4-21-284/30

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. mai 2021 Kohtuasja number 4-21-284 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Kohtuasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus E.M-ile asenduskaristuse kohaldamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. aprilli 2021 määrus Määruskaebuse esitaja E.M . Isikukood XXX, viibib Tallinna Vanglas Teised määruskaebemenetluse Politsei- ja Piirivalveamet pooled Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. aprilli 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- ja Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
4. Politsei- ja Piirivalevameti (PPA)
5. septembri 2017 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2315,17,006745 karistati E.M-i narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 lg 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o 40 eurot, mis tuli ära tasuda 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest alates. Otsus jõustus
6. septembril
8. E.M rahatrahvi vabatahtlikult ei tasunud. Rahatrahvi sissenõudmiseks algatati
9. oktoobril 2017 täitemenetlus. Senini ei ole E.M rahatrahvi tasuma asunud, nõue on täielikult rahuldamata ning ka nõude sundtäitmine on tema suhtes võimatu. Kohtutäituri teate kohaselt ei ole E.M teadaolevat vara, mille arvel nõuet sundtäita või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid.
11. jaanuaril 2021 esitas PPA Tartu Maakohtule taotluse E.M-ile asenduskaristuse kohaldamiseks.
12. Tartu Maakohus rahuldas
13. aprilli 2021 määrusega selle taotluse ning asendas karistusseadustiku (KarS) § 72 lg-te 1 ja 2 alusel rahatrahvi 1 päeva pikkuse arestiga. Maakohus märkis, et E.M on rahatrahv täies ulatuses tasumata. Kohtutäituri teatisest nähtuvalt puudub E.M teadaolev vara, millele saaks või oleks otstarbekas sissenõuet pöörata ning pole alust arvata, et ta oleks võimeline nõudesumma koheselt ära tasuma. Seega tuleb tema rahatrahv asendada arestiga. Samuti ei pidanud maakohus põhjendatuks anda E.M-ile võimalus asenduskaristusena teha üldkasulikku tööd, sest ta pole varasemaltki seda kohustust täita suutnud. Liiatigi pole ta vabaduses täitnud katseaja tingimusi. Seega puudub alus uskuda, et ta seda seekord teha suudaks või sooviks. Aresti peab E.M ära kandma pärast oma vangistuse lõppemist.
14. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse E.M , taotledes määratud aresti asendamist üldkasuliku tööga. Töötunnid saab tehtud ilma probleemideta, sest nüüdseks on ta narkosõltuvusest üle saanud. Tema abikaasa on lapseootel ja peaks juuni lõpus sünnitama. E.M tahaks olla lapse sünni juures.
15. Määruskaebusele on lisatud taotlus kohtualluvuse muutmiseks. Selles palub E.M muuta tema kohtualluvust, sest ei viibi enam Tartu Vanglas, vaid Tallinna Vanglas, mis asub Harju Maakohtu tööpiirkonnas. Seega peaks kohtulik arutamine toimuma Harju Maakohtus. Seetõttu tuleks Tartu Maakohtu
16. aprilli 2021 määrus tühistada. Ringkonnakohtu seisukoht
17. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.
18. E.M on esitanud taotluse kohtualluvuse muutmiseks. Ringkonnakohus selgitab, et kuna kohtualluvus kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga pole täitemenetluse seadustikus (TMS) ega väärteomenetluse seadustikus selgelt reguleeritud, on tarvis juhinduda VTMS §-st
19. Selle kohaselt kohaldatakse väärteomenetluse seadustikus reguleerimata küsimustes kriminaalmenetluse sätteid, arvestades seejuures väärteomenetluse erisusi. KrMS §-de 423 ja 424 kohaselt tuleb rahalise karistuse täitmise käigus tekkivad küsimused lahendada süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunikul. Sestap tuleb ka väärteomenetluses kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi asendamise taotlus lahendada süüdlase elukohajärgses maakohtus. Ajal, mil PPA esitas maakohtule taotluse E.M-ile määratud karistuse asendamiseks, kandis E.M karistust Tartu Vanglas. Seega esitas PPA taotluse põhjendatult Tartu Maakohtule. Ka siis, kui Tartu Maakohus määras asja arutamiseks istungiaja, viibis E.M veel Tartu Vanglas. Seega ei eksinud kohus kohtualluvuse määratlemisel. Kuigi maakohtu istungi ajaks oli E.M üle viidud Tallinna Vanglasse, ei tähenda see, et maakohus oleks pidanud selles menetlusetapis saatma PPA taotluse lahendamiseks Harju Maakohtusse. See oleks menetlust vaid pikendanud ega oleks olnud otstarbekas. Ei saa järeldada, et asja arutamine Tartu Maakohtus oleks E.M-i õigusi kuidagi rikkunud või põhjustanud talle muul viisil ebasoodsaid tagajärgi – eriti arvestades seda, et maakohtu istung toimus videosilla teel ning E.M ei olnud tarvis Tallinna Vanglast Tartusse tulla.
20. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et E.M on PPA
21. septembril 2017 kiirmenetluse otsusega määratud rahatrahv 40 eurot tasumata. Täitemenetlus on ebaõnnestunud, sest vara, millele sissenõuet pöörata, E.M pole. Seega on rahatrahvi arestiga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 1 täidetud. E.M aga soovib, et arest asendataks omakorda üldkasuliku tööga. 2