4-21-296/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja viis

1. mai 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-21-296 (2317,18,003925) Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. aprilli
3. a määrus, millega M.F-ile Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri
4. mai
5. a otsusega väärteoasjas nr 2317,18,003925 mõistetud rahatrahv asendati arestiga Määruskaebuse esitaja M.F (isikukood: XXX) RESOLUTSIOON Tartu Maakohtu
6. aprilli
7. a määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- ja Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri
9. mai
10. a otsusega väärteoasjas nr 2317,18,003925 määrati M.F-ile ÜTS § 85 lg 3 järgi karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut ehk 200 eurot, mis tuli ära tasuda hiljemalt
11. novembril
12. a. Otsus jõustus
13. juunil
14. a.
15. M.F rahatrahvi vabatahtlikult ära ei tasunud. Otsus pöörati selle sissenõudes sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.
17. aprillil
18. a teavitas kohtutäitur sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest. Võlgnik ei oma registrites registreerimisele kuuluvat ja/või materiaalset väärtust omavat vara. Kohtutäituri andmeil puudub võlgnikul sissetulek ning vallasvara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Võlgnikule kuuluvad arvelduskontod on arestitud, kuid neil puuduvad rahalised vahendid.
20. jaanuaril
21. a esitas sissenõudja kohtule taotluse M.F-ile kohaldamiseks. asenduskaristuse MAAKOHTU SEISUKOHT
22. Tartu Maakohus rahuldas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri taotluse ja asendas M.F-ile kohtuvälise menetleja
23. mai
24. a otsusega määratud rahatrahvi 50 trahviühikut 5päevase arestiga. Asendusarest pööratakse täitmisele pärast M.F-i vabanemist Harju Maakohtu
25. septembri 2019.a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-5508 mõistetud ja Pärnu Maakohtu
26. aprilli
27. a määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmise lõppemist.
28. Kohus märkis, et M.F oli väärteootsusest, sellega määratud rahatrahvist ja vabatahtliku tasumise tähtajast teadlik alates otsuse tegemisest, s.o
29. maist
30. a. Sellest hoolimata ta rahatrahvi vabatahtlikult ära ei tasunud ning see pöörati sundtäitmisele. M.F ei ole seega enam kui 2 aasta jooksul üldse rahatrahvi tasuma asunudki. Teadaolevalt puudub tal ka vara, millele saaks sissenõuet pöörata. Puudub alus arvata, et M.F oleks võimeline nõudesumma koheselt ära tasuma.
31. M.F kinnitas istungil rahatrahvi tasumata jätmist võimaluse puudumise tõttu. Kinnipidamisasutuses viibimise tõttu ei ole trahvi kohene tasumine ka võimalik. M.F sooviks teha üldkasulikku tööd, sest tahab olla suvel vabaduses. Sel viisil tooks ta rohkem kasu kui aresti kandes. Varem talle määratud üldkasulik töö jäi osaliselt tegemata.
32. Kohus asendas rahatrahvi arestiga, sest M.F-ile varasemalt määratud üldkasuliku töö tegemine nii kriminaal- kui väärteomenetluses on korduvalt luhtunud. Samuti ei täitnud ta vabaduses katseaja tingimusi. Hetkel kannab M.F Harju Maakohtu
33. septembri
34. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-5508 mõistetud karistust (2 kuud 4 päeva vangistust), mis pöörati täitmisele Pärnu Maakohtu
35. aprilli
36. a määrusega. Karistuse algusajaks on
37. aprill
38. a. MÄÄRUSKAEBUS
39. M.F palub asendada rahatrahv üldkasuliku tööga. Ta usub, et saab töötunnid tehtud. Trahvide maksmata jätmise põhjuseks on
40. a elatud sõltlaseelu ja 2 aasta 4 kuu pikkuse vanglakaristuse kandmine. Varsti M.F vabaneb ning suudab trahvid ära tasuda. M.F-i abikaasa sünnitab
41. või
42. juunil ning ta ei taha olla sel ajal arestimajas.
43. M.F soovib ka kohtualluvuse muutmist ja asja arutamiseks andmist Harju Maakohtule. Asenduskaristuse arutamise ajal viibis ta Tartu Vanglas.
44. aprillil aga toimus Paide kohtumajas M.F-i erakorralise ettekande arutamine, samal päeval arutati videosilla vahendusel asenduskaristusi. Sel ajal viibis M.F aga juba Tallinna Vanglas, mistõttu oleks asenduskaristuse arutamine pidanud toimuma piirkonnakohtus, s.o Harju Maakohtus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
45. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul nõuetekohaselt tuvastanud, et M.F on rahatrahv 50 trahviühikut tasumata täies ulatuses ja vara, millele sissenõuet pöörata, tal ei ole. Seega on menetlusalusele isikule mõistetud rahatrahvi arestiga või üldkasuliku tööga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 2 ja VTMS § 211 lg-le 1 täidetud. M.F ei ole vaidlustanud seda, et tal on rahatrahv tasumata ning tal ei ole võimalik praegusel ajal rahatrahvi ka tasuda. 2
46. Vaatamata M.F-i selgitustele, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks kohaldada talle üldkasulikku tööd. Nagu maakohus juba tuvastas, võib üldkasuliku töö tegemine kujuneda problemaatiliseks. M.F-i varasem üldkasuliku töö tegemine on korduvalt ebaõnnestunud ning tema viimane karistus pöörati täitmisele katseaja tingimuste rikkumise tõttu. Kuna M.F on varem näidanud end ebausaldusväärsest küljest, oleks üldkasuliku töö tegemine ilmselt problemaatiline või määratud luhtuma.
47. Politsei- ja Piirivalveamet esitas Tartu Maakohtule taotluse M.F-ile asenduskaristuse määramiseks ajal, mil ta viibis Tartu Vanglas, kuhu edastati ka istungi kutse. Väärteomenetluses kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi asendamise taotlus tuleb lahendada süüdlase elukohajärgses maakohtus. Seega tagati M.F-i õigus kohtualluvusele. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt lükati M.F-i istungit korduvalt edasi:
48. märtsil
49. a lükati istung edasi seoses M.F-i võimaliku haigestumisega ja
50. aprillil
51. a kuni on kättesaadav määrus karistuse täitmisele pööramise kohta.
52. aprillil
53. a, s.o maakohtu kolmanda istungi ajaks oli M.F viidud Tallinna Vanglasse, kust ta osales istungil videoühenduse vahendusel. Nimetatud asjaolu tõttu ei pidanud aga maakohus selles menetlusetapis saatma PPA taotlust lahendamiseks Harju Maakohtule. Vastavalt VTMS § 14 lg-le 2 kontrollib kohus väärteoasja kohtualluvust kohtulikku arutamist ette valmistades. Praegusel juhul maakohus nii ka toimis: kuna M.F asus taotluse esitamise ajal Tartu Vanglas, siis allus taotlus asenduskaristuse määramiseks Tartu Maakohtule. Isiku elukoha muutus asja arutamise käigus ei tingi kohtualluvuse muutmist menetluse kestel. Näiteks ei ole välistatud, et isik menetluse kestel korduvalt elukohta muudab. Kui see tooks igakordselt kaasa kohtualluvuse muutmise, pikendaks see tarbetult asja menetlemist, viiks ebamõistlike viivitusteni ning tooks kaasa võimalikud kohtumenetluse kuritarvitused.
54. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194 ja § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja M.F-i määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3