KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Elmik Otsuse tegemise aeg ja koht 13. mai 2022, Rapla kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-2348 Tsiviilasi Osaühingu S.A

§ 444lg 3).

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). 2

§ 407lg 1).

Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. 6. Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral.

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. 7. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

Menetluskulud jäävad kostja kanda, kuna lahend tehakse tema kahjuks (

§ 162lg 1).

Kohtutoimiku kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 245 eurot. Esindajakulusid menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku kohaselt hagejal menetluses polnud. Kohus hinnangul on hageja praegusel juhul arvutanud hagihinna valesti ja tasunud riigilõivu riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 (hagi esitamise ajal kehtinud redaktsioonis) järgi nõutavast rohkem. Hageja on märkinud hagi hinnaks 826,73 eurot. Kohtu arvutuse kohaselt on hagi hind 742,24 eurot (

§ 124lg 1, § 133 lg 1 ja § 367).

Nimetatud summa sai kohus liites hagis nõutud võlgnevuse 652,23 eurot,

1. novembriks 2021 sissenõutavaks muutunud viivise 11,53 eurot, summaliselt kindlaks määramata, kuid hagis nõutud viivise ajavahemiku
2. november 2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni (
3. mai 2022) eest 26,30 eurot ning alates kohtuotsuse tegemisest edasiulatuva aastase viivise võlgnevuselt 652,23 eurolt seadusjärgses määras ümardatult 52,18 eurot (=652,23 x 0,08). Hagilt hinnaga 742,24 eurot tuli hagi esitamise aja seisuga tasuda riigilõivu 175 eurot. Kohtute infosüsteemist ja hagiga koos esitatud maksekorraldusest nähtub, et hageja tasus asjas riigilõivu 245 eurot. Hagilt tasutud riigilõiv on iseenesest vajalik ja põhjendatud menetluskulu. 3

§ 150lg 1 p 1 alusel pärast praeguse kohtuotsuse jõustumist.

Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada taotlus, kus muu hulgas märkida arvelduskonto rekvisiidid kuhu enammakstud riigilõiv tagastada. 8.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik 4