühtegi teavitust ametniku meilile saatnud. Isikule on kriminaalhooldusametnik korduvalt helistanud, telefon kutsub, kuid keegi vastu ei võta. Kriminaalhooldaja esmakohtumine J.G-ga toimus esinduses 23.11.2020, mil hooldusalusele tutvustati tema õigusi ja kohustusi üldkasuliku töö tegemisel. J.G allkirjastas dokumendi, millega kinnitas, et õigused ja kohustused on talle arusaadavad. Vaatamata eeltoodule on leidnud kohtus tõendamist, et J.G ei ole käesoleva ajani sooritanud ühtegi üldkasuliku töö tundi. Alates 04.03.2021 ei ole kriminaalhooldaja J.G-ga ühendust saanud, mistõttu ei ole võimalik üldkasuliku töö tegemist ka korraldada. Kohtumääruses toodud aeg asenduskaristusena kohaldatud üldkasuliku töö tegemiseks on möödas. Eeltoodust tulenevalt pöörab kohus
S § 69 lg 6 alusel J.G-le Viru Maakohtu 16.10.2020 määrusega väärteoasjas nr 4-20-3324 asenduskaristuseks mõistetud 3 päeva aresti täitmisele. 18.05.2021 teatas politsei, et J.G on kinnipeetud ja toimetatud Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja kohtuistungile. Koos kinnipidamisprotokolliga esitas kohtuväline menetleja kohtule ka sundtoomise kulude õiendi, mille kohaselt on sundtoomise kuluks 24,70 eurot, kuna sundtoomine teostati väljaspool politseiasutuse struktuuriüksuse asukohajärgset linna, s.o Tamsalu linnas. 4
MS § 173 lg 1 p 2 ja § 176 lg 1 p 2 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks erikulud, sh sundtoomise kulud. KrMS § 173 lg 3 kohaselt hüvitab erikulud isik, kelle süül need on tehtud. Käesoleval juhul kuuluvad sundtoomise kulud hüvitamisele J.G poolt. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.