← Eesti

1-18-2990/17

Obsah (11)§ 199§ 349§ 74§ 118§ 64§ 68§ 75§ 78§ 73§ 83§ 21

1-18-2990 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-2990 (17231501107) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekre

§ 199

lg 2 p 4 ja 7 ning § 118 lg 1 p 1 järgi A.M-i ja Aleksandr Šermolajevi süüdistus

§ 199

lg 2 p 4 ja 7 järgi Lühimenetluses Katrin Pärtlas Prokurör Süüdistatav Kaitsja Süüdistatav Kaitsja Süüdistatav Yulia Kosareva Ik: 47401230242; Vene Föderatsiooni kodanik, emakeel: vene keel; keskeriharidus; töökoht: puudub; elukoht: xxxx. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 30.06.

  1. Kahtlustatavana kinni peetud 29.06.2017 kuni 30.06.
  2. Varasem karistatus: kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, väärteokorras karistatud korduvalt. Advokaat Risto Käbi A.M Ik: XXX; EV kodanik; emakeel: vene keel; algharidus; töökoht: puudub; elukoht: ajutiselt xxxx (kindel elukoht puudub). Tõkendit kohaldatud ei ole. Varasem karistatus: kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, väärteokorras karistatud korduvalt. Advokaat Veera Tolli-Baskin Aleksandr Šermolajev Ik: 37503080277; määratlemata kodakondsus, emakeel: vene keel; keskharidus, töökoht: puudub; elukoht: xxxx Tõkendit kohaldatud ei ole. 1 Kaitsja Varasem karistatus: - Harju Maakohtu 15.05.2013 otsusega

§ 349järgi, Kr

MS § 238 lg 2, § 68 lg 1,

§ 74

lg 1 ja 3 alusel tähtajalise vangistusega 2 kuud ja 19 päeva, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga. Katseaja lõpp 14.05.2015. Advokaat Toomas Bekker RESOLUTSIOON 1. Yulia Kosareva süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p-des 4 ja 7 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud. 2. Yulia Kosareva süüdi tunnistada

§ 118

lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud. 3.

§ 64

lg 1 alusel mõista üksikkaristustest raskeima suurendamise teel kuritegude kogumi eest liitkaristuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) aastat ja 9 (üheksa) kuud. 4. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Yulia Kosarevale mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) aastat ja 2 (kaks) kuud. 5.

§ 68

alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 29.06.2017 kuni 30.06.2017, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning lõplikuks ära kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 6.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud ja ära kandmata karistus, so tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva Yulia Kosareva suhtes täitmisele pööramata tingimusel, et Yulia Kosareva temale määratud 4 (neli) aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks

§ 75

lg 1 punktide 1 kuni 6 sätete alusel pandud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p 2 sätestatud kohustust Tallinna Vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, tel.: 6127758). 7.

§ 75

lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada Yulia Kosarevat järgima katseajal kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 8.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata Yulia Kosarevale kohustus mitte tarvitada temale määratud katseaja jooksul alkoholi. 9.

§ 78

p 1 kohaselt arvestada Yulia Kosarevale määratud 4 (neli) aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 26.06.

  2. Yulia Kosareva suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
  3. A.M süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p-des 4 ja 7 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud. 12. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada A.M-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. 13.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta A.M-ile mõistetud ja ära kandmata tähtajaline 2 vangistus 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva A.M-i suhtes täitmisele pööramata tingimusel, et A.M temale määratud 1 (üks) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 14.

§ 78

p 1 kohaselt arvestada A.M-ile määratud 1-aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 26.06.2018. 15. Aleksandr Šermolajev süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p-des 4 ja 7 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud. 16. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Aleksandr Šermolajevile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud. 17.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta Aleksandr Šermolajevile mõistetud ja ära kandmata tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud Aleksandr Šermolajevi suhtes täitmisele pööramata tingimusel, et Aleksandr Šermolajev temale määratud 2 (kaks) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 18.

§ 78

p 1 kohaselt arvestada Aleksandr Šermolajevile määratud 2-aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 26.06.

  2. Yulia Kosarevalt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1250 (tuhat kakssada viiskümmend) eurot; isiku ekspertiisi nr 17E-PõI0112 teostamise kulud 84 (kaheksakümmend neli) eurot (I kd tl 104); määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 210 (kakssada kümme) eurot ja kohtumenetlusel makstud tasu 240 (kakssada nelikümmend) eurot, kokku kaitsjale makstud tasu 450 (nelisada viiskümmend) eurot, s.o kokku menetluskulu 1784 (tuhat seitsesada kaheksakümmend neli) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides makseinfos leiduva kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Yulia Kosareva, 1-18-2990, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Yulia Kosarevale tema elukoha või kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Määratud maksetähtaja mittetäitmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  3. A.M-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 2 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundahast 750 eurot pool sundrahast, so 375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot; määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasust 50 (viiskümmend) eurot ja kohtumenetlusel makstud tasust 175 (sada seitsekümmend viis) eurot, so kokku kaitsjale makstud tasust osa, vähendades väljamõistetavat menetluskulu ning välja mõista kaitsjale makstud tasust 225 (kakssada kakskümmend viis) eurot 100 (sada) eurot, s.o kokku menetluskulu 475 (nelisada seitsekümmend viis) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides makseinfos leiduva kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „A.M, 1-18-2990, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel A.M-ile tema elukoha aadressile tavapostiga. Määratud maksetähtaja mittetäitmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määratud kaitsjale makstud tasust osa, s.o 125 (sada kakskümmend viis) eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõistmata, jättes selle osa menetluskulust riigi kanda, vähendades poole võrra ka välja mõistetavat sundraha suurust. 3
  4. Aleksandr Šermolajevilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 2 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: teisese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot; määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 90 (üheksakümmend) eurot ja kohtumenetlusel makstud tasu 240 (kakssada nelikümmend) eurot, kokku kaitsjale makstud tasu 330 (kolmsada kolmkümmend) eurot, s.o kokku menetluskulu 1080 (tuhat kaheksakümmend) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides makseinfos leiduva kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Aleksandr Šermolajev, 1-18-2990, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Aleksandr Šermolajevile tema elukoha aadressile tavapostiga. Määratud maksetähtaja mittetäitmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  5. DNA-ekspertiisi nr 17E-GE0735 teostamise kulud 969 eurot (I kd tl 96) ja DNAekspertiisi nr 17E-GE0907 teostamise kulud 969 eurot (I kd tl 114) jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.
  6. C K E AS esitatud tsiviilhagi 1299 (tuhat kakssada üheksakümmend üheksa) euro ja 36 (kolmkümmend kuus) sendi nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 137 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel solidaarselt välja mõista Yulia Kosarevalt, A.M-ilt ja Aleksandr Šermolajevilt C K E AS kasuks 1299,36 eurot, mis tuleb kanda kannatanu C K EAS arveldusarvele nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx, märkides selgitusena: „Yulia Kosareva, 1-18-2990, tsiviilhagi“ või „A.M, 118-2990, tsiviilhagi“ või „Aleksandr Šermolajev, 1-18-2990, tsiviilhagi“.
  7. Pakend nr 1 (29.06.2017.a. tunnistaja ülekuulamise käigus kaasa võetud valget värvi Nike T-särk), mis asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6/1, Tallinn (I kd tl 84-85, akt 2018-223), hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.
  8. Pakend nr 2 (30.06.2017.a. isiku läbivaatluse käigus ära võetud musta värvi püksid), mis asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6/1, Tallinn (I kd tl 84-85, akt 2018-223), tagastada S. Kle KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel.
  9. Pakend nr 3 (30.06.2017.a. läbiotsimise käigus ära võetud puidust käepidemega nuga), mis asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6/1, Tallinn (I kd tl 84-85, akt 2018-223), konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel ja hävitada Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel. 27. Pakend nr 4 (30.06.2017.a. läbiotsimise käigus ära võetud musta värvi käepidemega nuga), mis asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6/1, Tallinn (I kd tl 84-85, akt 2018-223), konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel ja hävitada Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel.

  1. Pakend nr 5 (2017.a. 30.06.2017.a. isiku läbivaatluse käigus ära võetud teksa materjalist särk), mis asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6/1, Tallinn (I kd tl 84-85, akt 2018-223), tagastada Yulia Kosarevale KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel.
  2. Pakend nr 6 (30.06.2017.a. isiku läbivaatluse käigus ära võetud teksapüksid), mis asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6/1, Tallinn (I kd tl 84-85, akt 2018-223), tagastada Yulia Kosarevale KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel.
  3. Pakend nr 7 (30.06.2017.a. isiku läbivaatluse käigus ära võetud vasaku jala plätu), mis asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6/1, Tallinn (I kd tl 84-85, akt 2018-223), tagastada Yulia Kosarevale KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel.
  4. Pakend nr 8 (30.06.2017.a. isiku läbivaatluse käigus ära võetud parema jala plätu), mis asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6/1, Tallinn (I kd tl 84-85, akt 2018-223), tagastada Yulia Kosarevale KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel.
  5. Pakend nr 2.2 (13.07.2017.a. asitõendi vaatluse käigus võetud puuteproov tunnistaja S. Ki dressipükstelt märk 2), mis asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas 4 asukohaga Rahumäe tee 6/1, Tallinn (I kd tl 84-85, akt 2018-223), hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.
  6. Pakend nr 2.3 (13.07.2017.a. asitõendi vaatluse käigus võetud puuteproov tunnistaja S. Ki dressipükstelt märk 3), mis asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6/1, Tallinn (I kd tl 84-85, akt 2018-223), hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.
  7. Pakend nr 2.4 (13.07.2017.a. asitõendi vaatluse käigus võetud puuteproov tunnistaja S. Ki dressipükstelt märk 4), mis asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6/1, Tallinn (I kd tl 84-85, akt 2018-223), hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.
  8. Pakend nr 2.5 (13.07.2017.a. asitõendi vaatluse käigus võetud puuteproov tunnistaja S. Ki dressipükstelt märk 5), mis asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6/1, Tallinn (I kd tl 84-85, akt 2018-223), hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.
  9. Pakend nr 2.6 (13.07.2017.a. asitõendi vaatluse käigus võetud puuteproov tunnistaja S. Ki dressipükstelt märk 6), mis asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6/1, Tallinn (I kd tl 84-85, akt 2018-223), hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.
  10. 3 CD plaati (I kd tagakaanel ümbrikus, II kd tagakaanel ümbrikus) jätta toimikusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
  11. KRIMINAALASJA KOHTULIKUL ARUTAMISEL KOHUS TUVASTAS: Yulia Kosareva’t süüdistatakse selles, et tema, 18.08.2016 kella 01.16 paiku ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos A.M ’i ja Aleksandr Šermolajev’iga, viibides xxxx asuvas C K EAS-le kuuluvas xxxx teenindusjaamas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tankis sõiduautos Ford Transit, millele eelnevalt olid paigaldatud kriminaalmenetluse käigus tuvastamata isiku poolt sõidukilt Mercedes Benz varastatud numbrimärgid registreerimisnumbriga XXX XXX, olevasse anumasse kokku 269,84 liitrit mootorikütust Dmiles maksumusega 283,06 eurot ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. Samuti tema, olles varasemalt, s.o 18.08.2016 toime pannud varguse, uuesti 01.09.2016 kella 23.22 paiku ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos A.M ’i ja Aleksandr Šermolajev’iga, viibides xxxx asuvas C K EAS-le kuuluvas xxxx teenindusjaamas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tankis sõiduauto Ford Transit, millele eelnevalt olid paigaldatud kriminaalmenetluse käigus tuvastamata isiku poolt sõidukilt 5 Mitsubishi Galant varastatud numbrimärgid registreerimisnumbriga XXX XXX, kütusepaaki ja sõidukis olevatesse anumatesse kokku 976,27 liitrit mootorikütust Dmiles maksumusega 1016,30 eurot ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. Seega pani Yulia Kosareva oma tahtliku tegevusega toime

§ 199

lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis. Samuti tema, viibides 29.06.2017 kella 22.00 paiku xxx maja trepikojas korteri number 173 juures, lõi tahtlikult S. M’it ühel korral noaga paremale poole selja piirkonda VII roide kõrgusele, tekitades talle rinnaõõnde ulatuva torke-lõikehaava paremal pool seljal abaluu piirkonnas. Vigastuse tüsistusena tekkis parempoolne veri-õhkrind ning tegemist on eluohtliku tervisekahjustusega. Seega pani Yulia Kosareva oma tahtliku tegevusega toime

§ 118

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava teo, s.o teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustas ohu elule. A.M ’i süüdistatakse selles, et tema, 18.08.2016 kella 01.16 paiku ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos Yulia Kosareva ja Aleksandr Šermolajev’iga, viibides xxxx asuvas C K EAS-le kuuluvas xxxx teenindusjaamas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tankis sõiduautos Ford Transit, millele eelnevalt olid paigaldatud kriminaalmenetluse käigus tuvastamata isiku poolt sõidukilt Mercedes Benz varastatud numbrimärgid registreerimisnumbriga XXX XXX, olevasse anumasse kokku 269,84 liitrit mootorikütust Dmiles maksumusega 283,06 eurot ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. Samuti tema, olles varasemalt, s.o 18.08.2016 toime pannud varguse, uuesti 01.09.2016 kella 23.22 paiku ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos Yulia Kosareva ja Aleksandr Šermolajev’iga, viibides xxxx asuvas C K EAS-le kuuluvas xxxx teenindusjaamas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tankis sõiduauto Ford Transit, millele eelnevalt olid paigaldatud kriminaalmenetluse käigus tuvastamata isiku poolt sõidukilt Mitsubishi Galant varastatud numbrimärgid registreerimisnumbriga XXX XXX, kütusepaaki ja sõidukis olevatesse anumatesse kokku 976,27 liitrit mootorikütust Dmiles maksumusega 1016,30 eurot ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. Seega pani A.M oma tahtliku tegevusega toime

§ 199

lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis. Aleksandr Šermolajev’it süüdistatakse selles, et tema, 18.08.2016 kella 01.16 paiku ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos Yulia Kosareva ja A.M’iga, viibides xxxx asuvas C K EAS-le kuuluvas Järvevana teenindusjaamas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tankis sõiduautos Ford Transit, millele eelnevalt olid paigaldatud kriminaalmenetluse käigus tuvastamata isiku poolt sõidukilt Mercedes Benz varastatud numbrimärgid registreerimisnumbriga XXX XXX, olevasse anumasse kokku 269,84 liitrit mootorikütust Dmiles maksumusega 283,06 eurot ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. Samuti tema, olles varasemalt, s.o 18.08.2016 toime pannud varguse, uuesti 01.09.2016 kella 23.22 paiku ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos Yulia Kosareva ja A.M’iga, viibides xxxx asuvas C K EAS-le kuuluvas xxxx teenindusjaamas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tankis sõiduauto Ford Transit, millele eelnevalt olid paigaldatud kriminaalmenetluse käigus tuvastamata isiku poolt sõidukilt Mitsubishi Galant varastatud numbrimärgid registreerimisnumbriga XXX XXX, kütusepaaki ja sõidukis olevatesse anumatesse kokku 976,27 liitrit mootorikütust Dmiles maksumusega 1016,30 eurot ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. 6 Seega pani Aleksandr Šermolajev oma tahtliku tegevusega toime

§ 199

lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis. 2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatavate A.M-i ja Aleksandr Šermolajevi süü tunnistamise ning süüdistatava Yulia Kosareva süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Episoodid

§ 199

lg 2 p 4 ja 7 järgi Kohus leiab, et alltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et 18.08.2016 kella 01.16 paiku Yulia Kosareva, A.M ja Aleksandr Šermolajev, viibides xxxx asuvas C K EAS-le kuuluvas Järvevana teenindusjaamas tankisid sõiduautos Ford Transit olevasse anumasse kokku 269,84 liitrit mootorikütust Dmiles maksumusega 283,06 eurot ning lahkusid teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. Tunnistaja X1 ütluste (II kd tl 22) kohaselt 18.08.2016 kell 01.15 tangiti kaubikusse Ford Transit reg nr XXX XXX Järvevana teenindusjaamas 269,84 liitrit kütust, mille eest jäeti maksmata 283,06 eurot. A.M-i kahtlustatavana antud ütluste (II kd tl 67-70) kohaselt tegi Aleksandr Šermolajev talle ettepaneku toime panna kütuse vargus. Kaasas oli ka Yulia Kosareva ja I. A ning sõitsid Ford Transitiga xxxx tanklasse. Yulia tegeles tankuriga, tema oli ka autost väljas ja tankis, seljas oli helkurvest. Tanklast lahkus ta jalgsi. Raha selle eest ei saanud, sai ühe pudeli viskit. Ka 01.09.2016 läks ta kütusevargusega kaasa, Aleksandr Šermolajev korraldas kõike ja rääkis, mis keegi tegema peab. Tema raha selle eest ei saanud. Yulia vajutas tankuri nuppe ja tegeles tankimisega. Kahetseb ja on nõus kahju hüvitama. Yulia Kosareva kahtlustatavana antud ütluste (II kd tl 82-84, 85-88) kohaselt pani ta kütusevargused toime koos Aleksandr Šermolajevi ja A.M-iga, kuid see hetk ei saanud aru, mida ta teeb. Keegi palus tal kanistrisse tankida ja nii ta tegi. Mäletab kõike uduselt, oli purjus. Hiljem antud ütlustes ta selgitab, et ettepaneku minna kütust varastama tegi Aleksandr Šermolajev ja käske jagas ka Aleksandr Šermolajev. Raha selle eest ei saanud. Teisel korral, s.o 01.09.2016 Aleksandr Šermolajev ise sõidukis ei olnud, vaid viibis läheduses teises autos. Temal käskis tankurist tankimist toimetada, teised autos olijad olid A.M ja I. A. Kahetseb tehtut ja on nõus kahju hüvitama. Aleksandr Šermolajevi kahtlustatavana antud ütluste (II kd tl 97-99, 100-103) kohaselt eitab ta varguste toimepanemist. Hiljem tunnistab teo toimepanemist 18.08.2016 koos Yulia Kosareva ja A.M-i ja I. Aiga. Mõte minna kütust varastama tuli Yulialt. Osa kütust tankis enda sõidukisse ja ülejäänud kütus müüdi juhuslikele taksojuhtidele ja saadud raha kulutasid alkoholile ja söögile. Ka 01.09.2016 tegi ettepaneku uuesti kütust varastada Yulia. Tema minna ei tahtnud, kuid andis oma sõiduki Ford Transit. Tema ootas oma teise sõidukiga seal lähedal. Siis sõitsid tema garaaži juurde, kus Yulia tegeles kütuse müügiga. Kahetseb tehtut ja on nõus kahju hüvitama. B. Fi kahtlustatavana antud ütluste (II kd tl 62-64) kohaselt tema varguste ajal Aleksandr Šermolajevi ja Yulia Kosarevaga koos ei olnud. Ta kuulis kuidas Aleksandr Šermolajev ja Yulia Kosareva arutasid omavahel kütusevarguste toimepanemist ja pakkusid talle tulla autojuhiks. Tema ei olnud sellest huvitatud. Süüteo toimepanemist süüdistatavate poolt tõendab lisaks eeltoodule ka asitõendi vaatlusprotokoll (II kd tl 15-209), milles kirjeldatud videosalvestusest nähtub, et 18.08.2016 kell 01.14 on tankuri juures sinine mikrobuss Ford Transit reg nr XXX XXX ja kaks inimest. 7 Meesterahval seljas helkurvest ja hallid püksid, blondil naisterahval seljas must jope ja mustad püksid. Mees võtab tankimispüstoli ja tangib sõidukis oleva kanistri sisse. Siis naine võtab tankimispüstoli ja paneb selle tagasi, istub juhi kõrvalistmele ja auto sõidab ära. Meesterahvas läheb jalgsi tanklast ära. Sõiduauto Mercedes-Benz reg.nr XXX XXX andmete väljatrükist (II kd tl 21) nähtub, et sõidukil Ford Transit kasutati varguse toimepanemisel varastatud registreerimisnumbrit, s.o XXX XXX. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatavate poolt

§ 199järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest.

Nagu C K EAS-i poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (II kd tl 13-14) taotletakse vastutusele võtta isikud, kes 18.08.2016 kella 01.16 paiku xxxx teenindusjaamas varastasid C K EAS-i kuuluvat kütust maksumusega 283,06 eurot. Seega on sedastatav, et need esemed oli süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatavad ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et esemete äravõtmisega soovisid süüdistatavad lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatavate poolt. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on tõendamist leidnud, et 01.09.2016 kella 23.22 paiku panid kütusevarguse koos toime Aleksandr Šermolajev, Yulia Kosareva ja A.M . Yulia Kosareva ja A.M viibides xxxx asuvas C K EAS-le kuuluvas xxxx teenindusjaamas tankisid sõiduautos Ford Transit olevasse anumasse kokku 976,27 liitrit mootorikütust Dmiles maksumusega 1016,30 eurot ning lahkusid teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. Aleksandr Šermolajev viibis tankla vahetuslähetuses. Süüteo toimepanemist lisaks eeltoodud süüdistatavate ütlustele tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll (II kd tl 33-37), kus on kirjeldatud videosalvestust, millest nähtuvalt 01.09.2016 tangiti kütust kaubikusse Ford Transit reg nr XXX XXX. Sõiduki esiistemetel oli 2 isikut. Sõidukist väljus heledate juustega naine ja tankis sõidukis olevasse kanistrisse kütust. Peale tankimist sulges ta ukse ja istus kõrvalistmele ning kaubik sõitis minema, kütuse eest ei tasutud. Asitõendi vaatlusprotokollist (II kd tl 41-45) nähtub, et varguste toimepanemisel kasutatud sõiduki Ford Transit tagaosas asub suur kütusekanister, sahtlis on helkurvest, samuti, et sõidukil on teise sõiduki registreerimisnumbrid, s.o XXX XXX (reg. nr on tegelikult XXX XXX ). Lisaks kõigi süüdistatavate ütlustele näitavad ka sideettevõtjalt saadud andmete protokollid (II kd tl 51-52; 55-56), et Aleksandr Šermolajev viibis 01.09.2016 toimunud varguse ajal sündmuskoha vahetus läheduses. Kohtu hinnangul organiseerisid kütuse varguste toimepanemist nii Aleksandr Šermolajev kui Yulia Kosareva, kuigi nad ise organiseerimist eitavad. Et Aleksandr Šermolajev kui Yulia Kosareva olid kütusevarguse toimepanemise ja selle organiseerimise taga kinnitavad nii A.M kui B. F oma ütlustes. A.M-i ütluste kohaselt Aleksandr Šermolajev korraldas kõike ja rääkis, mida keegi tegema peab. Samuti kinnitab ta, et Yulia oli adekvaatne ja sai kõigest aru, mis toimub ja mida ta teeb. B. Fi ütluste kohaselt arutasid Yulia ja Aleksandr omavahel kütusevarguse toimepanemist ning kutsusid ka teda selles osalema. Seega nähtub, et nii Yulia kui Aleksandr koos olid kütuste varguste organiseerijad ning ka vargusest kasu saajad, teisi kutsuti n.ö appi. Seda näitab ka asjaolu, et varguste toimepanemisel kasutati Aleksandr Šermolajevi kaubikut, kus oli juba sees suur kütuse mahuti. Yulia oli just see, kes tegeles tankuriga, teised aitasid kaasa sõiduki seest ja sõidukit juhtides. Seega kütusevarguste organiseerimise eitamise osas ei pea kohus Aleksandr Šermolajevi ega Yulia Kosareva ütlusi usaldusväärseteks. 8 Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatavate poolt

§ 199järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest.

Nagu C K EAS-i poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (II kd tl 30-31) taotletakse vastutusele võtta isikud, kes 01.09.2016 kella 23.22 paiku xxxx teenindusjaamas varastasid C K EAS-i kuuluvat kütust maksumusega 1016,30 eurot. Seega on sedastatav, et kütus oli süüdistatavate jaoks võõras vara ning süüdistatavad ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et kütuse äravõtmisega soovisid süüdistatavad lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatavate poolt. Kohtueelses menetluses on süüdistatavate tegu kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 7 järgi, s.o teo toimepanemisena grupis ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatavate tegevus vastab

§ 199

lg 2 p 7 tunnustele.

§ 199

lg 2 p 7, s.o tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist.

§ 21

lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21). Nagu eelpool on tõendamist leidnud, siis kütuse varguse toimepanemist organiseerisid nii Aleksandr Šermolajev, kellele Ford Transit kuulus, kui Yulia Kosareva. Aleksandr Šermolajev rääkis kõigile, mida nad tegema peavad ja Yulia Kosareva toimetas tankuriga ja pani kütusepüstoli autos olevasse kanistrisse. Teised olid sõidukis ja aitasid. Seega pandi vargused toime ühiselt ja kooskõlastatult, tegutseti ühise eesmärgi nimel, minna tanklasse kütust varastama. Selleks oli kaasas ka kanister ning eelnevalt vahetati ära sõiduki registreerimismärk. Samuti nähtub, et A.M sai tasuks pudeli viskit. Aleksandr Šermolajev kallas osa varastatud kütusest oma teise sõidukisse ja ülejäänud kütus müüdi taksojuhtidele. Saadud raha eest osteti alkoholi ja sööki. Seega järeldub, et kõik süüdistatavad tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult ning see vastab kaastäideviimise tunnustele ehk

§ 199lg 2 p-s 7 nimetatud grupile.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatavate tegu kvalifitseeritud ka

§ 199

lg 2 p 4 järgi, s.o varguse toimepanemine isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise. Kuna käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse kõiki süüdistatavaid kahe varguse toimepanemises, siis on tegemist faktilise korduvusega ja on süütegu õigesti kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 4 järgi, s.o varguse toimepanemisena isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Kohtu hinnangul toimus kütuse äravõtmine süüdistatavate poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatavate käitumisest nähtub üheselt, et kütuse äravõtmisega sooviti selle omanik jätta sellest ilma kestvalt. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatavad panid teod toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Seda näitab ka asjaolu, et sõidukile oli eelnevalt paigutatud varastatud registreerimismärk ning kaasas oli suur nõu varastatava kütuse jaoks. Samuti teadsid kõik süüdistatavad, et nad lähevad koos kütust varastama ja seda kahel korral. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatavate käitumises ei tuvastanud. 9 Seega Yulia Kosareva, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis, pani toime

§ 199lg 2 p 4 ja 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Seega Aleksandr Šermolajev, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis, pani toime

§ 199lg 2 p 4 ja 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Seega A.M , olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis, pani toime

§ 199lg 2 p 4 ja 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Episood

§ 118

lg 1 p 1 järgi Kohus leiab, et alltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et Yulia Kosareva, viibides 29.06.2017 kella 22.00 paiku xxxx maja trepikojas korteri number 173 juures, lõi S. Mit ühel korral noaga paremale poole selja piirkonda, tekitades talle rinnaõõnde ulatuva torkelõikehaava. Vigastuse tüsistusena tekkis parempoolne veri-õhkrind, mille puhul on tegemist eluohtliku tervisekahjustusega. Süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate L.D (I kd tl 144-148), S. Ki ja S. M ütlused riimuvad selles osas, et 29.06.2018 kella 22.00 paiku xxxx maja trepikojas korteri number 173 ukse juures toimus kaklus S. Mi ja S. Ki vahel. Sündmuskohal olid veel S. M, Yulia Kosareva ja ukse vahelt aegajalt vaatas L.D. Noahaava tekitamise osas aga ütlused erinevad. Kannatanu S. Mi enda ütluste (I kd tl 5-14) kohaselt tekkis tal tüli S. Kiga tema sõbranna S. M telefoni pärast ning nad kaklesid trepikojas. Ühel hetkel tundis ta seljas tugevat valu ja kohe kaklus ka lõppes. Seejärel oli tal selja peal veri ning nad läksid S. Mga

  1. korrusele ja talle kutsuti kiirabi. Noaga võis teda lüüa Yulia Kosareva, sest Stanislav oli sel hetkel tema ees, mitte selja taga. Nuga ta küll ei näinud, aga ta selja taga oli Yulia Kosareva. Yulia Kosareva kahtlustatavana antud ütluste (I kd tl 156-159) kohaselt toimus trepikojas küll kaklus, aga tema ei ole noaga kedagi löönud. Kannatanu võis kukkuda esikus olevate klaasikildude otsa, kuna kakluse käigus läks mitu klaaspurki katki. Tunnistaja S. Ki ütluste (I kd tl 117-121) kohaselt oli tal koridoris kaklus S. Miga. Mingit nuga ta ei näinud. Ka isiku läbivaatuse protokollist (I kd tl 122-130) nähtub, et S. Kil olid kaklusest kerged vigastused. Tunnistaja S. M ütluste (I kd tl 134-139, 140-143) kohaselt nägi ta, kuidas Yulia Kosareva lõi kannatanut noaga ülevalt alla selga, siis kui kannatanu oli tema poole seljaga. Peale seda kaklus lõppes kohe ja nad läksid
  2. korrusele. Verd tuli palju. Nägi, et nuga sündmuskohale ei jäänud. Samuti teab, et Yulia Kosareva kannab taskus alati puust pidemega nuga. Siis kutsus sündmuskohale kiirabi. Asitõendi vaatlusprotokollist (I kd tl 46-57) nähtub, et tunnistaja S. M helistas peale sündmuse toimumist kiirabisse ja ütles, et tema poissi löödi noaga selga. Pussitatu ise keeldub rääkimast. Isik kes noaga lõi elab xxxx. Tunnistaja X2i ütluste (I kd tl 115-116) kohaselt said nad väljakutse 29.06.2017 kella 22.00 paiku xxxx, pussitatu oli S. M, kes viidi kiirabiga ära. Sündmuskohal olid S. M, Yulia Kosareva ja S. K. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (I kd tl 2) nähtub, et sündmuskohalt leiti verd.
  3. korruse korteri vaheukse taga maas on näha veretaolise aine pritsmeid, neid on näha ka seina peal ja käsipuu peal. S. Mi noalöögist saadud vigastused nähtuvad järgmistest tõenditest. Kiirabikaardi (I kd tl 3132) kohaselt saabus kiirabi sündmuskohale 29.06.2016 kell 22.04 ning kirjas on, et isik sai 10 löögi noaga, mille tera pikkus on 10 cm. Teatisest õnnetusjuhtumi või isikuvastase kuriteo tõttu kannatada saanud isiku saabumisest 29.06.2017 SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse (I kd tl 22) noavigastusega rindkeresse. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla tõendist 30.06.2017 (I kd tl 21) nähtub, et tegemist on eluohtliku kehavigastusega. Väljavõttest haigusloost nr xxxxxxx ja EMO kaardist (I kd tl 23-30) nähtub kannatanul tuvastatud vigastused: veri-õhkrind, mis on eluohtlik kehavigastus. Edasi juhib kohus tähelepanu läbiotsimisprotokollile koos fototabeliga (I kd tl 36-38, 39-44), mille kohaselt süüdistatava elukohast kraanikausist leiti kaks nuga. Üks on puidust käepidemega, tera pikkus 10,5 cm ja teine musta käepidemega, tera pikkus 7,5 cm. Samuti on asitõendi vaatlusprotokolli (I kd tl 58-61, 62-83) kohaselt süüdistatavalt ja tunnistajalt S. Kilt läbivaatuse käigus ära võetud riideesemeid, millel olid veremäärdumised ja milledest võeti puuteproovid. Ekspertiisiakt nr 17E-GE0735 (I kd tl 88-96) kohaselt S. Ki dressipükstelt leiti kannatanu S. Mi verd. Kuigi süüdistatav kohtueelsel menetlusel eitas kannatanu noaga löömist ja tõi välja, et kannatanu võis klaasikillu otsa kukkuda, siis kohtuistungil süüdistatav tunnistas süüd ning andis selgitusi toimunu kohta. Lisaks peab kohus vajalikuks tähelepanu pöörata kannatanu ütlustele, mille kohaselt mäletab kannatanu, et terav valu tekkis selga siis, kui ta kakles Stanislaviga ja ta oli näoga Stanislavi poole ja kehaga Stanislavi poole kaldu. Seega mitte pikali selili maas. Teiseks nägi tunnistaja S. M, et Yulia oli kannatanu selja taga ja lõi ülevalt alla noaga kannatanule neerude piirkonda. Peale seda lööki lõppes kaklus kohe ja kannatanu läks
  4. korruselt
  5. korrusele. Tunnistaja S. M ütluste kohaselt kandis süüdistatav puidust pidemega nuga alati taskus kaasas ning puidust pidemega ja 10,5 cm teraga nuga leiti ka süüdistatava köögist kraanikausist. Isiku ekspertiisiakti nr 17E-PõI0112 (I kd tl 99-104) kohaselt võis S. Mile tekitatud tervisekahjustust tekkida löögist teravaservalise torke-lõikevahendiga, milleks võisid olla mõlemad ekspertiisiks esitatud, ehk süüdistatavalt ära võetud noad. Ekspertiisiakti kohaselt ei ole tõenäoline, et kannatanu vigastus tekkis kukkumisest klaasikildudele. Kohus juhib tähelepanu, et süüdistatava esitatud klaasikildudele kukkumise versiooni ei kinnita ka ükski kriminaalasjas kogutud tõend peale L.D ütluste, mille kohaselt koridoris olnud klaaspurgid rüseluse käigus purunesid ja klaasikildudel oli verd. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus süüdistatava kohtueelsel menetlusel antud süüd eitavad ütlused tõendikogumist välja. Seega on tõendamist leidnud, et 29.06.2017 kella 22.00 paiku xxxx maja trepikojas korteri number 173 juures, lõi Yulia Kosareva S. M it ühel korral noaga paremale poole selja piirkonda, tekitades talle rinnaõõnde ulatuva torke-lõikehaava. Vigastuse tüsistusena tekkis parempoolne veri-õhkrind. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määruse nr 266 Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord §-le 7 lg 2 p 9 on eluohtlikuks tervisekahjustuseks rindkere- või kõhuõõnde ulatuv haav, sh siseorganite kahjustuseta. Seega on eeltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et süüdistatav tekitas kannatanule noaga selga lüües rinnaõõnde ulatuva torke-lõikehaava, mis oli eluohtlik. Järgmisena peab kohus hindama Yulia Kosareva tegevuses

§ 118lg 1 p 1 kirjeldatud süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist.

Kuriteo asjaoludest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava tegevuse eesmärk oli kannatanule nuga selga lüüa ja täpselt seda ta ka tegi. Edasi nähtub, et süüdistatava teo tagajärjel tekkisid kannatanul eluohtlikud tervisekahjustused. Seega tuleb lisaks tuvastada, kas süüdistataval oli tahtlus ka tagajärje suhtes ehk et kas ta soovis, et tema tegevuse tulemusena tekiks kannatanul oht elule. Kohtu hinnangul pidi süüdistatav ette nägema, et noaga lüües võib kannatanu saada tõsise vigastuse, mis võib olla eluohtlik. Ka keskmise elukogemusega isik saab aru, et noaga selga lüües võib vigastada elutähtsaid siseorganeid. Kuid süüdistataval oli sellest täiesti ükskõik, mida näitab ka süüdistatava käitumine, s.o sündmuskohalt lahkumine ilma kahjustuse vastu huvi tundmata. Seega süüdistatav tegutses tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega, s.t ta pidas võimalikuks kannatanule eluohtlike vigastuste 11 tekitamist, kuid tal oli sellest ükskõik. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on kavatsetusega toime pandud teoga, millega põhjustati kaudse tahtlusega eluohtlik tervisekahjustus. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Yulia Kosareva tekitas teisele inimesele tervisekahjustuse, millega on põhjustatud oht elule, s.o pani toime

§ 118lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

  1. TSIVIILHAGI Kohtueelsel menetlusel on kannatanu C K EAS esitanud tsiviilhagi summas 1299,36 eurot. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuulunud kütuse varastasid süüdistatavad ja varalise kahju tekitasid süüdistatavad. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ettenähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks olevate varaliste kahjude tekkimine otseselt seotud süüdistatavate poolt kavatsetult toime pandud kuriteoga. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatavate õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tõendatud süüdistatavate süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikutele kuuluvate varaliste vahendite arvelt, s.t varaline kahju tuleb välja mõista süüdistatavatelt kannatanu kasuks. Vastavalt VÕS § 137 lg 1 sätetele kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Käesolevas kriminaalasjas on üheselt tuvastatud, et kõik süüdistatavad on põhjustanud isikute grupis toime pandud vargustega kannatanule varalist kahju, mistõttu on tegemist samal alusel kannatanule tekitatud sama kahjuga, mis tingib hüvitise maksmise solidaarselt. Vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatavad tunnistasid tsiviilhagisid täies ulatuses, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus 12 on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja rahuldab hagi. Esitatud hagi ei ole seotud TsMS § 440 lg 4 sätetest tuleneva erisusega, millise puhul ei ole kohus kostja hagi õigeksvõtuga seotud. Seetõttu kuulub esitatud hagi täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavatelt kannatanu kasuks välja mõistmisele.
  2. KARISTUSE MÕISTMINE Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, aga ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on

§ 118

lg 1 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse. Hinnates Yulia Kosareva süü suurust

§ 118

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatav lõi kannatanule ühe korra noaga selga. Löögi tagajärjel tekitas ta kannatanule raske tervisekahjustuse, s.o ohu kannatanu elule. Kohtu hinnangul arvestades süüteo asjaolusid, s.h seda, et kannatanu kakles samal ajal tema sõbraga ja et noalööke oli vaid 1, siis süüdistatava süü on mõnevõrra alla keskmise. Lisaks sellele peab kohus vajalikuks märkida, et konflikti põhjustajaks ei olnud süüdistatav, vaid kannatanu, kes tuli alkoholijoobes olles asju klaarima, millest tekkis arusaamatus ja kaklus süüdistatava sõbraga. Peale selle peab kohus vajalikuks arvestada sellega, et süüdistatav põhjustas küll eluohtliku tervisekahjustuse, kuid samas oli tervisekahjustus selline, mis ei põhjustanud kannatanu viibimist haiglas pikaajaliselt. Kohus ei saa küll väita, et süüdistatav tekitaski tervisekahjustuse just sellise iseloomuga, sest noaga selga lüües ei saa täpselt ette näha tervisekahjustuse tagajärge, kuid sellegipoolest peab kohus vajalikuks selle saabunud tagajärjega arvestada. Raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud, kuid kergendava asjaoluna peab kohus võimalikuks arvestada süüdistatava kahetsusavaldusega kohtuistungil. Eeltoodust lähtuvalt ning arvestades tervisekahjustuse ulatust ning kergendava asjaolu olemasolu ja seda, et süüdistatavat ei ole varem kriminaalkorras karistatud, leiab kohus, et süüdistatavale saab mõista karistuse ettenähtud sanktsioonimäära miinimummäära lähedases määras. Seadusandja on

§ 199

lg 2 p 4 ja 7 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Hinnates Yulia Kosareva süü suurust

§ 199

lg 2 p 4 ja 7 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, tuleb arvestada, et Yulia Kosareva tegevuses on sedastatav kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis tähendab suuremat süüd. Samuti on kohtumenetluses tõendamist leidnud, et Yulia Kosareva pani kuriteo toime etteplaneeritult, seega kavatsetult. Süüdistatavale inkrimineeritakse kahe lõpule viidud varguse toimepanemist, millega tekitati varalist kahju ühele kannatanule. Varaline kahju oli küllaltki suur, ligi 1300 eurot. Samuti arvestab kohus süüdistatava teopanust ja leiab, et süü on hinnatav keskmisena. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust, samuti avaldas süüdistatav kahetsust ka kohtuistungil. Kohus peab võimalikuks selle kahetsusega arvestada. Seega leiab kohus eelmärgitud asjaolusid arvestades, eriti süü suurust ja kahetsust arvestades, et süüdistatavale võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Liitkaristuse mõistmisel lähtub kohus

§ 64

lg-st 1, mille kohaselt samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kuna

§ 118

lg 1 p 1 ja § 199 lg 2 p 4 ja 7 ettenähtud kuriteod olid suunatud erinevate õigushüvede 13 vastu ja toime pandud erineva tahtlusega, peab kohus vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes rangeimat karistuste liitmise viisi, s.o üksikkaristustest raskeima suurendamist, kuid seda mitte täies ulatuses. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-199-06). Kehtiv karistusseadustik võimaldab karistuse tingimisi kohaldamata jätmisel kohaldada nii

§ 73kui ka § 74 sätteid.

Karistuse kohaldamata jätmise tingimuste valikul tuleb käesoleval juhul lähtuda süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo iseloomust ning süüdistatava suhtumisest oma teosse ning arvesse tuleb võtta asjaolu, et süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata. Kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse esimese astme ja teise astme kuritegude toimepanemises, milliste süütegude eest mõistetakse talle suhteliselt pikaajaline karistus, ei ole mõistetava karistuse täies ulatuses täitmisele pööramine otstarbekas, kuivõrd pikaajalise vangistuse kohene ärakandmine võib takistada süüdistatava resotsialiseerumisväljavaateid. Lisaks sellele peab kohus vajalikuks märkida seda, et süüdistatavale inkrimineeritud varavastaste kuritegude toimepanemisest on möödunud peaaegu kaks aastat ja isikuvastase kuriteo toimepanemisest aasta. Samas puuduvad kohtu andmed, et süüdistatav oleks vahepeal uusi süütegusid toime pannud. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse võib täies ulatuses jätta täitmisele pööramata. Selleks, et tagada süüdistatava õiguskuulekuse vajadusest arusaamine peab kohus vajalikuks allutada süüdistatava käitumiskontrollile, et süüdistatav kõrvalise isiku järelevalve all saaks aru ühiskonnas kehtivate reeglite olulisusest ja teiste isikute õigusest teha oma valikuid, mis ei saa sõltuda süüdistatava tahtest ja arusaamadest. Arvestades süütegude iseloomu peab kohus vajalikuks määrata süüdistatavale pikema katseaja ning kuivõrd süütegude toimepanemise ajal oli süüdistatav alkoholijoobes, peab kohus vajalikuks määrata süüdistatavale ka kohustuse mitte tarvitada alkoholi katseaja jooksul. Seadusandja on

§ 199

lg 2 p 4 ja 7 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava A.M-i süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava ankeetandmete kohaselt A.M ei tööta ning samuti puuduvad kohtul andmed selle kohta, et süüdistatav omaks mõnd legaalset sissetulekuallikat. Süüdistatava andmetest tuleneb, et süüdistatav on kodutu ja tal puudub alaline elukoht, samuti igasugune töine sissetulek. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate menetluskulude ja tsiviilhagi hüvitamise näol. Peale selle, arvestades, et süüdistatavale inkrimineeritakse varavastase kuriteo korduvat toimepanemist, siis üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt. Taoline käitumine viitab aga üheselt süüdistataval piisavate rahaliste vahendite puudumisele, mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Hinnates A.M-i süü suurust

§ 199

lg 2 p 4 ja 7 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, tuleb arvestada, et A.M-i tegevuses on sedastatav kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis tähendab suuremat süüd. Samuti on kohtumenetluses tõendamist leidnud, et A.M pani kuriteo toime etteplaneeritult, 14 seega kavatsetult. Süüdistatavale inkrimineeritakse kahe lõpule viidud varguse toimepanemist, millega tekitati varalist kahju ühele kannatanule. Varaline kahju oli küllaltki suur, ligi 1300 eurot. Arvestades aga teopanust, siis leiab kohus, et A.M-i panus oli kõige väiksem ja seega ka süü hinnatav oluliselt alla keskmise. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust, samuti avaldas süüdistatav kahetsust ka kohtuistungil. Kohus peab võimalikuks selle kahetsusega arvestada. Seega leiab kohus eelmärgitud asjaolusid arvestades, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra, s.o miinimummäära lähedases määras. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-199-06). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri väljavõtte kohaselt süüdistataval kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole. Seetõttu leiab kohus, et mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole antud juhul põhjendatud ning süüdistatava suhtes võib karistuse jätta tingimisi kohaldamata. Samuti on tegemist kuritegudega, mis on toime pandud ligi kaks aastat tagasi ja menetlushuvi selliste süütegude osas on oluliselt vähenenud. Peale selle ei täidaks see karistus enam oma eesmärki, kuivõrd karistus ei saabunud vahetult pärast kuriteo toimepanemist, vaid oluliselt hiljem. Seega võib kohaldada

§ 73sätteid ning vabastada isik karistuse kandmisest tingimisi katseajaga.

Seadusandja on

§ 199

lg 2 p 4 ja 7 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava Aleksandr Šermolajevi süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava ankeetandmete kohaselt Aleksandr Šermolajev ei tööta ning samuti puuduvad kohtul andmed selle kohta, et süüdistatav omaks mõnd legaalset sissetulekuallikat. Süüdistatav küll väitis, et ta töötab mitteametlikult, kuid selline väide ei ole kontrollitav, mistõttu ei ole tuvastatav ka tema tegelik sissetulekuallikas ega selle sissetuleku suurus ega ka regulaarsus. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate menetluskulude ja tsiviilhagi hüvitamise näol. Peale selle, arvestades, et süüdistatavale inkrimineeritakse varavastase kuriteo toimepanemist, siis üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt. Taoline käitumine viitab aga üheselt süüdistataval piisavate rahaliste vahendite puudumisele ja mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Hinnates Aleksandr Šermolajevi süü suurust

§ 199

lg 2 p 4 ja 7 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, tuleb arvestada, et Aleksandr Šermolajevi tegevuses on sedastatav kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis tähendab suuremat süüd. Samuti on kohtumenetluses tõendamist leidnud, et Aleksandr Šermolajevi pani kuriteo toime etteplaneeritult, seega kavatsetult. Süüdistatavale inkrimineeritakse kahe lõpule viidud 15 varguse toimepanemist, millega tekitati varalist kahju ühele kannatanule. Varaline kahju oli küllaltki suur, ligi 1300 eurot. Arvestades aga teopanust, siis leiab kohus, et Aleksandr Šermolajevi panus oli kõige suurem, kuna ta oli teo organiseerija ning vargustel kasutati tema sõidukit, millesse oli paigutatud ka varguste toimepanemiseks vajalik kütusemahuti. Seega on süü hinnatav keskmisena. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust, samuti avaldas süüdistatav kahetsust ka kohtuistungil. Kohus peab võimalikuks selle kahetsusega arvestada. Seega leiab kohus eelmärgitud asjaolusid arvestades, et süüdistatavale võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-199-06). Käesoleval juhul on tegemist kuritegudega, mis on toime pandud üle kahe aasta tagasi ja menetlushuvi selliste süütegude osas on oluliselt vähenenud. Peale selle ei täidaks see karistus enam oma eesmärki, kuivõrd karistus ei saabunud vahetult pärast kuriteo toimepanemist, vaid oluliselt hiljem ning süüdistatavat ei ole vahepeal kriminaalkorras karistatud. Seega võib kohaldada

§ 73

sätteid ning vabastada isik karistuse kandmisest tingimisi katseajaga, määrates pikema katseaja kui väiksema süüga A.M-ile.

  1. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava Yulia Kosareva menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest ja ekspertiisikulud. Süüdistatava Yulia Kosareva ankeetandmete kohaselt ta ei tööta. Samas süüdistatav ei ole esitanud ka tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Antud juhul ei ole tegemist juhusliku episoodiga süüdistatava elus, kuna ta on toime pannud eriliigilisi süütegusid ja seda aastase vahega. Samuti ei tuvastanud kohus kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et menetluskulude osalisel riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta süüdistatava kanda. Isiku ekspertiis nr 17E-PõI0112 oli kuriteo avastamise seisukohast vajalik, kuna selle tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid ja ekspertiisitulemus oli süüdistatava käitumisele karistusõigusliku hinnangu andmiseks oluline. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna ekspertiistulemus toetab süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb eelnimetatud kulud 84 eurot (I kd tl 104) jätta süüdistatava kanda 16 täies mahus. DNA-ekspertiis nr 17E-GE0735 ja DNA-ekspertiisi nr 17E-GE0907 olid küll kuriteo avastamise seisukohalt vajalikud, kuid kuna ekspertiisitulemused ei toetanud süüdistatava süü küsimust, siis jätab kohus need kulud 969 eurot (I kd tl 96) ja 969 eurot (I kd tl 114) riigi kanda. Süüdistatava Aleksan dr Šermolajevi menetluskuludeks on määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Ankeetandmete kohaselt Aleksandr Šermolajev ei tööta. Samas süüdistatav ei ole esitanud ka tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Antud juhul ei ole tegemist juhusliku episoodiga süüdistatava elus, kuna süüdistatav pani toime kaks varavastast kuritegu. Lisaks sellele on ta varem kohtu poolt karistatud isikuna teadlik sellest, et süüdimõistva otsusega kaasnevad menetluskulud jäävad tema kanda. Samuti ei tuvastanud kohus kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et menetluskulude osalisel riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta süüdistatava kanda. Süüdistatava A.M-i menetluskuludeks on määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Süüdistatava A.M-i ankeetandmete kohaselt ta ei tööta ning tal puudub alaline elukoht. Kuivõrd tegemist on kodutuga, siis on tema sissetulek väike ja episoodiline, mistõttu ei ole ta suuteline endale hankima elatist sellisel määral, mis võimaldaks tal leida endale püsivat eluaset. Kuivõrd süüdistatavat ei ole varem ka kohtu poolt karistatud, siis leiab kohus, et süüdistatava isikuandmeid arvestades saab tulla järeldusele, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Peale selle tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Antud juhul on kohtu arvates kõik eeldused väljamõistetavate menetluskulude vähendamiseks, kuivõrd süüdistataval puudub sissetulek. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavalt välja mõistetavaid menetluskulusid tuleb vähendada, vähendades sundraha suurust poole võrra ja määratud kaitsjale makstud tasu enam kui poole võrra. Samas arvestades välja mõistetavate menetluskulude summa suurust, samuti kõigil süüdistatavatel lasuvat konkureerivat kohustust tsiviilhagi hüvitamise näol, siis esinevad küllaldased alused menetluskulude hüvitamiseks (KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12) kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  2. ASITÕENDID Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalmenetluse käigus ära võetud erinevaid esemeid ning neid on ka vaadeldud. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete 17 osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalasjas ära võetud erinevaid asitõendeid, mis kõik asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6/1, Tallinn. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse kohtuotsuse jõustumisel omanikule või seaduslikule valdajale. Seega pakend nr 5, milles on isiku läbivaatluse käigus ära võetud teksa materjalist särk, tuleb tagastada Yulia Kosarevale kui särgi omanikule. Pakend nr 6, milles on isiku läbivaatluse käigus ära võetud teksapüksid, tuleb tagastada Yulia Kosarevale kui pükste omanikule. Pakend nr 7 ja 8, milles asuvad isiku läbivaatluse käigus ära võetud vasaku ja parema jala plätu, tuleb tagastada Yulia Kosarevale kui plätude omanikule. Pakend nr 2, milles on isiku läbivaatluse käigus ära võetud musta värvi püksid, tuleb tagastada S. Kile kui pükste omanikule. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel väärtusetud asjad tuleb hävitada. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt võeti tunnistaja riietelt erinevaid puuteproove: pakend nr 2.2, milles on 13.07.2017.a. asitõendi vaatluse käigus võetud puuteproov tunnistaja S. Ki dressipükstelt (märk 2); pakend nr 2.3, milles on 13.07.2017.a. asitõendi vaatluse käigus võetud puuteproov tunnistaja S. Ki dressipükstelt (märk 3); pakend nr 2.4, milles on 13.07.2017.a. asitõendi vaatluse käigus võetud puuteproov tunnistaja S. Ki dressipükstelt (märk 4); pakend nr 2.5, milles on 13.07.2017.a. asitõendi vaatluse käigus võetud puuteproov tunnistaja S. Ki dressipükstelt (märk 5); pakend nr 2.6, milles on 13.07.2017.a. asitõendi vaatluse käigus võetud puuteproov tunnistaja S. Ki dressipükstelt (märk 6). Nende proovide alusel süüdistatava süüd ei tõendatud, ning kohtulahendi tegemise järgselt minetavad puuteproovid oma tõendusliku väärtuse, mistõttu on tegemist väärtusetute asjadega ning need puuteproovid kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Pakend nr 1, milles on 29.06.2017.a. tunnistaja ülekuulamise käigus kaasa võetud valget värvi Nike T-särk (katkine ja määrdunud), mis on väärtusetu asi, tuleb hävitada, kuna selle omanik seda tagasi saada ei soovi. Pakendis nr 3 on 30.06.2017.a. läbiotsimise käigus ära võetud puidust käepidemega nuga ja pakendis nr 4 on 30.06.2017.a. läbiotsimise käigus ära võetud musta värvi käepidemega nuga. Nende esemete puhul on tegemist tahtliku süüteo toimepanemise vahenditega ja seega tuleb need

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 18

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.