) § 84 lg 1 kohaselt on lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus.
lg 1 järgi tuvastab isaduse kohus, kui sama seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud. Vastavalt
lg-le 2 tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.
lg 3 kohaselt loetakse eostamisajaks ajavahemik kolmesajandast päevast kuni saja kaheksakümne esimese päevani enne lapse sündi. Kui on kindlaks tehtud, et laps on eostatud väljaspool eelmises lauses nimetatud ajavahemikku, siis loetakse eostamisajaks see ajavahemik. Kohtumenetluse käigus määras kohus hagejate kostjast põlvnemise tuvastamiseks DNAekspertiisi ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituut esitas kohtule DNA-ekspertiisi kohta 17.03.2022.a koostatud ekspertiisiakti nr xxx-xxxxxx (tl 22-23). Nimetatud ekspertiisiaktist nähtub, et ekspert on võrrelnud hagejate L. I. ja E. I. , nende ema V. I. ning kostja E. P. DNA-profiile ning analüüsi tulemusena on ekspert arvamusel, et E. P. saab 99,999999999% tõenäosusega olla L. I. bioloogiline isa ja 99,999999999% tõenäosusega E. I. bioloogiline isa. Kohtu hinnangul on DNA-ekspertiisi tulemus piisavalt usaldusväärne tõend, mis tõendab, et hagejad L. I. ja E. I. põlvnevad kostjast E. P. . Kohtule ei ole esitatud teavet või tõendeid, mis annaksid alust DNA-ekspertiisi tulemustes kahelda. Kostja ei ole vaidlustanud seda, et hagejate võimalikul eostamisajal elas ta laste emaga koos ja nende vahel olid intiimsuhted. Kostja väitel oli aga laste emal suhteid ka teiste meestega, mistõttu ei olnud ta kindel, et tema on laste isa ja seetõttu ka tema isadust ei vormistatud. Kohtuistungil, pärast seda, kui olid olemas DNAekspertiisi tulemused, võttis kostja isaduse tuvastamise nõuded õigeks ega vaidlustanud seda, et tema on hagejate bioloogiline isa. Eeltoodu alusel rahuldab kohus isaduse tuvastamise nõuded ja loeb tuvastatuks, et xxxxxxxxxx.a sündinud hageja 1, L. I. , ja xxxxxxxxxx. a sündinud hageja 2, E. I. , põlvnevad kostjast E. P. . TsMS § 445 lg 2 alusel saadab kohus kohtuotsuse jõustumisel selle ärakirja poolte isikuandmetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale. 8. Kohus leiab, et hagejate elatise nõuded kostja vastu on põhjendatud osaliselt.
§§-de 96 ja 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist.
lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Riigikohus on 11.06.2008. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-36-08 selgitanud, et lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini. Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist. Riigikohus on avaldanud seisukohta, et kuigi põlvnemise tuvastamise korral loetakse mees lapse isaks alates sünnist, siis tagasiulatuvalt alates sünnist temalt elatist nõuda ei saa ja elatise nõude saab rahuldada alates hagi esitamisest. 4 Antud juhul ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et hagejad elavad oma ema V. I. juures ja kostja elab lastest eraldi. Kostja on suhelnud hageja 1, L. I. . Umbes kord või kaks kuus on ta käinud last vaatamas ja on võtnud mõnikord ka last enda juurde. Hageja 2, E. I. , kasvatamises ei ole kostja üldse osalenud. Tulenevalt eelnimetatud sätetest on kostjal eraldi elava vanemana kohustust anda hagejatele ülalpidamist elatise maksmise teel. Kuna hagejate põlvnemine tuvastatakse kohtuotsusega, siis ei saa hagejad nõuda kostjalt elatist tagasiulatuvalt ja elatise nõude saab rahuldada alates hagi esitamisest. Kostja ei ole ka vaidlustanud tema kohustust maksta hagejatele elatist. Poolte vahel on aga vaidlus makstava elatise suuruse üle.
lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Vastavalt
lg-le 2 arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kuni 01.01.2022. a kehtinud
lg 1 sätestas, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.
Kuni 01.01.2022. a kehtinud
lg 2 nägi ette, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, kus ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla
Mõjuvaks põhjuseks võib muu hulgas olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel sama seadustiku § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 01.01.2022. a jõustus
§§-de 101 ja 102 muudatus. Muudetud
lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel 5 arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
lg 3 näeb ette, et kohus võib elatise välja mõista sama seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Käesolevas asjas nõuavad hagejad kostjalt elatist seadusega ettenähtud miinimumsummas alates hagi esitamisest, s.o alates 13.10.
Kuna antud juhul nõuavad hagejad kostjalt miinimumelatist, siis arvestades eespool viidatud Riigikohtu suuniseid, ei pea hagejad enda vajalikke kulutusi selles ulatuses tõendama ja kostja peab tõendama, et esineb
lg 2 mõttes mõjuv põhjus elatise väljamõistmiseks miinimumist väiksemas ulatuses. Kuni 01.01.
I. , 175 eurot kuus ja hagejale 2, E. I. , 132 eurot kuus. Elatisesumma arvestamisel on muu hulgas arvesse võetud, et laste vajadused on osaliselt rahuldatud lapsetoetuste ja laste emale makstava lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot ning iga kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. Sama seaduse § 21 lg 2 kohaselt on lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 300 eurot. Kui arvestada, et hagejate ema kasvatab kolme last, siis saab lugeda, et iga lapse vajadused lasterikka peretoetuse arvel on kaetud 100 euro ulatuses ühes kuus. Hageja 1 kui pere esimese lapse kulud on kaetud lisaks lapsetoetuse arvel 60 euro ulatuses ja hageja 2 kui pere kolmanda lapse kulutused lapsetoetuse arvel 100 euro ulatuses. Kuna vaidlust ei ole selle üle, et hagejad veedavad kostjaga aega vähem kui 7 päeva kuus, siis ei ole seda elatise arvestamisel arvesse võetud ega selle võrra elatist vähendatud. Kohus leiab, et kostja ei ole põhistanud
lg 2 mõttes mõjuvat põhjust, mis annaks alust mõista temalt hagejate kasuks välja elatis väiksemas ulatuses, kui seda on alates 01.01.2022. a kehtiva
alusel arvutatud elatise summa, s.o hagejale 1 elatis 175 eurot kuus ja hagejale 2 elatis 132 eurot kuus. Kostja on ka sarnases ulatuses elatise maksmisega nõustunud. Kohus leiab, et ka hagejate esindaja ei ole põhistanud, et esineks alus mõista välja elatis
Hagejate esindaja ei ole tõendanud, et laste vajadused oleksid suuremad, kui kahekordne
alusel arvutatud summa, millele lisanduvad veel lapsetoetused ja lasterikka pere toetus (hageja 1 kulud 510 eurot kuus ja hageja 2 kulud 464 eurot kuus). Hagiavalduses on märkinud hagejate esindaja hageja 1 kulude suuruseks kokku 580 eurot kuus ja hageja 2 kulude suuruseks 625 eurot kuus. Kohtuistungil möönis hagejate esindaja, et tegelikult laste kulud nii suured ei ole. Kohus leiab, et arvestades asjaolusid on õiglane mõista kostjalt hagejate kasuks välja elatis alates kohtuotsuse tegemisest ja põhjendatud ei ole elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt enne seda aega. Kohus arvestab siinjuures seda, et hagejate põlvnemine kostjast tuvastatakse kohtuotsusega. Enne hagejate põlvnemise tuvastamist ei olnud kostja enda isaduses kindel ega pidanud seetõttu olema teadlik ka hagejate ülalpidamiskohustusest. Kohus võtab arvesse ka kostja majanduslikku seisundit. Kostja väitel on tema netosissetulek ühes 6 kuus 500 kuni 600 eurot. Kostjal ei ole teada mingit vara, mida ta saaks elatise maksmiseks realiseerida. Seega võib järeldada, et kui mõista kostjalt koos jooksva elatisega välja ka veel elatis tagasiulatuvalt, siis ei jääks kostjale enam vahendeid enda tavapäraseks ülalpidamiseks ning sellisel juhul ei oleks ka kohtuotsus ilmselt täidetav. Kõike eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagejate elatisenõuded osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hagejate kasuks välja elatise alates kohtuotsuse tegemisest, kuni hagejate täisealiseks saamiseni, hageja 1 kasuks 175 eurot kuus ja hageja 2 kasuks 132 eurot kuus. Hagi elatise nõudes suuremas ulatuses ja enne otsuse tegemist jääb rahuldamata. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hagejate esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra ja määrab, et kostjal tuleb temalt hagejate kasuks välja mõistetud elatis maksta hagejate ema V. I. pangakontole. Kohus selgitab, et kui pärast otsuse jõustumist peaksid oluliselt muutuma elatise suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, siis on poolel TsMS § 459 lg 1 alusel õigus uues hagis nõuda elatise suuruse muutmist. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 järgi märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Antud juhul lahendas kohus alaealiste põlvnemisasja ja ülalpidamisasja ja seega jätab kohus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.