← Eesti

4-21-700/12

Väärteoasi nr 4-21-700 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. märts 2021, Jõgeva kohtumaja (kohtuistung toimus 18.03.2021.a) Väärteoasja number 4-21-700 Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Taotlus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri taotlus M.N-ile asenduskaristuse kohaldamiseks Süüdlane M.N isikukood: XXX, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON KarS § 72 lg 1, 2 ja § 69 lg 1 alusel asendada M.N-ile Politsei- ja Piirivalveameti 27.05.2019.a otsusega väärteoasjas nr 251019001272 määratud rahatrahv summas 780 eurot, millele vastab 20 päeva aresti, 20 (kakskümmend) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 (kolm) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Üldkasuliku töö sooritamist koordineerib elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametnik. Üldkasuliku töö sooritamise korraldamiseks tuleb M.N olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav kohtule avaldatud kontaktandmete kaudu. Küsimuste ja/või probleemide korral pöörduda Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna poole telefoninumbril 750 0414 või saata e-kiri aadressil tartukrho.info@just.ee. Välja mõista M.N-ilt riigituludesse sundtoomise kulu 24 (kakskümmend neli) eurot ja 70 senti. Sundtoomise kulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB Pank, 1

(3)EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank), märkides viitenumbriks
  1. Kohtumäärus tuleb saata teadmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile, kohtutäitur Rita Lohule, M.N-ile ning täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur määras 27.05.2019.a väärteoasjas nr 251019001272 M.N-ile LS § 201 lg 2 alusel rahatrahvi 195 trahviühikut, st 780 eurot. Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes täitemenetlus. 19.01.2021 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. 12.02.2021 esitas kohtuväline menetleja kohtule avalduse, milles palus juhindudes KarS § 72 ja TMS § 201 otsustada tasumata rahatrahvi summas 780 eurot osas asenduskaristuse kohaldamine. Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi 22.02.
  2. Kohtuistungi aeg teatati M.N-ile telefoni teel. Istungile süüdlane ei ilmunud. Ta saatis 21.02.2021 kohtule e-kirja, milles teatas, et kohtuistungile tulek on raskendatud ja palus võimalusel uut aega. Kohtuistungisekretär helistas 22.02.2021 M.N-ile ja pakkus võimalust osaleda virtuaalistungil. Süüdlane soovis seda, kuid tehnilistel põhjustel ei olnud tal võimalik virtuaalruumi sisenda ja kohtuistungit ei õnnestunud pidada. Kohus lükkas asja arutamise edasi ja määras uue kohtuistungi aja. Kohus pidas uue kohtuistungi 05.03.
  3. M.N soovis kohtuistungil osaleda video vahendusel. Ka sel korral ei õnnestunud tal virtuaalruumi siseneda, mistõttu kohus istungit pidada ei saanud. Kohus lükkas asja arutamise edasi ja määras uue aja ning selgitas, et süüdlasel tuleb vahetult kohtusse kohale ilmuda. Ühtlasi hoiatati teda mitteilmumise tagajärgedest. Kohus pidas kolmanda kohtuistungi 08.03.
  4. M.N taas istungile ei ilmunud ega teatanud mitteilmumise põhjust. Kui kohtuistungisekretär süüdlasele helistas, siis ta teatas, et bussi ei tule sellisel ajal, et ta saaks istungile tulla. Kontrollides bussigraafikuid ilmnes, et tegelikult bussid käivad, süüdlane ei vaevunud bussiaegu välja uurima. Tartu Maakohtu 08.03.2021.a kohtumäärusega kohaldati süüdlase M.N-i suhtes sundtoomist Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajja 18.03.2021 kella 15.00-ks. Kohtuistungil 18.03.2021 selgitas M.N, et tal on rahatrahv tasumata rahaliste raskuste tõttu. Rahatrahvi asendamisel on ta valmis tegema üldkasulikku tööd. Ta on üldkasulikku tööd varem ka teinud, ühtegi probleemi ei ole esinenud. 18.03.2021 esitas kohtuväline menetleja kohtule sundtoomise kulude õiendi, sundtoomise kulu on 24,70 eurot. 2
(3)KOHTU SEISUKOHT KarS § 72 lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku § 69 sätestatud korras. M.N ei ole rahaliste raskuste tõttu suutnud tasuda talle karistuseks määratud rahatrahvi. Süüdlase majanduslik olukord ei ole oluliselt muutunud ka käesolevaks ajaks. M.N on töötu ning tema ülalpidamisel on alaealine laps. Seega ei ole karistuse täitmine reaalne ka lähitulevikus ilma, et see seaks põhjendamatult raskesse olukorda teisi pereliikmeid. Eeltoodust tulenevalt asendab kohus M.N-ile määratud rahatrahvi teiseliigilise karistusega, s.o arestiga. Kuna süüdlane on avaldanud valmidust üldkasuliku töö tegemiseks, peab kohus võimalikuks tulenevalt KarS § 69 lg 1 asendada arest üldkasuliku tööga. M.N on tasumata rahatrahv summas 780 eurot, s.o 195 trahviühikut. KarS § 72 lg 2 ja § 69 lg 1 alusel vastab sellele 20 päeva aresti, mis tuleb KarS § 69 lg 1 teise lause kohaselt asendada 20 tunni üldkasuliku tööga. Kohus määrab KarS § 69 lg 3 alusel üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et COVID-19 viiruse laialdase leviku tõttu on üldkasuliku töö korraldamine tavapärasest keerulisem. Üldkasuliku töö tähtajaks sooritamata jätmisel tuleb süüdlasel minna aresti kandma. Üldkasuliku töö tegemine toimub süüdlase elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kaudu ning töö tegemise aja ja koha kooskõlastamiseks tuleb M.N olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav. Lisaks eeltoodule tuleb M.N-ilt välja mõista sundtoomisega põhjustatud kulu KrMS § 173 lg 3 alusel. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 173 lg 1 p 2 kohaselt on kriminaalmenetluse kulud ka erikulud ja § 176 lg 1 p 2 kohaselt on erikuluks muuhulgas sundtoomise kulu. M.N jättis korduvalt kohtuistungitele ilmumata, kuigi oli lubanud kohal olla. Selleks, et tagada süüdlase kohalolek kohtuistungil, pidas kohus vältimatuks kohaldada tema sundtoomist. KrMS § 173 lg 3 kohaselt hüvitab erikulud isik, kelle süül need on tehtud. Sundtoomise kulu on tekkinud M.N-i enda süül, kuna tema käitumise tõttu ei olnud tema kohaloleku tagamiseks muud võimalust kui kohaldada sundtoomist. Sundtoomise kulude õiendist nähtub, et kuna sundtoomine teostati politseiasutuse struktuuriüksuse asukohajärgsest linnast väljaspool, on sundtoomise kulu 24,70 eurot. Eelnevast tulenevalt tuleb M.N välja mõista sundtoomise kulu summas 24,70 eurot. Nimetatud summa tuleb hüvitada määruse resolutsioonis kirjutatud korras. Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 69, § 72, VTMS § 211. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.