lg-s 1 sätestatud isiku surma põhjustamise korral hüvitamisele kuuluvate mõistlike matusekuludena, sest hauaplaadi maksumus sisaldus matusekuluna kohtule esitatud matusebüroo arves nr M01956 ning kohtule ei esitatud teavet hauasamba ja -piirete tegeliku maksumuse kohta. Lk 2 / 15 1.4 Kohus jättis rahuldamata kannatanu X varalise kahju nõude saamata jäänud töötasu osas summas 4000 eurot ja kulu psühholoogile 100 eurot ning Y varalise kahju nõude saamata jäänud töötasu näol 1890 eurot, kuna kohtule ei esitatud hagejate poolt tõendeid hagi aluseks olevate asjaolude kohta, sh tõendeid, millest oleks nähtunud, et kannatanud olid sunnitud puuduma töölt N. Krasnovi kuriteo tõttu, mille tõttu neil tekkis varaline kahju. X ei esitanud tõendeid, mis kinnitaks tema psühholoogi poole pöördumist. Kohus jättis rahuldamata ka kannatanu X ja Y varalise kahju nõuded seoses pärimisega, asudes seisukohale, et pärimisseaduse kohaselt pärimisega pärimisega seotud väljaminekud ei ole üldjuhul käsitatavad kulu ehk kahjuna ning need kulud kaetakse pärandvara arvelt. 1.5 Samuti jättis kohus rahuldamata mõlema kannatanu tsiviilhagid mittevaralise kahju nõudes 6000 euro ulatuses. Maakohus leidis, et menetletavas asjas ei esine
Maakohus selgitas, et surmasaanu lähedased saavad nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui selle maksmist õigustavad erandlikud asjaolud ja selliste asjaolude esinemist peavad tõendama kannatanud. Kohus nõustus, et abikaasa ja isa surnuna nägemine liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohal oli mõlemale kannatanule traumeeriv kogemus. Samas märkis kohus, et lein kaasneb iga lähedase isiku surmaga. Maakohus leidis menetletavas asjas olevaid faktilisi asjaolusid arvestades, et kuigi kannatanud nägid lähedast surnuna sündmuskohal, ei esine
Asjakohasele kohtupraktikale viidates (sh RKTKo nr 3-2-1-19-08) asus maakohus seisukohale, et lähedase laiba nägemine sündmuskohal ei ole loetav erandlikuks asjaoluks
1.6 Kohus lahendas otsusega asitõendite ja menetluskuludega seonduvad küsimused. Süüdistatavalt mõisteti välja kriminaalasjas läbi viidud surnu kohtuarstliku ekspertiisi maksumus ja II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses, kokku menetluskulu 1608 eurot, mis määrati tasumisele 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Samuti mõisteti süüdistatavalt välja kannatanute esindaja kulud 900 euro ulatuses. N. Krasnovi valitud kaitsja tasu jäeti süüdistatava enda kanda. 2. Kannatanute X ja Y lepinguline esindaja vandeadvokaat V. Sadekov vaidlustab apellatsioonides Harju Maakohtu 13.01.2022.a otsuse osaliselt varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise osas põhjendusega, et maakohus tuvastas vääralt faktilisi asjaolusid, samuti kohaldas vääralt materiaalõigust, kui ei arvestanud õigesti erandlikke asjaolusid. 2.1 Kannatanu X huvides esitatud apellatsiooni väidete kohaselt tekitas süüdistatav N. Krasnov õigusvastase tegevusega kannatanule mittevaralise kahju. X oli isaga väga lähedastes suhetes, mistõttu esinevad apellandi hinnangul
lg 3 mõttes erandlikud asjaolud, sest isa surm tekitas X-le hingelise trauma ja psüühilised häired, rikutud on kannatanu hingeline rahulolu ja tasakaal, seega
Apellatsioonis leitakse, et kohtupraktika kohaselt saab üldjuhul vanemat pidada lapse jaoks lähedaseks isikuks. Kannatanu X viibis sündmuskohal, nägi kuidas tema isa lebas tee peal ning tema surnukeha sündmuskohalt ära viidi. Isa surm saabus kannatanu jaoks ootamatult, hukkunu ja tema väliste vigastuste nägemine Lk 3 / 15 oli traumeeriv. Apellant leiab, et lähedase isiku kahju hüvitamise nõuet õigustab
lg 3 kohaselt lähedase isiku ruumiline lähedus hukkunu või raskelt kannatanuga kahju tekitamise ajal. Samuti võib nimetatud sätte rakendamine kõne alla tulla hukkunud lähedase inimese vigastuste nägemisest saadud hilisemate üleelamiste korral.
lg 2 saab kohaldada ka siis, kui kannatanule tekitati kahju tahtlikult ning lähedastel esinevad hiljem üleelamised. Apellandi väitel tekkis X-l psüühikahäire isa surma tõttu. Apellandi hinnangul tähendab psüühikahäire tekkimine lähedase surma puhul eelduslikult erandlike asjaolude esinemist
Viidates
lõigetele 2 ja 5 leiab apellant, et kahjustatud isikule tuleb mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Süüdistatava käitumise tagajärje raskust ja iseloomu arvestades ei saa tekkinud mittevaralise kahju rahaline väärtus olla väiksem kui 6000 eurot, samuti ei saa süüdistatavalt välja mõistetav summa olla väiksem sel põhjusel, et mittevaralise kahju suurust ei saa tõendada ühegi tõendiga. Alternatiivselt, tuginedes KrMS § 1541 lg-le 2, taotleb apellant määrata mittevaralise kahju hüvitamise nõude suurus kindlaks kohtu äranägemisel ning jätta kõik menetluskulud vastustaja kanda. 2.2 Kannatanu Y huvides esitatud apellatsioonis leiab lepinguline esindaja, et süüdistatav N. Krasnov tekitas oma õigusvastase tegevusega kannatanule varalise ja mittevaralise kahju. Apellatsiooniga vaidlustatakse maakohtu otsus mittevaralise kahju hüvitamata jätmise osas ning varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise osas 2000 euro hüvitamiseks. Apellant märgib, et nõustub maakohtu otsusega osas, milles kohus jättis rahuldamata kannatanute tsiviilhagid, milles AS C hüvitas 19.08.2021 otsusega X-le peielaua kulu summas 280 eurot ja Y-le 2539, 50 euro ulatuses matusega seotud kulud. Apellant leiab, et Y tehtud kulutustest saab matusega seotud kulud summas 2539, 50 eurot arvestada maha. 2.2.1 Samas on apellandi hinnangul kohus jätnud põhjendamatult Y-le hüvitamata matusekulud 2000 euro ulatuses, s.o varalise nõude, mille Y esitas tsiviilhagis tulevikus tekkivate kulude katteks hauasamba ja hauapiirde soetamiseks. Apellandi arvates ei hinnanud maakohus õigesti Y-l tulevikus tekkivat kulu. Apellant taotleb ringkonnakohtult KrMS § 297 lg 2 alusel võtta tõendina kriminaalasja materjalide juurde ning arvestada asja lahendamisel apellatsioonile lisatud arvet 22.05.2021 nr 63, summas 2200 eurot. Apellandi väitel on selle arve alusel Y käesolevaks hetkeks tasunud hauasamba ja hauapiirde kulu. Arvet ei olevat saanud maakohtule esitada, kuivõrd selleks ajaks ei olnud teada täpne kulu summa. Apellandi väitel jõudis esitatav tõend, s.o arve apellandini 17.02.2022, s.o peale hagi esitamist prokuratuuri, aga tsiviilhagi esitatakse KrMS § 381 lg 3 alusel prokuratuuri kaudu seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Apellatsioonis taotletakse mõista Y kasuks välja varalise kahju katteks 2200 eurot matusekuludena koos
Kõik menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. 2.2.2 Mittevaralise kahju osas leiab apellant, et Y oli abikaasaga väga lähedastes suhetes, kuriteo tagajärjel abikaasa kaotamine kahjustab abikaasa psüühikat kogu eluks ja abikaasa surmast on üle saada raske kui mitte võimatu, rikutud on tema hingeline rahulolu ja tasakaal, mistõttu esinevad
Apellatsioonis leitakse, et kohtupraktika kohaselt on peetud erandlikuks kui hukkunu lähedane näeb surma pealt või puutub sellega kuidagi otseselt kokku. Y viibis sündmuskohal ja nägi kuidas tema abikaasa Lk 4 / 15 elutu keha lebas tee peal. Y elas nähtut väga raskelt üle, nägi kui surnukeha sündmuskohalt ära viidi, kiirabi turgutas teda rahustavate ravimite manustamisega. Hukkunu väliste vigastuste nägemine oli Y jaoks traumeeriv, abikaasa surm saabus ootamatult ja Y-l tekkis psüühikahäire. Apellant leiab, et lähedase isiku kahju hüvitamise nõuet õigustab asjas
lg 3 alusel lähedase isiku ruumiline lähedus hukkunu või raskelt kannatanuga kahju tekitamise ajal. Samuti võib nimetatud sätte rakendamine kõne alla tulla hukkunud lähedase inimese vigastuste nägemisest saadud hilisemate üleelamiste korral. Lisaks võib
lg 2 kohaldada ka siis, kui kannatanule tekitati kahju tahtlikult ning lähedastel esinevad hiljem üleelamised. Apellandi hinnangul tähendab psüühikahäire tekkimine lähedase surma puhul eelduslikult erandlike asjaolude esinemist
Viidates
lõigetele 2 ja 5 leiab apellant, et kahjustatud isikule tuleb mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Süüdistatava käitumise tagajärje raskust ja iseloomu arvestades ei saa tekkinud mittevaralise kahju rahaline väärtus olla väiksem kui 6000 eurot, samuti ei saa süüdistatavalt välja mõistetav summa olla väiksem sel põhjusel, et mittevaralise kahju suurust ei saa tõendada ühegi tõendiga. Alternatiivselt, tuginedes KrMS § 1541 lg-le 2, taotleb apellant määrata mittevaralise kahju hüvitamise nõude suurus kindlaks kohtu äranägemisel. KAITSJA VASTUVÄITED, TSIVIILKOSTJA SEISUKOHT, KANNATANUTE ESINDAJA TAOTLUS APELLATSIOONIMENETLUSE KULUDE KOHTA KrMS § 322 lg 3 ALUSEL 3. Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat M. Saareväli vaidleb vastu apellatsioonides esitatud seisukohtadele ning leiab, et Harju Maakohtu 13.01.2022 otsus on seaduslik ja põhjendatud. 3.1 Kaitsja hinnangul jättis kohus põhjendatult rahuldamata apellantide nõuded mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kohus käsitles põhjalikult
lg-s 3 sätestatud küsimust sellest, kas liiklusõnnetuses hukkunud lähedase nägemine sündmuskohal täidab erandlike asjaolude tingimuse ning osutades kehtivale kohtupraktikale tegi seadusliku otsuse. Apellatsioonkaebustes ei ole esitatud seisukohti ja asjaolusid, mida maakohus ei oleks juba lahendis kaalunud. 3.2 Süüdistatava kaitsja hinnangul on ebaõige apellatsioonides esitatud seisukoht, et lähedase surmaga kaasneva psüühikahäire tekkimist tuleb pidada erandlikuks asjaoluks
Kui apellantidel tekkis lähedase nägemisest psüühikahäire, võib olla tegemist apellandile tekkinud iseseisva tervisekahjustusega, mis eeldab mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamist
Sel alusel nõude esitamisel tuleb kannatanutel tõendada tervisekahjustuse tekkimist ja põhjusliku seose olemasolu tervisekahjustuse ja süüdistatava teo vahel. Hagejate esitatud hagiavaldustes aga ei olnud seda nõuet esitatud, samuti ei esitanud kannatanud maakohtus tervisekahjustuse olemasolu toetavaid tõendeid, mistõttu ei saa pidada iseseisva tervisekahjustuse tekkimist tõendatuks. Kui tervisekahjustuse esinemine ning põhjuslik seos selle tekkimise ja liiklusõnnetuses lähedase hukkumise vahel oleks tõendatud, tuleb mittevaralise kahju hüvitise suuruse leidmisel arvestada konkreetse tervisekahjustuse tõttu kannatanule tekkinud valu, vaeva ja läbielamisi, mitte aga lähedase surmaga kaasnenud leina, mis ei loo iseseisvat alust mittevaralise kahju hüvitamiseks. Lk 5 / 15 3.3 Kaitsja arvates jättis maakohus põhjendatult süüdistatavalt kannatanu Y kasuks välja mõistmata hauasamba ja hauapiirde soetamise ja rajamise kulu summas 2000 eurot. Tsiviilhagis oli nõude täpne suurus määratlemata, maakohus sai lähtuda hagiavalduses formuleeritud nõude suurusest ja käsitleda seega üksnes 2000 euro suurust kulunõuet. Y ei ole hagi nõuet maakohtu menetluses suurendanud, mistõttu puudub põhjus apellatsioonimenetluses lähtuda apellatsioonile lisatud arvel märgitud 2200 euro suurusest summast. Samuti ei nõustu kaitsja, et Y nõude rahuldamata jätmise aluseks oli üksnes seisukoht, et täpne kulu suurus polnud teada. Maakohus tugines ka
lg-s 1 sätestatud mõistlikkuse põhimõttele ning leidis, et hüvitada tuleb eelkõige mõistlikud matusekulud. Kaitsja nõustub maakohtuga, et märkimisväärselt kallis hauapiire ja mälestuskivi pigem ei kuulu selliste matusekulude alla, mis vastab
§-s 129 lg 1 sätestatud tingimustele ja mille hüvitamist saab nõuda kahju tekitajalt. Tegemist on kuluga, mille suurus kujuneb vastavalt elus olevate lähedaste kommetele ja emotsioonidele, ega ole seetõttu kahju tekitajale kuidagi ettenähtav.
Tsiviilhagis on esitatud Y kulutuste loetelu ja tsiviilhagi lisadena on esitatud tõendid otsese varalise kahju kohta summas 3006, 86 eurot: Liiva kalmistu arve, matusebüroo kulud, pärimismenetluse algatamine, tõlke arved, viisa vormistamine, maksed haigekassast. Lisaks on tsiviilhagi p-s 23 märgitud, et tulevikus tekivad Y-l kulud summas umbes 2000 eurot hauasamba ja hauapiirde ostmiseks, mis on tellitud, kuid mille arve tuleb hiljem. Kannatanu hindab temale tekitatud varalise kahju suuruseks kokku 5195, 86 eurot (kd I, tl 107). Lk 7 / 15 6.4 Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et 26.05.2021 saatis Y esindajana V. Sadekovi advokaadibüroo jurist prokuratuurile e-kirja, mille manusesse on lisatud viisa vormistamise arve ja vene keeles käsikirjas täidetud Z OÜ arve/saateleht nr 63, 22.05.2021 summas 2200 eurot (kd I, tl-d 125 ja 127). Advokaadibüroo saadetud e-kirjas märgitakse, et manustena edastatakse Y tsiviilhagi osas hauasamba ja hauapiirde ning Venemaa Föderatsiooni viisa vormistamise arved (kd I, tl 124-128). Prokuratuur esitas KrMS § 224 sätete alusel kriminaaltoimiku kahtlustatavale, kaitsjale tutvumiseks 09.06.2021 (kd I, tl 129). Samal päeval kaasati tsiviilkostjana menetlusse AS C 09.06.2021, kelle esindajal võimaldati tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega (kd 75-77). Süüdistatava taotlus lühimenetluse kohaldamiseks edastati prokuratuurile 28.09.2021 (kd I, tl 139-144). Süüdistusakti kriminaalasja lühimenetluses arutamiseks edastas prokuratuur Harju Maakohtusse 22.10.2021 (kd I, tl 151155). Süüdistusakti p-s 3.2 on kuriteoga tekitatud kahju osas muuhulgas ära märgitud Y tsiviilhagi tekitatud varalise (5195, 86 eurot) ja mittevaralise (6000 eurot) kahju hüvitamise nõuded koos viidetega kriminaaltoimiku lehekülgedele 105-108 ja tsiviilhagi lisadele lehekülgedel 109-128. 6.5 Apellatsioonis märgitu kohaselt nõustub kannatanu Y maakohtu otsusega osas, milles kohus jättis rahuldamata kannatanu tsiviilhagi matusekulude välja mõistmiseks 2539, 50 euro ulatuses, s.o AS C 19.02.2021 otsusega kannatanule hüvitatud osas. Apellant märgib, et kannatanu arvestab kindlustusandja tasutud summa matusega seotud kulutustest maha. Küll aga ei nõustu apellant, et maakohus jättis rahuldamata kannatanu Y tsiviilhagi varalise nõude 2000 euro ulatuses tulevikus tekkivate kulude hüvitamiseks seoses hauasamba ja hauapiirde soetamisega. Apellandi arvates hindas kohus valesti kannatanul tulevikus tekkivat kulu ja jättis tsiviilhagi 2000 euro ulatuses rahuldamata seetõttu, et kohtul ei olnud teada hauasamba ja hauapiirete tegelik maksumus. 6.6 Kolleegium viitab siinkohal maakohtu 16.11.2021 istungi protokollile, millest nähtub, et kohus luges prokuratuuri taotlusel poolte kokkuleppel avaldatuks kriminaaltoimiku materjalid, sh kannatanute tsiviilhagid koos lisadega. Avaldatud materjalide hulgas sisaldub ka Z OÜ arve/saateleht nr 63, 22.05.2021 summas 2200 eurot. Kohtuistungil talletatust ilmneb, et kannatanute esindaja V. Sadekov palus lugeda avaldatuks tsiviilhagid koos lisadega, muid taotlusi esindajal ei olnud (kd I, tl 176 p). Seega ei vasta tõele apellatsioonis väidetu, et kannatanu esindajal ei olnud võimalik maakohtule esitada ja tsiviilhagi tõendamisel lähtuda Z OÜ arvest. 6.7 Kolleegium leiab seega, nõustudes kaitsja ja tsiviilkostja apellatsioonile esitatud vastuväidetes märgituga, et maakohus on kannatanu Y tsiviilhagi küsimust lahendades arvestanud Y tsiviilhagile lisatud 22.05.2021 arve/saatelehega nr 63, mis tõendab hauasamba ja hauapiirete ostmise kulu. Kolleegium nõustub kaitsjaga ka selles, et Y tsiviilhagis on tulevikus tekkivate kulude nõude täpne suurus määratlemata. Kuna kannatanu hagi nõuet maakohtu menetluses ei suurendatud, saigi maakohus lühimenetluses asja lahendades käsitleda tsiviilhagis kajastatud 2000 euro suurust nõuet. Ka apellatsioonimenetlus puudub alus lähtuda 22.05.2021 arvel märgitud 2200 euro suurusest kulust. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu, et kannatanu esindaja oleks esitanud taotluse suurendada tsiviilhagis esitatud varalist nõuet 200 Lk 8 / 15 euro võrra enne asja lühimenetluses maakohtusse edastamist või kohtumenetluses. Samuti pole kannatanu esindaja pidanud kannatanu huvides vajalikuks esitada KrMS § 238 lg 1 p 2 alusel taotlust prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamiseks põhjusel, et kriminaaltoimiku materjalid ei ole piisavad kriminaalasja (tsiviilhagi) lahendamiseks lühimenetluses. 6.6 Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et maakohus hindas valesti kannatanul tulevikus tekkivaid kulusid, jättes kannatanu Y tsiviilhagi 2000 euro ulatuses rahuldamata põhjusel, et kohtule ei olnud teada hauasamba ja hauapiirete tegelik maksumus. Kolleegium nendib, et maakohtu otsuses on Y varalise kahju nõude käsitlemisel küll ühes lauses kasutatud mõnevõrra ebaselget sõnastust ‒ samuti ei ole käesolevaks ajaks teada hauasamba ja hauapiirete tegelik maksumus. Tegelikult nähtub kriminaaltoimiku materjalidest, et maksumust kinnitav arve oli kohtule esitatud. Kolleegiumi hinnangul ei saa nõustuda apellandi väitega, et maakohus kohaldas vääralt
lg-s 3 sätestatut, hinnates valesti kahju tekitamisega tulevikus tekkivate ja kantavate mõistlike kulude hüvitamisega seonduvaid asjaolusid. Eelnevalt käsitletust nähtub, et maakohus arvestas seisukoha kujundamisel Y tsiviilhagile lisatud hauasamba ja hauapiirete maksumust kinnitava tõendiga, mis sisaldus kriminaaltoimikus ja avaldati kohtuliku uurimise käigus. 6.7 Kolleegiumi hinnangul on maakohtu otsuses kajastatud põhjendustest arusaadav, et kannatanu Y varalise nõude rahuldamata jätmise aluseks pole olnud mitte asjaolu, et kohtule oli teadmata hauasamba ja hauapiirde soetamise kulu täpne suurus, vaid kohtu hinnang, et nende kulutuste puhul ei ole tegu mõistlike matusekuludega. Maakohus on otsuses põhjendanud, et
129 lg 1 kohaselt kuuluvad isiku surma põhjustamise korral hüvitamisele eelkõige mõistlikud matusekulud ning toonud välja, et sellisteks kuludeks tuleb pidada matustega tavapäraselt või ka n-ö kohustuslikus korras kaasnevaid kulusid, näiteks kirst või urn, hauaplats, teenused, peied, hauaplaat. Seejuures on maakohus osutanud, et kriminaaltoimikust nähtuvalt hauaplaadi kulu juba sisaldub M OÜ 24.11.2020 arves nr M01956 summas 2004 eurot (kd I, tl-d 110, 196). Kuna selle matusekulu AS C kannatanule hüvitas, jättis kohus põhjendatult rahuldamata Y hagi kindlustusandja poolt hüvitatud osas. Kriminaalkolleegium märgib siinkohal, et ka apellant ei vaidlusta maakohtu otsust tsiviilhagi rahuldamata jätmise kohta nende matusekulude osas, milles sisaldub muuhulgas ka hauaplaadi kulu. 6.8
lg 1 kohaselt tuleb isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud. Kriminaalkolleegium leiab, et maakohus lähtus vaidlustatud asjas matusekulude hüvitamise ulatuse määramisel õigesti
§-s 129 sätestatud mõistlikkuse kriteeriumist. Maakohtu põhjendustest nähtub, et kohus ei hinnanud praeguses asjas
lg 1 tähenduses mõistlikuks hauasamba ja hauapiirde soetamise kulusid, mis tsiviilhagis olid esitatud tulevikus tekkiva varalise nõudena 2000 euro ulatuses. Maakohtu hinnangut peavad õigeks ringkonnakohtule esitatud seisukohtades nii kaitsja kui ka tsiviilkostja esindaja. Kolleegiumi hinnangul on maakohus praeguses asjas põhjendatult käsitlenud mõistlike matusekuludena neid kulutusi, mida kannatanud Y ja X tegid selleks, et korraldada oma lähedasele väärikad matused. Maakohus on kannatanute tsiviilhagide lahendamisel leidnud, et Lk 9 / 15
lg 2 kohaselt tuleb mõistlikud matusekulud hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Maakohus põhjendas seejuures, et
kohaselt peab kannatanule kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi ning
lg 1 p 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. Kohtu hinnangul leidis menetletavas asjas tõendamist, et süüdistatav põhjustas õigusvastase käitumisega kannatanu Q surma ning selle tagajärjel tuli kannatanutel kanda matusekulud. Seega on süüdistataval seadusest tulenev kohustus matusekulude kandmiseks (kd I, tl 195). Kuna AS C hüvitas 19.08.2021 liikluskahju otsusega kannatanu X-le peielaua kulu 280 eurot ja kannatanu Y-le 2539 euro ulatuses muud matusega seotud kulud (sh hauaplaat), otsustas maakohus jätta kannatanute hagid rahuldamata. 6.9 Ringkonnakohus leiab nõustuvalt maakohtuga, et praeguses asjas ei ole põhjendatud hüvitada kannatanule täiendavaid kulusid, mis tekkisid enam kui pool aastat pärast lähedase matuseid hauasamba ja hauapiirete soetamisega. Kolleegiumi hinnangul pole need kulutused seotud lähedasele matusetalituse korraldamiseks vajaminevate kuludega. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hauapiirete ja samba rajamist ei saa kõnealusel juhul pidada
lg 1 tähenduses mõistlikeks matusekuludeks, mis tuleks jätta kahju tekitaja kanda. Hauasamba ning hauale piirete rajamise kulude puhul on kolleegiumi hinnangul tegu eeskätt hauaplatsi hooldamise ja korrastamise kuludega. Hauaplatsi hooldamise, sh hauarajatiste ja -tähiste või piirete soetamise kulude ulatus sõltub lähedaste ja perekonna traditsioonidest, ettekujutusest ja elustandardist ning selliste kulude aktsepteerimine mõistlike matusekuludena võib põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt halvendada kahju tekitaja majanduslikku seisu. Samuti nendib kolleegium, et Eesti kultuuriruumis eksisteerivate traditsioonide kohaselt tavatsetakse pigem hauasamba rajamist perekonnale kui üksikule isikule. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus praeguses asjas põhjendatult rahuldamata kannatanu Y tsiviilhagi hauasamba ja hauapiirete soetamise ja rajamise kulunõude hüvitamise osas. Seega jätab kriminaalkolleegium rahuldamata apellatsiooni mõista süüdistatavalt kannatanu Y kasuks välja 2200 eurot koos
7. Kannatanute Y ja X esindaja on vaidlustanud maakohtu otsuse tsiviilhagide rahuldamata jätmises mittevaralise kahju nõudes mitte vähem kui 6000 euro ulatuses. Alternatiivselt, tuginedes KrMS § 1541 lg-le 2, taotletakse apellatsioonides määrata mittevaralise kahju hüvitamise nõude suurus kindlaks kohtu äranägemisel. Süüdistatava kaitsja ja tsiviilkostja AS C esindaja leiavad apellatsioonidele esitatud vastuväidetes, et maakohus jättis põhjendatult rahuldamata apellantide nõuded mittevaralise kahju hüvitamiseks. Maakohus osutas kehtivale kohtupraktikale
lg-s 3 sätestatud küsimuse lahendamisel ning leidis, et käesolevas asjas pole liiklusõnnetuses hukkunud lähedase nägemisega sündmuskohal täidetud erandlike asjaolude esinemise tingimused. Süüdistatava kaitsja ei nõustu apellatsioonides esitatud seisukohaga, et lähedase surmaga kaasneva psüühikahäire tekkimist tuleb pidada erandlikuks asjaoluks
Kaitsja hinnangul võib sellisel juhul olla tegu iseseisva tervisekahjustusega, mille osas kannatanud aga hagiavaldustes nõudeid esitanud ei ole. Samuti pole esitatud tõendeid, et kannatanul oleks tekkinud apellatsioonis nimetatud tervisekahjustused. Lk 10 / 15 7.1 Kolleegium märgib, et kannatanute Y ja X poolt maakohtule prokuratuuri kaudu 21.05.2021 esitatud tsiviilhagidest nähtuvalt taotlevad mõlemad kannatanud mittevaralise kahju hüvitamist, mille suuruseks hindavad 6000 eurot. Seejuures on kannatanud tuginenud hukkunu lähedastena
lg-le 3 põhjendusega, et neil esinevad erandlikud asjaolud, mis õigustavad mittevaralise hüvitise maksmist (kd I, tl-d 83-103 ja 105-128). Tsiviilhagides on viidatud Riigikohtu praktikale (RKTKo 3-2-1-19-08 ja RKKKo 3-1-1-57-10) ning leitud, et kannatanute jaoks oli abikaasa ja isa surm ootamatu ja traumaatiline, nad jõudsid pärast liiklusõnnetuse toimumist sündmuskohale, nägid lähedase surnukeha lebamas teel ja said sellest šoki, millest pole suutnud taastuda, sh Y kutsus sündmuskohal endale kiirabi. Valdavalt kattuvate põhjendustega tsiviilhagides on eraldi asjaoludena Y osas välja toodud, et tegu oli pikaajalise paarisuhtega ning abikaasa surma tõttu lähisuhte katkemine on häirinud Y vaimset tasakaalu ning ka tema füüsiline tervis käis alla. Y tsiviilhagile on lisatud tõend, millest nähtub, et Y-le on haigekassa tasunud töövõimetushüvitist. Muid terviseseisundi halvenemist kinnitavaid tõendeid esitatud pole. X tsiviilhagis on välja toodud, et kannatanu elas enne isa surma koos vanematega, peresidemed isaga olid väga tugevad, kannatanu sai šoki, nähes isa surnukeha sündmuskohal kõigest 30 minutit pärast surma saabumist, ega pole suutnud kaotusest taastuda, kannatanu on käinud psühholoogi juures, millele kulus 100 eurot. Tsiviilhagile pole lisatud tõendeid terviseseisundi halvenemise või psühholoogi kulu kohta. 7.2 Ringkonnakohtule esitatud kannatanute apellatsioonide põhjendused ja väited on sarnaselt tsiviilhagidega suures osas kattuvad. Kui tsiviilhagides kirjeldati mittevaralise kahju nõuet õigustavaid erandlikke asjaolusid ning kannatanutel sündmuskohal hukkunud lähedase nägemisest tekkinud šokireaktsiooni, leina, vaimse ja füüsilise tervise halvenemist lähedase kaotuse tõttu, siis apellatsioonides väidetu kohaselt tekkis mõlemal kannatanul Q surma tõttu ka psüühikahäire. Psüühikahäire tekkimise põhjusena rõhutatakse apellatsioonis traumat, mis tekkis kannatanutel sündmuskohal hukkunu väliste vigastuste nägemisest ja lähedase surma ootamatut saabumisest, millest pole kannatanud võimelised üle saama ning on tekkinud hingeline trauma. Apellantide hinnangul õigustab nende kahju hüvitamise nõuet
lgs 3 sätestatud alusel erandliku asjaoluna ruumiline lähedus hukkunuga, sest nad nägid oma lähedase, s.o abikaasa ja isa surnukeha sündmuskohal, neil esinevad hukkunud lähedase inimese vigastuste nägemisest saadud trauma ja hilisemad üleelamised. Erinevalt tsiviilhagides
lg 3 alusel toodud põhjendustest, viidatakse apellatsioonides nõude alusena lisaks
lg-le 2, põhjendusega, et mittevaralise kahju hüvitamist saab nõuda ka siis, kui kannatanule tekitati kahju tahtlikult ning lähedastel esinevad hiljem üleelamised. Apellatsioonides leitakse, et psüühikahäire tekkimine lähedase surma puhul tähendab erandlike asjaolude esinemist
Seega taotlevad apellandid, viidates
lõigetele 2 ja 5, et neile kui kahjustatud isikutele tuleb mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. 7.3 Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise aluseks on (
) § 1043, mille järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 p 1 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega.
lg 3 sätestab, et isiku surma põhjustamise või talle raske Lk 11 / 15 kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral võivad ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. 7.4 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.04.2008. a otsuses nr 3-2-1-19-08 on selgitatud
Riigikohtu lahendi p-s 17 on osutatud, et võlaõigusseaduse § 134 lg 3 mõttes ei saa "erandlikuks asjaoluks" olla surma või raske tervisekahjustuse põhjustamine kui selline, vaid sellega peab kaasnema ka täiendavaid asjaolusid, mis õigustavad mittevaralise kahju rahalise hüvitise väljamõistmist. Kolleegiumi hinnangul on maakohus osutatud lahendile viidates õigesti leidnud, et erandlikuks asjaoluks ei ole lähedase inimese kaotus abstraktselt ning ainuüksi lein ja kaotusvalu kui selline, mis väiksemas või suuremas ulatuses paratamatult kaasneb iga lähedase isiku surmaga. Sellisteks asjaoludeks ei ole ka apellatsioonides kirjeldatud lähedase perekonnaliikme, s.o abikaasa ja isa kaotamisest tingitud lein ning hingelise rahulolu ja tasakaalu kaotamine kogu eluks, ega perekonnaliikme kaotusest põhjustatud harjumuspärase elukvaliteedi langus. Need asjaolud kaasnevad enamasti lähedase kaotusega. Kõne all olevas asjas on maakohtu otsuses selgitatud, et seadus ei sätesta, millist asjaolu loeb seadusandja erandlikuks ning igal konkreetsel juhul tuleb arvesse võtta juhtumi faktilisi asjaolusid. Kolleegium nõustub maakohtu lahendis kirjapanduga, et lähedase kahju hüvitamise nõuet
lg 3 kohaselt õigustaks esmajoones lähedase isiku ruumiline lähedus hukkunu või raskelt kannatanuga kahju tekitamise ajal, nt autoõnnetuse ajal samas autos viibimine või õnnetuse või selle tagajärgede vahetu pealtnägemine (n-ö samas ohutsoonis viibimine), samuti nt hukkunud või raskelt vigastatud lähedase inimese vigastuste või kannatuste nägemisest saadud hilisemad üleelamised. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, et menetletavas asjas selliseid erandlikke asjaolusid ei esine, kuigi lähedase abikaasa ja isa surnuna nägemine sündmuskohal oli kannatanutele traumeeriv kogemus. Maakohus viitas asjakohaselt ka Tartu Ringkonnakohtu 08.05.2020 lahendis nr 1-19-1175 märgitule, milles on leitud, et paraku ei ole mingit tõsist emotsionaalset või sisulist erisust selles, kas inimene näeb oma lähedase elutut keha kohe sündmuskohal või nt alles surnukuuris. Maakohus leidis, et ka käesolevas asjas ei saa kannatanute poolt lähedase laiba nägemist sündmuskohal käsitleda erandliku asjaoluna
7.5 Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praegusel juhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid rahuldada Y ja X mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid
lg 3 alusel apellatsiooni väidetes rõhutatu alusel, mille kohaselt mõlema kannatanu puhul saab rääkida nende vahetust ruumilisest lähedustest hukkunuga, kuna nad viibisid sündmuskohal ja nägid hukkunu väliseid vigastusi vahetult pärast liiklusõnnetust. Süüdistuse kohaselt toimus liiklusõnnetus 19.11.20 kella 06.05 paiku hommikul. Kannatanu Y kohtueelsel menetlusel antud ütluste kohaselt läksid Y ja M. M. Filppenko välja ja suundusid parkla poole Q otsima umbes kell 06.40 (kd I, tl 7 p). Sündmuskohale lähenedes nägid kannatanud vilkuritega politseiautot. Kannatanu sai aru, et juhtunud on õnnetus ning lähemale jõudes nägi maas lamamas meesterahvast, kelles tundis kohe ära oma abikaasa, kannatanu sõnutsi sai ta aru, et abikaasa on surnud. Seega nähtub kriminaalasja materjalidest, et õnnetus oli juhtunud ca 30 minutit enne kannatanute jõudmist sündmuskohale, mistõttu ei saa käesolevas asjas rääkida Lk 12 / 15 RKTKo lahendis nr 3-2-1-19-08 erandliku asjaoluna käsitletavast sündmuse vahetust pealtnägemisest ega n-ö samas ohutsoonis viibimisest. 7.6 Apellatsioonides rõhutatakse, et kannatanute jaoks oli eriti traumeeriv koheselt pärast sündmuse toimumist just lähedase kehavigastuste nägemine, lisaks olevat kannatanu Y näinud abikaasat abitult vedelemas, mõistmata hetkeks, et ta on juba surnud. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei leidu kriminaaltoimikus tõendeid selliste väidete kinnituseks. Kohtueelsel menetlusel on kannatanutest ütlusi andnud üksnes Y, kelle ütluse kohaselt jõudsid kannatanud sündmuskohale umbes pool tundi pärast sündmuse toimumist. 17.12.2020 kohtueelsel menetlusel antud ütlustes kirjapandu ei kinnita apellatsioonis väidetut et Y ei mõistnud sündmuskohale jõudes, et abikaasa on surnud. Tegelikult tundis kannatanu ütluste kohaselt kohe ära oma abikaasa ning sai aru, et ta on surnud. Samuti ei ilmne ca kuu aega pärast sündmuse toimumist kannatanu antud ütlustest erandlikke asjaolusid või detaile seoses sündmuskohal hukkunu väliste vigastuste nägemisega. Kannatanu sõnade kohaselt, nähes sündmuskohal Q surnuna, said nad tütrega mõlemad šoki ja politsei saatis nad ära. Kannatanu ütlused ei veena kolleegiumit apellatsiooni väidete paikapidavuses, et kannatanud nägid ja tajusid sedavõrd detailselt lähedase hukkunu kehavigastustega seotud asjaolusid. Kolleegium osutab ka sellele, et liiklusõnnetus toimus novembrikuu varahommikul ja pimedal ajal, mil nähtavus oli piiratud. Seda kinnitab ka kriminaaltoimikus sisalduv sündmuskoha vaatlus koos lisatud fotodega, mis kajastab 19.11.2020 kell 6.30 alustatud uurimistoimingut (kd I, tl 16-22). Samuti tuleb silmas pidada, et Y ütluste kohaselt saatis politsei kannatanud sündmuskohalt minema. Apellatsioonides on esitatud kannatanute poolt sündmuskohal nähtu ja tajutu ilmestamiseks täiendavaid detaile, mida aga kriminaaltoimikus kogutud tõendid ei kinnita. Samuti ei ilmne kannatu Y ülekuulamisest selliseid asjaolusid, mida saaks tõlgendada erandlike asjaoludena
7.7 Apellatsioonides on viidatud ka Riigikohtu 27.10.2010. a otsusele nr 3-1-1-57-10, milles leiti, et tõsine psüühikahäire hukkunu lähedasel võib anda aluse
Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad arutatavas asjas tõendid, mille pinnalt saaks tõsikindlalt asuda seisukohale, et Y-l ja X-l tekkis lähedase suma põhjustanud liiklusõnnetuse tagajärjel selline raske psüühikahäire, mis oleks käsitletav erandliku asjaoluna. Kolleegium nõustub maakohtu märgituga, et lein kaasneb paratamatult iga lähedase isiku surmaga. Apellatsioonides osutatud hingelise rahulolu ja tasakaalu kaotamine ning töövõime langus on samuti lähedase inimese kaotuse korral tavapärased ja sageli esinevad ilmingud, mis ei olene sellest, kas surm saabus kuriteo toimepanemise tagajärjel või muul põhjusel. Kuigi apellatsioonides väidetu kohaselt esines nii Y-l kui ka X-l lähedase surma tõttu psüühikahäire, ei ole tsiviilhagidele lisatud tõendeid, mis sellise psüühikahäire esinemist kannatanutel kinnitaks. Kannatanu Y tsiviilhagile on lisatud info tema haiguslehel viibimise kohta, kuid sellest ei nähtu, millise terviserikke tõttu kannatanu haiguslehel viibis ja kas tal oli tuvastatud (ka) psüühikahäire. Kannatanu Y kohtueelsel menetlusel antud ütluste kohaselt said nad tütrega sündmuskohal mõlemad šoki, politsei saatis nad ära ning kannatanu Y-le kutsuti kiirabi, kes andis kannatanutele rahustavaid tablette. Ütlustest nähtub, et kannatanule on tekitatud moraalne ja materiaalne kahju, mille suurust ta ei oska ütelda (kd I, tl 7-8). Ringkonnakohus leiab, et kannatanu ütlused ei tõenda Y-l- psüühikahäire esinemist, millele viidatakse apellatsioonis. Lk 13 / 15 Samuti ei ole kannatanu nimetanud midagi, mida saaks tõlgendada erandlike asjaoludena. Rahustite manustamine traumeeriva sündmuse järgselt ei osuta veel psüühikahäirele. Ka X tsiviilhagile pole lisatud tõendeid apellatsioonis väidetud psüühikahäire esinemise kohta. Nii tsiviilhagist kui ka apellatsioonist nähtub küll asjaolu, et X pöördus pärast isa surma psühholoogi vastuvõtule, millega seoses tal tekkis kulu 100 euro ulatuses, aga sellist visiiti kinnitavaid tõendeid kriminaaltoimikus ei ole. Samas tuleb tõdeda, et psühholoogilist nõustamisest kinnitavast tõendist ei piisaks, et jaatada X-l psüühikahäire esinemist. Seega leiab ringkonnakohus, et menetletavas asjas puuduvad andmed, mis kinnitaksid kannatanutel selliste tõsiste psüühikahäirete esinemist, mida saaks käsitleda erandliku asjaoluna mittevaralise kahju väljamõistmisel. Kannatanud ei näinud liiklusõnnetust pealt, ega osalenud selles ka ise, samuti ei veena ringkonnakohut apellatsioonide väited tavapärasest raskemate hingeliste üleelamiste ja psüühikahäire tekkimise kohta seoses lähedase surnukeha nägemisega sündmuskohal, kuna tõendeid selle kohta esitatud pole. 7.8 Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus apellatsioonimenetluses kannatanute mittevaralise kahju hüvitamise nõud rahuldamiseks ka apellatsioonides viidatud
lg 2 alusel, mida kannatanud maakohtule lühimenetluses esitatud hagiavaldustes taotlenud ei ole. Eelnevalt viidatud RKTKo nr 3-2-1-19-08 p-s 15 on märgitud, et kui isiku, kelle surm põhjustati, lähedastel tekib seetõttu tervisekahjustus, võib selline kahju kuuluda hüvitamisele
lg 2 järgi, kui on täidetud kahju hüvitamise kohustuse üldised eeldused (deliktilise üldvastutuse korral peab esinema mh kahju tekitaja süü
Alates 31.12.2010 vastab
lg-le 2
lg 2, mille kohaselt tuleb isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sh isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule hüvitiseks mõistlik rahasumma. Seega iseenesest on võimalik mõista välja mittevaraline kahju inimesele, kelle lähedane sai surma ning inimesel endal tekkis seetõttu tervisekahjustus.
lg 2 p 2 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.
lg 1 järgi on hüvitamisele kuuluva kahju liigiks mh mittevaraline kahju ning tulenevalt
lg-st 5 hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Kriminaalasjas ei ole vaidlust sellest, et N. Krasnov põhjustas liiklusõnnetuse, mille tagajärjel sai surma kannatanute lähedane pereliige Q. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga menetletavas kriminaalasjas tõendeid, mis kinnitaksid, et kannatanutel Y-l ja X-l oleks tekkinud tervisekahjustus, st apellatsioonides väidetud psüühikahäire, mis oleks põhjuslikus seoses N. Krasnovi poolt toime pandud kuriteoga, s.o liiklusnõuete rikkumise tõttu Q surma põhjustamisega. Seega ei ole kriminaalkolleegiumi hinnangul arutatavas asjas võimalik jõuda järeldusele, et kannatanud said tervisekahjustuse psüühilise üleelamise tõttu, mis kaasnes abikaasa ja isa surmaga. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul menetletavas asjas võimalik kannatanutele hüvitada mittevaralist kahju
7.9 Apellatsioonides leitakse
lg-tele 2 ja 5 viidates, et käesolevas asjas tuleb kannatanutele mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma, mis süüdistatava käitumise tagajärje raskust ja iseloomu arvestades ei saa olla väiksem kui 6000 eurot. Kolleegium osutab siinkohal, et alates 31.12.2010 kehtiva
lg 5 järgi arvestatakse Lk 14 / 15 mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Lisaks peab kohus mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel sõltumata poolte taotlusest arvestama rikkumise laadi, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises ja muid asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (vt RKTKo nr 3-2-1-18-13, p 27; RKTKo nr 3-2-1-159-14, p 16). Kuna praeguses asjas tuvastatud faktilised asjaolud ei anna alust mittevaralise kahju hüvitamiseks esitatud nõuete rahuldamiseks, ei pea kolleegium vajalikuks käsitleda hüvitise suurusega seonduvat. Kolleegium osutab siiski, et kui käesolevas asjas esinekski alused tsiviilhagide rahuldamiseks, tuleks tuvastatud asjaolude pinnalt hüvitise suuruse määramisel arvestada nii seda, et süüdistatav rikkus liiklusseaduse nõudeid, millega põhjustas ettevaatamatusest tagajärjena inimese surma kui ka kannatanu enda käitumist, kes ületas pimedal ajal ilma helkurita sõiduteed selleks mitte ettenähtud kohas. 7.10 Kokkuvõtvalt asub kriminaalkolleegium seisukohale, et kahtlemata on kannatanute üleelamised seoses lähedase surmaga rasked, kuid kriminaalasja materjale ja kohtupraktikat arvestades pole konkreetse juhtumi asjaolud sedavõrd erandlikud, et õigustada mittevaralise kahju väljamõistmist. Apellatsioonide väited ei anna alust Harju Maakohtu 13.01.2022 otsuse tühistamiseks. Apellatsioonides pole esitatud asjaolusid, mida saab käsitleda erandlike asjaoludena
Samuti puudub käesolevas asjas alus rahuldada kannatanute apellatsioonid mittevaralise kahju nõude hüvitamiseks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.