KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 8. oktoober 2021, Tallinn Kohtuasja

) § 14 lg 2). RS Kinnisvaragrupp OÜ (pankrotis) rikkus kohustust tasuda

1. aprillil 2019 intressi 6163,07 eurot, mis on aluseks laenu kohesele tagastamisele (võlaõigusseaduse (VÕS) § 399 lg 1 p 2). Samuti said hagejad
2. a juulis teada, et hüpoteegid ei taga hagejate nõudeid. RS Kinnisvaragrupp OÜ (pankrotis) omas sel ajal kolme korterit ja kahte elamumaa kinnistut maksumusega ligikaudu 1,07 miljonit eurot. C ainuosalusega CarOne Motors Osaühing omas 11 korterit maksumusega ligikaudu 1,6 miljonit eurot. Nimetatud kinnistud võõrandati perioodil
3. oktoober kuni
4. november
5. Hagejad ei öelnud laenulepingut üles ega pöördunud hagiga ja hagi tagamise avaldusega kohtu poole ega taotlenud pärandvara hoiumeetmete rakendamist. Lisaks on kahju tõendamata. Kuivõrd asjaolude kohaselt anti laenu 206 000 eurot, aga hagejate
6. jaanuari
7. a kahju hüvitamise nõude järgi oli hagejate kahju 200 012,50 eurot, siis said hagejad osa laenust tagasi või tagatud. Kahju ei olnud ka notarile ettenähtav, sest laenulepingut notarile ei avaldatud. Maakohtu otsus ja põhjendused
8. Harju Maakohus jättis
9. aprilli
10. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda, kuid kostjatele hüvitatavate menetluskulude suurust kindlaks ei määranud. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole tõendatud, et notar rikkus ametikohustusi. Seetõttu ei ole alust nõude rahuldamiseks ka notari kindlustusandjaks oleva kostja II osas. Notar ei rikkunud TõS § 14 lg-t 1, sest
11. jaanuari
12. a lepingus ei ole viiteid teistele notariaalaktidele, mida oleks tulnud ette lugeda ega ole hagejad tõendanud, et nad palusid mõne muu notariaalakti sisu selgitada. Samuti ei ole välja toodud, et notar oleks rikkunud TõS § 13 lg-s 1 sätestatud kohustust. Hagejad ei ole ka tõendanud, et nad esitasid notarile küsimusi või väljendasid, et tehing ei vasta nende tahtele. Hagejad ei avaldanud notarile, et on sõlminud laenulepingu ega seda, et nende eesmärk on saada tagatis.
13. jaanuari
14. a lepingu p-des 2.1 ja 2.2 on märgitud hagejate soov kanda notari hoiustatud raha üle Nordic Hypo AS-le, kui on sõlmitud leping, millega kinnistuid koormav ühishüpoteek neile üle antakse. Hagejad ei ole käsitatavad kogenematute ja asjatundmatute isikutena TõS § 18 lg 1 mõttes, sest hagejad on korduvalt sarnaseid tehinguid teinud ning nende majandus- ja kutsetegevuseks on laenude andmine. Hagejad jätsid esmased õiguskaitsevahendid õigeaegselt kasutamata. Laenulepingu p-de 3.2 ja 3.3 järgi tuli teha esimene intressimakse 6163,07 eurot
15. aprillil 2019, aga seda ei tehtud. 3 Hagejatel oli võimalus seega laenuleping üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist (VÕS § 399 lg 1 p 2).
16. a juuni seisuga kuulus RS Kinnisvaragrupp OÜ-le (pankrotis) vähemalt 5 kinnistut, mille turuväärtus oli üle miljoni euro, ning 100% osalus RS Kinnisvaraarendus OÜ-s, mille jaotamata kasum
17. oktoobri
18. a seisuga oli 284 095 eurot. Hagi tagamise raames kohaldatud abinõudega oleks saanud vältida vara võõrandamist. Hagejate välja toodud kinnisasjade turuväärtus ei vasta võõrandamisel saadule. Lisaks omas C kuni
19. jaanuarini 2021 100% osalust CarOne Motors Osaühingus, millele kuulus 11 korteriomandit. C pärandvara hoiumeetmete rakendamisel oleksid hagejad saanud nõuda laenu tagastamist pärandvara arvel. Pärandvara hoiumeetmete rakendamise vajadus pidi hagejatele teada olema
20. juunil 2019, mil nad tegid avalduse Q CarOne Motors Osaühingu juhatuse liikmeks määramiseks. Apellatsioonkaebus
21. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule ning jätta menetluskulud kostjate kanda. Maakohus leidis ebaõigesti, et notar täitis selgitamiskohustuse. Kohustust ei saa lugeda täidetuks sellega, kui notar loeb dokumendi ette ilma, et ta selgitaks õiguslikke tagajärgi ega uuriks, millist eesmärki soovitakse saavutada. Ei piisa sellest, kui notar annab selgitusi vaid siis, kui osaline ise küsib. Samuti leidis kohus ekslikult, et hagejad on majandus- ja kutsetegevuses tegutsevad laenuandjad. Hagejad on andnud kolmel korral laenu isikliku tutvuse põhjal. Samas ka majandus- ja kutsetegevuses tegutsevate isikute suhtes tuleb notaril täita selgitamiskohustust. Seejuures olid hagejad kogenematud ja asjatundmatud. Hagejatel puudub õigusalane haridus ja sellesisuline kogemus. Maakohus leidis ebaõigesti, et hagejad ei teinud midagi kahju ära hoidmiseks. Asjaolud jäid notarile avaldamata notari enda rikkumise tõttu, kusjuures notarile pidi olema selge, et hagejad soovivad käsutada raha notari deposiitkonto kaudu, et saada tagatis. Samuti ei oleks nõude esitamine
22. a aprillis viinud selle rahuldamiseni. Olukorras, kus võlgnikul on tasumata üks intressimakse, on ebatõenäoline, et hagi tagatakse ning isegi kui seda oleks tehtud, siis ei ole kohus tuvastanud seda, et vara arvel oleks olnud võimalik nõue rahuldada, jättes arvesse võtmata kohustused. Kohus jättis hindamata tõendid, mille järgi olid kõik kinnistud koormatud hüpoteekidega, mis tagasid laene, mis olid suuremad kui kinnistute väärtused ja müügihinnad. RS Kinnisvaraarendus OÜ vara ei ole põhivõlgniku vara,
23. oktoobril 2018 esitatud majandusaasta aruanne kajastas varalist seisu
24. detsembril 2017 ja põhivõlgniku ajutine pankrotihaldur hindas RS Kinnisvaraarendus OÜ osa väärtusetuks. Kohus jättis tähelepanuta, et C pärandvara suhtes on välja kuulutatud pankrot ning jättis pärandvara väärtuse tuvastamata ja hindamata tõendid, mis kinnitavad, et CarOne Motors Osaühingu osa arvel ei oleks hagejad saanud oma nõuet rahuldada. Vastustajate seisukoht
25. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
27. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas notar on rikkunud oma ametikohustust (

§ 14lg 1), kas notari ametikohustuse rikkumise tõttu on kahjustatud hagejate subjektiivset õigust (RVast

S §-d 7 ja 8), kas kahjustatud isik on ammendavalt 4 kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid (RVastS § 7 lg-d 1 ja 2,

§ 14

lg 2), kas notari ametikohustuse rikkumise tagajärjel on tekkinud kahju (

§ 14

lg 1), mille hüvitamist ei ole õnnestunud saada kahju tekitanutelt (

§ 14lg 2), kas esineb põhjuslik seos notari ametikohustuse rikkumise ja hagejatel kahju tekkimise vahel (RVast

S § 7 lg 1, VÕS § 127 lg 4), kas notar on ametikohustuse rikkumises süüdi (

§ 14lg 1), kas nõutava kahju tekkimine oli notarile ettenähtav (RVast

S § 7 lg 1, § 13 lg 1 p 1) ning kas puuduvad hüvitise suurust piiravad asjaolud (RVastS § 13 lg 1, sh lg 1 p-d 4 ja 5, samuti VÕS § 139 lg-d 1 ja 2). Kolleegium märgib, et maakohus on hagejate kahju hüvitamise nõude eeldused õigesti välja toonud. Maakohus hindas hagejate väidet, et notar jättis selgitamata, et hüpoteegi üleandmise lepingu sõlmimisest ei piisa selleks, et nende laenulepingust tulenev nõue oleks hüpoteegiga tagatud, ning leidis, et notar ei ole

1. jaanuaril 2019 tõestamistoimingut tehes oma ametikohustusi rikkunud. Kuigi ringkonnakohus ei nõustu kõigi maakohtu otsuses toodud põhjendustega, siis ei viinud see ebaõige lõppjärelduseni ning maakohus on õigesti jätnud hagi rahuldamata.
2. Kostja I koostas ja tõestas
3. jaanuaril 2019 hüpoteekide pantimise märkuste kustutamise avalduse, hüpoteekide üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingu (kd I, tl 9 pöördel–13). Kõnealuse lepingu p 2.2 kohaselt oli hoiustatud notarikontole 129 987,50 eurot ning tehinguosalised leppisid kokku, et kostja I edastab hoiustatud raha Nordic Hypo AS-i (hüpoteegi loovutaja) pangakontole. Hagejad heidavad kostjale I ette, et
4. jaanuari
5. a tehingut tõestades ei tuvastanud ta seda, milliseid nõudeid hüpoteek tagab ega selgitanud välja, kas hagejad soovivad deposiidis oleva summa väljamaksmist olukorras, kus neile üleantav hüpoteek ei taga väljamakstava summa ja kogu laenu tagastamise nõuet, samuti ei selgitanud kostja I hagejatele riske, sh seda, et hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmiseks on vajalik kinnisasja omaniku nõusolek ning kinnisasja omanik ei pruugi seda tulevikus anda. Hagejad leiavad, et kuna kostjale I oli teada, et hagejad soovivad käsutada suurt summat raha notarikonto vahendusel, siis oleks kostja I pidanud juhtima hagejate tähelepanu sellele, et omandatav hüpoteek ei anna tagatist, vaid selleks on vaja sõlmida kinnisasja omanikuga tagatiskokkulepe. Maakohus leidis, et hagejad ei olnud täiesti kogenematud ja asjatundmatud, kelle suhtes tuli kostjal 1 rakendada TõS § 18 lg 1 järgi kõrgemat hoolsusstandardit, samuti ei avaldanud hagejad kostjale I
6. jaanuari
7. a laenulepingut ega selles kokku lepitud tagatiste kokkulepet. Kolleegiumi hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust teistsuguse järelduse tegemiseks. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 8.
8. Notarile pandud ülesannete ja talle antud sisulise otsustusõiguse väljaselgitamiseks on mh oluline

§ 2

lg 1, mille kohaselt on notar avalik-õigusliku ameti kandja, sõltumatu ametiisik, kellele riik on delegeerinud õigussuhete turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesande. TõS § 1 lg 3 näeb ette tõestamistoimingu vormid ja need on notariaalne tõestamine ja notariaalne kinnitamine. Riigikohus on analüüsinud notariaalse tõestamise õiguslikku tähendust ja leidnud, et tehingu notariaalne tõestamine on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 82 ja tõestamisseaduse kohaselt tehingu sisuline tõestamine, mille puhul notar peab selgitama tehinguosalistele tehingu õiguslikke tagajärgi (TõS § 18) ja koostama tehingu kohta notariaalakti (TõS § 6 lg 1) (vt Riigikohtu

1. jaanuari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-14, p 31). TsÜS § 81 esimese lause järgi, kui seaduses on sätestatud tehingu notariaalne kinnitamine, peab tehingudokument olema kirjalikult koostatud ning tehingu tegija allkiri notari poolt kinnitatud. 5 Tehingu notariaalse tõestamise korral on notari kontrolli- ja selgitamiskohustused sätestatud TõS §-s 18, mille lõike 1 kohaselt selgitab notar välja osalejate tahte ja õiguslikult korrektseks tehinguks olulised asjaolud. Samuti selgitab notar osalejatele tehingu tähendust, õiguslikke tagajärgi ja tehingu tegemise erinevaid võimalusi. Notar kajastab osalejate tahteavaldused notariaalaktis selgelt ja ühemõtteliselt. Seejuures hoolitseb notar selle eest, et välistataks eksimused ja kahtlused ega kahjustataks kogenematu ja asjatundmatu osaleja huve. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, kui notaril tekib kahtlus tehingu seadusele ja osalejate tegelikule tahtele vastavuse suhtes, arutab ta selle osalejatega läbi. Kui notar kahtleb tehingu kehtivuses ja osalejad nõuavad sellele vaatamata tõestamist, märgib notar oma selgituse ja selle kohta esitatud osalejate põhjendused notariaalakti. 8.
3. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 338 lg 2 järgi on hüpoteegi üleandmiseks nõutavad hüpoteegipidaja ja hüpoteegi omandaja notariaalselt kinnitatud kokkulepe ning kande tegemine kinnistusraamatusse. Seega ei pidanud kostja I AÕS § 338 lg 2 ja TõS § 39 kohaselt hüpoteegi üleandmisel allkirja kinnitamiseks hüpoteegi ega tagatiskokkuleppe sisu kontrollima, vaid TõS § 38 lg 2 p 1 järgi pidi ta kinnitama allkirja ja allkirjanäidise õigsust. Lisaks kaasnes hüpoteekide üleandmise lepingu notariaalse kinnitamisega hoiustamine (

§ 35

lg 2), millega seoses oli kostjal I kohustus poolte tahe välja selgitada (sh see, millise tähenduse annavad pooled või annab hoiustaja hoiustamise tagasivõtmatusele), et vältida hilisemaid vaidlusi (vt Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-13, p 14). 8.
3. Maakohus tuvastas, et hagejad ei avaldanud kostjale I, et notarikontol hoiustatud summa tuleneb kolmanda isikuga sõlmitud laenulepingust. Seda maakohtus tuvastatud faktilist asjaolu ei ole hagejad apellatsiooni korras vaidlustanud ja ringkonnakohus võtab selle kaebuse lahendamisel aluseks (TsMS § 651 lg 1). Kolleegium, nõustudes maakohtu seisukohaga, ei nõustu hagejate apellatsioonkaebuse väitega, et notar pidi tehingu tegemise käigus aru saama, et hagejad soovivad sõlmida lisaks hüpoteekide üleandmise lepingule ka tagatiskokkuleppe. Õige on hagejate arusaam, et notaril on tehinguosaliste kaitsmise funktsioon. Samas märgib kolleegium, et teadmata tehinguosaliste tegelikke eesmärke ja kavatsusi, pole notaril võimalik nõustada osalisi nende tahte realiseerimisel, hoiatada kehtivast õigusest tulenevate riskide eest, selgitada taotletava tehingu tagajärgi ega tõendada tahteavalduse sisu. Ringkonnakohtu
4. septembri
5. a istungil selgitas hagejate esindaja, et C, kes oli RS Kinnisvaragrupp OÜ (pankrotis) esindaja, leppis tehingu aja kokku. Samuti viitasid mõlemad pooled kahele e-kirjale, mis väidetavalt enne tehingu tegemist kostjale I saadeti. Hagejad ei ole pidanud vajalikuks kohtule avaldada, milliseid asjaolusid ja juhiseid enne tehingu tegemist kostjale I saadeti ning nimetatud e-kirju ei ole kohtule esitatud. Tulenevalt TsMS § 5 lg 2 teisest lausest määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kolleegiumi arvates saab notar oma rolli täita siis, kui ta ise teeb piisavalt ja ka siis, kui tehinguosalised annavad talle oma kavatsuste kohta infot. Sellest tulenevalt peab tehingu tõestamise käigus toimuv suhtlus olema kahepoolne – selles protsessis peavad aktiivselt osalema nii notar kui ka tehinguosalised. Hagejad ei avaldanud kostjale I tehingu tegemise käigus, et notarikontol hoiustatud raha suhtes on kolmandal isikul kohustus, mida hagejad soovivad neile üleantava hüpoteegiga tagada. Samuti ei ole menetluse kestel esitatud ka mitte ühtegi asjaolu, millest tulenevalt võiks järeldada, et kostjal I tekkis või pidi tekkima kahtlus hüpoteegi üleandmise tehingu notariaalsel kinnitamisel ja notarikontol hoiustatud 129 987,50 euro edastamisel hüpoteegi loovutaja pangakontole tehingus osalejate tegelikule tahtele vastavuse suhtes. 8.
6. Notari selgitamiskohustus ei ole piiramatu ning sõltub iga üksikjuhtumi asjaoludest. Kolleegium märgib, et ilma tehingu eesmärke teadmata ei ole notaril võimalik täita 6 nõustamisfunktsiooni ning notar ei saa kohustada tehinguosalisi avaldama infot, mida nad notarile avaldada ei soovi. Notar saab osalisi nõustada ja ühtlasi ka vastutada vaid talle avaldatu piires. Nii ei saanud kolleegiumi hinnangul kostja I tõestamistoimingut tehes juhtida hagejate tähelepanu tagatiskokkuleppe sõlmimise vajadusele, sest sellise tehingu tegemise vajalikkust ei olnud tal võimalik iseseisvalt tuvastada. Kolleegium leiab, et kostjal I ei saanud tekkida kahtlus tehingu seadusele ja osalejate tegelikule tahtele vastavuse suhtes ka seetõttu, et poolte soovid ei erinenud tavalistest kokkulepetest, s.t tegemist ei olnud ebatavaliste kokkulepetega. AÕS § 346 lg 2 teise lause järgi kehtib tagatiskokkulepe hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku vahetumisel ka uue omaniku suhtes ning hüpoteegipidaja vahetumisel uue hüpoteegipidaja suhtes. Samuti ei ole tagatiskokkulepe hüpoteegi kehtivuse eelduseks, sest AÕS § 325 lg 4 järgi hüpoteek ei eelda tagatava nõude olemasolu. Seega ei pidanud tagatiskokkulepe (nt selleks, et hüpoteegi loovutamisel hakkaks see tagama uue hüpoteegipidaja nõudeid) sisalduma samas notariaalses dokumendis hüpoteekide üleandmise lepinguga, sest see võib olla koostatud ka eraldi. 8.
7. Kolleegium nõustub osaliselt hagejate etteheitega maakohtu otsuse põhjendustele osas, milles maakohus leidis, et kuna hagejate majandus- ja kutsetegevuseks on laenude andmine, ei tulnud neid TõS § 18 lg 1 kohaselt kaitsta läbimõtlemata tehingute eest. Hagejad on õigesti märkinud, et ka majandus- ja kutsetegevuses tegutsevate isikute suhtes tuleb notaril täita selgitamiskohustust. Kolleegiumi arvates tähendab TõS § 18 lg 1 järgne notari kohustus hoolitseda selle eest, et välistataks eksimused ja kahtlused ega kahjustataks kogenematu ja asjatundmatu osaleja huve, seda, et notaril tuleb kirjapandud tahte sisu ja õiguslikke tagajärgi selgitada mittejuriidilises keeles, tagamaks, et ka kogenematu ja asjatundmatu klient saab aru. 8.
8. Lisaks maakohtu seisukohale, et selgitamiskohustuse ulatus sõltub sellest, kas lepinguosaline tegutseb oma majandus- või kutsetegevuses, ei nõustu kolleegium ka maakohtu tuvastatuga, et hagejate majandus- ja kutsetegevuseks on laenude andmine. Esitatud tõendid kinnitavad hagejate väidet, et nad on andnud kolmel korral laenu neile tuttava C äriühingutele (kd I, tl 49–79). Kohtupraktikas on leitud, et selleks, et teha kindlaks, kas füüsiline isik tegutseb laenu andes oma majandus- või kutsetegevuses, tuleb kogumis hinnata selliseid kriteeriume nagu laenu andmise püsivus ja maht ning laenu tasulisus. Samuti tuleb hinnata laenulepingute põhitingimusi, laenuandja ja laenusaaja vahelisi suhteid ning lepingute sõlmimise asjaolusid. Majandus- ja kutsetegevusele võib viidata näiteks see, kui laenu on antud pikema perioodi jooksul mitmetele isikutele, samuti see, kui füüsiline isik, kes laenu annab, on teatud piirkonnas teadaolev isik, kellelt on vajadusel võimalik (tasu eest) laenu saada (vt Riigikohtu
9. september
10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-14, p 16). Praegusel juhul tuginevad kostjad üksnes tehingute arvule ning ei ole välja toonud laenuandja ja laenusaaja vahelisi suhteid ega muid lepingute sõlmimise asjaolusid, mis annaksid kogumis alust asuda seisukohale, et tegemist oleks hagejate püsiva ja plaanipärase tegevusega, et saavutada mingeid majanduslikke eesmärke. Samuti nõustub kolleegium hagejate seisukohaga, et kostja I ei saanud tehingu tegemisel olla teadlik, et hagejad on varasemalt teinud sarnaseid tehinguid. Kostjate esindaja viitas ringkonnakohtu
11. septembri
12. a istungil asjaolule, et hagejad sõlmisid samas notaribüroos lepingu, mis mh sisaldas hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmist (kd I, tl 73– 77). Kolleegium leiab, et ainuüksi kõnealuse lepingu dokumentaalse tõendina esitamine ei tõenda kostjate väidet, et kostja I oli sellisest tehingust vaidlusaluse lepingu tõestamise hetkel teadlik. 8.
13. Eelnevale vaatamata on maakohtu järeldus, et kostja I ei ole oma ametikohustusi rikkunud, õige. Kolleegiumi hinnangul saab kostjate esitatud tõendite pinnalt teha järelduse, et hagejatel 7 oli varasem kogemus notariaalselt tõestatud tehingute tegemise osas ning nad ei olnud nii kogenematud ja asjatundmatud, et see takistas neil tehingu läbiviimisel aktiivselt osaleda.
14. Kuna kolleegium nõustub maakohtu tuvastatuga, mille kohaselt ei ole kostja I oma ametikohustusi rikkunud, siis puudub vajadus ülejäänud kahjunõude eelduste hindamiseks ning sellekohased põhjendused tuleb maakohtu otsusest välja jätta. Kolleegium ei pea vajalikuks vastata apellatsioonkaebuse väidetele, mis puudutavad maakohtu otsusest välja jäetud põhjendusi. Menetluskulude jaotus
15. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta.
16. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 165 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel solidaarselt hagejate kanda. Poolte põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruse kõigis kohtuastmetes määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus.
17. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt) Jõustunud Riigikohtu 22.06.2022 otsuses toodud muudatustega RESOLUTSIOON
18. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
19. oktoobri
20. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-20-12522 muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse õiguslikke põhjendusi.
21. Jätta X ja Y kassatsioonkaebus rahuldamata.
22. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud solidaarselt X ja Y kanda. 8