RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbi

) § 130 lõige

2. S. Kuznetsovi kaitsja esitas
3. veebruaril 2022 Riigikohtule kaebuse, milles palus tunnistada kriminaalmenetluse seadustiku PS §-dega 15 ja 21 vastuolus olevaks osas, milles see ei võimalda vaidlustada kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldatud vahistamist. Samuti palus ta kohustada maakohut ja ringkonnakohut vaatama läbi S. Kuznetsovi ja tema kaitsja
4. novembri
5. a määruskaebused ning mõista S. Kuznetsovi kasuks välja kaebuse esitamisega seotud menetluskulu.
6. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis
7. märtsil 2022 kaebuse läbi vaatamata, leides, et kaebaja saab oma õigusi kaitsta Riigikohtu kriminaalkolleegiumile esitatava määruskaebusega. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium edastas kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks kriminaalkolleegiumile.
8. Riigikohtu kriminaalkolleegium võttis kaebuse
9. märtsil 2022 menetlusse ning andis kohtuasja
10. mai
11. a määrusega läbivaatamiseks kriminaalkolleegiumi kogu koosseisule. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
12. Kaitsja märgib kaebuses, et vabaduse võtmine riivab S. Kuznetsovi põhiõigusi. Sõltumata vahistamise põhjusest peab vahistatul olema tõhus võimalus selle vaidlustamiseks. See peaks olema tagatud kohe pärast vahistamist. Maa- ja ringkonnakohtu hinnangul saab kohtuotsuse tagamiseks kohaldatud vahistamist vaidlustada alles apellatsioonis. Mahukamates kohtuasjades kulub resolutiivosa kuulutamisest kohtuotsuse tervikteksti pooltele kättesaadavaks tegemiseni vahel kuus kuud. Õigusriigis on lubamatu, et vahistamist saab vaidlustada alles kuude möödudes. 2

§ 130

lõike 41 alusel vahistades ja ringkonnakohtul sellise otsustuse vaidlustamise korral silmas pidada. I 17.

§ 383lõike 1 kohaselt saab määruskaebusega vaidlustada kohtumäärust.

Kohtupraktika kohaselt peetakse selles sättes kohtumääruse all silmas kriminaalmenetluses tekkinud üksikküsimust lahendavat kohtu põhistatud otsustust, mis on kirjalikult vormistatud, ehk

§ 145

lõike 1 punktis 1 nimetatud määrust, kui selle on teinud kohus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a määrus asjas nr 3-1-1-84-14, p 26 koos sealsete viidetega).
3. S. Kuznetsovi kaitsja on esitanud määruskaebuse dokumentidele, mis on vormistatud Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku kirjadena. Seega tuleb määruskaebuse lubatavuse kontrollimiseks esmalt selgitada, kas vaidlustatud dokumendid on käsitatavad määrusena

§ 383lõike 1 tähenduses.

1. Kolleegium jääb senises kohtupraktikas väljendatud seisukoha juurde, mille kohaselt kehtib ka süüteomenetluses põhimõte, et sisult kohtumääruse tunnustele vastav dokument on materiaalses mõttes kohtumäärus, pealkirjast ja vormistuselementidest olenemata. Vastasel juhul tekiks olukord, kus kohtu viga menetlusotsustuse vormistamisel võtab isikult seadusega tagatud edasikaebeõiguse. Kohus ei saa dokumendi vormistusliku ülesehituse või pealkirja valikuga muuta seaduse järgi edasikaevatavat menetlusotsustust vaidlustamatuks. (Vt viidatud määrus asjas nr 3-1-1-84-14, p 28.)
2. Ringkonnakohtuniku
3. jaanuari ja
4. veebruari
5. a kirjadest nähtub nii menetlusotsustus (jätta kaitsja määruskaebus maakohtu otsustuse peale S. Kuznetsov vahistada sisuliselt lahendamata ehk läbi vaatamata), selle otsustuse põhjendus (määruskaebuse esitajal pole määruskaebeõigust, vaidlustamaks maakohtu otsuses sisalduvat vahistamisotsustust) kui ka asjaolu, et menetlusotsustuse on teinud kohtunik. Tulenevalt

§ 19

lõike 1 teisest lausest, § 390 lõikest 1 ja § 326 lõike 2 esimesest lausest ning § 389 lõikest 1 on ringkonnakohtunik pädev otsustama määruskaebuse läbi vaatamata jätmise üle. Seetõttu leiab kolleegium, et Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari ja 1. veebruari 2022. a kirjadena vormistatud dokumendid vastavad materiaalselt kohtumääruse 3

§ 383lõike 1 kohaselt määruskaebemenetluses vaidlustada.

Ringkonnakohtu määruse tegemise kuupäevaks tuleb lugeda viimase kirja kuupäev

1. veebruar
3. Seega tuleb Riigikohtul S. Kuznetsovi kaitsja määruskaebus läbi vaadata. II
4. Ehkki ringkonnakohtuniku kirjade sisu vastab määruse tunnustele ja selle on koostanud pädev kohtukoosseis (ringkonnakohtunik), on kõnesolev menetlusdokument allkirjastamata.

§ 390

lõike 1 ja § 339 lõike 1 punkti 6 kohaselt on see, et kohtumäärust ei ole allkirjastanud kõik kohtukoosseisu kuuluvad isikud (praegusel juhul menetlusotsustuse teinud ringkonnakohtunik), käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena, mis

§ 390

lõike 1, § 361 lõike 2 ja § 341 lõike 2 kohaselt toob kaasa kohtulahendi tühistamise ja kohtuasja saatmise vaidlustatud kohtumääruse teinud kohtule uueks arutamiseks (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a määrus asjas nr 3-1-1-45-15). Seega tuleb Tallinna Ringkonnakohtu
3. veebruari
4. a kirja vormis tehtud määrus S. Kuznetsovi kaitsja määruskaebuse läbi vaatamata jätmise kohta tühistada

§ 339

lõike 1 punktis 6 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ja saata kaitsja määruskaebus ringkonnakohtule uueks lahendamiseks alates eelmenetluse staadiumist. 23. Kaitsja esitas Riigikohtule taotluse hüvitada süüdistatavale 400 eurot seoses kaitsjale makstud õigusabikuludega. Tuginedes

§ 187lõikele 1, mõistab kolleegium riigilt S.

Kuznetsovi kasuks välja 400 eurot.

1. Kaitsja esitas Riigikohtule ka taotluse hüvitada S. Kuznetsovile põhiseadusvastase vahistamisega tekitatud mittevaraline kahju. Vahistamise õiguspärasust vaidlustas kaitsja maakohtule esitatud määruskaebuses, mille kolleegium saadab uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kuivõrd kolleegium ei hinda käesolevas määruses vahistamise õiguspärasust, ei saa sellega lahendada ka taotlust vahistamisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Seetõttu jääb kaitsja kõnesolev taotlus praegu läbi vaatamata. III
2. Kaitsja on seadnud kahtluse alla, kas põhiseadusega on kooskõlas see, kui kohus vahistab (praegu asendustõkendi alusel) vabaduses viibiva süüdistatava kohtuotsusega olukorras, kus ta kuulutab

§ 315lõike 4 kohaselt üksnes otsuse resolutiivosa.

Selle kohta märgib kolleegium väljaspool määruskaebuse lahendamist obiter dictum’i korras järgmist. 26. Vahistamist (

§ 130

) võidakse kohaldada nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses, sh süüdimõistva otsusega. Maakohus peab süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel otsustama, kas kohaldada süüdistatava suhtes tõkendit, jätta tõkend muutmata, tõkend muuta või tühistada (

§ 306

lõike 1 punkt 9), ja esitama sellekohase otsustuse kohtuotsuse resolutiivosas (

§ 313

lõike 1 punkt 8).

§ 130

lõige 41 alusel saab süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel vahistada vabaduses viibiva süüdistatava kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Osutatud alusel saab kohus süüdistatava vahistada ilma prokuratuuri taotluseta, kuid mitte enne kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamist. (Vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. novembri 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-94-12, p-d 14 ja 16.) 27.

§ 130lõikes 41 sätestatud vahistamise alus ei ole põhiseadusega vastuolus.

Sellest tulenevat füüsilise vabaduse (PS § 20 lõige 1) piirangut õigustab PS § 20 teise lõike esimese punkti esimene alternatiiv, mille kohaselt võib vabaduse võtta seadusega sätestatud juhtudel ja korras süüdimõistva kohtuotsuse täitmiseks. Põhiseaduse kõnealune säte volitab seadusandjat kriminaalmenetluses isiku 4

§ 315lõige 4 ja lõike 5 punkt 1).

Seda ka siis, kui kohus mõistab vabaduses viibiva süüdistatava süüdi ja võtab ta

§ 130lõike 41 alusel vahi alla.

Apellatsioonitähtaega arvestatakse kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 319

lõige 2), vahistatud süüdistatava puhul aga kohtuotsuse koopia talle kätteandmisest (

§ 319lõige 3) (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1.

juuli 2013. a otsus asjas nr 3-1-2-4-12, p 31). Kohtuotsuse terviktekst tuleb üldjuhul koostada 15 päeva jooksul apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamisest arvates (

§ 315lõige 8).

Siiski võib kohus tervikotsuse kättesaadavaks tegemise aega

§ 3151lõike 2 kohaselt muuta.

Seejuures ei sätesta seadus otsesõnu seda, mitu korda tohib kohus otsuste kättesaadavaks tegemise kuupäeva edasi lükata, ega näe ette maksimumtähtaega, mis võib jääda otsuse resolutiivosa kuulutamise ja tervikteksti kättesaadavaks tegemise vahele. Kohus peab tegema otsuse tervikteksti pooltele kättesaadavaks mõistliku aja jooksul. Ehkki üldjuhul peaks mõistlik aeg kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavaks tegemiseks piirduma

§ 315

lauses 8 sätestatud 15 päevaga – sest vastasel korral kaotaks osutatud säte mõtte –, võib eeskätt mahukamates ja keerukamates kriminaalasjades jääda mõistliku aja piiresse ka oluliselt pikem otsuse tervikteksti kättesaadavaks tegemise tähtaeg. Samas võib ka kohtuotsuse tervikteksti koostamiseks mõistlik ajakulu riivata ebaproportsionaalselt süüdistatava PS § 24 lõike 5 ja § 20 lõike 1 järgseid põhiõigusi, kui selle aja võrra lükkub edasi seni vabaduses viibinud süüdistatava võimalus vaidlustada enda vahi alla võtmist. 30. Vältimaks kohtuotsusega vahi alla võetud süüdistatava edasikaebeõiguse ja vabaduspõhiõiguse rikkumist, leiab kolleegiumi kogu koosseis järgmist. Olukorras, kus maakohus kuulutab üksnes süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosa, tuleb tal vabaduses viibiva süüdistatava vahistamiseks koostada vahistamismäärus, mis vastab

§ 132nõuetele.

Seda määrust ehk kohtu vahistamisotsustust saab vaidlustada kohtuotsusest eraldi

§ 387lõikes 2 sätestatud korras.

Seega muudab kolleegium Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a otsuses asjas nr 3-1-1-59-06 p-des 9.2 ja 10 väljendatud seisukohta, mille kohaselt vormistatakse vahistamine kohtuotsuse resolutiivosas ning eraldiseisva vahistusmääruse koostamiseks puudub alus. Samuti korrigeerib kolleegium Riigikohtu varasemat tõlgendust, et vabaduses viibiva süüdistatava vahistamine on

§ 130

lõike 41 alusel võimalik üksnes kohtuotsusega ja erandiks sellest reeglist on vaid olukord, kus

§ 130

lõikes 41 kohaldamise eeldused ilmnevad alles pärast kohtuotsuse tegemist (vt viidatud määrus asjas nr 3-1-1-94-12, p 16 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. oktoobri 2014. a määrus asjas nr 3-1-1-73-14, p 6.1). (allkirjastatud digitaalselt) 5