← Eesti

2-21-10727/38

Obsah (6)§ 101§ 100§ 99§ 109§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 13.04.2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-10727 Tsiviilasi G V hagi A V vastu elat

§ 101lg-s 1 sätestatud elatise alammäära vähendada.

Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE on uurinud laste tegelikke vajadusi ning

  1. a novembris koostatud uuringus „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs"2 leiti, et aastatel 20102012 oli keskmine lapse ülalpidamiskulu Eestis 280 eurot kuus ühe lapse kohta. Seega leiti, et lapse keskmised vajadused on oluliselt madalamad kui elatise seaduses sätestatud miinimummäär. Eeltoodust tulenevalt on uuringute tulemusena tuvastatud keskmine lapse ülalpidamiskulu vanema kohta tegelikkuses oluliselt väiksem kui kehtiv miinimumelatise määr ning väiksem kui hageja poolt nõutud 292 eurot kuus.
  2. Nõude esitamisel ei ole võetud arvesse riigi poolt makstavat lapsetoetust 60 eurot kuus, mis ema kontole laekub.
  3. Hageja ei ole enne kohtu poole pöördumist kostjalt kohtuväliselt küsinud elatise tasumist. Elatise kokkulepet pole vanematel olnud johtuvalt sellest, et kostja kannab ainuisikuliselt vanema lapse kulud. Tagasiulatuva elatise nõue tuli kostjale üllatusena ning hageja 15.08.
  4. a kohtule esitatud lisad, millega hageja ema püüab tõendada elatise küsimist, pole mitte elatise teemal, vaid konkreetsete kulude kohta kirjavahetus, millele kostja on alati vastanud rahaliste ülekannetega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  5. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu 7

(17)ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 18. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 99

sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kuni 31.12.2021 kehtinud

§ 101

lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

§ 101

lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

  1. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: • hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad (I kd, tlk 4); • hageja seaduslik esindaja ja kostja asusid lahku elama 3 aastat enne hagi esitamist; • hageja jäi pärast vanemate lahku kolimist elama ema juurde; • hageja veedab kostja juures aega keskmiselt 8 ööpäeva kalendrikuus.
  2. Hageja palub: välja mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks elatise võlgnevus ajavahemiku 08.07.2020 - 07.07.2021 eest summas 3504 eurot; välja mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks igakuine elatis 500 eurot alates 08.07.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni; ülekanded teha T Z pangakontole xxx iga kuu
  3. kuupäevaks. 8

(17)21. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (
  1. i)kostja on hageja ülalpidamiskohustust piisaval määral täitnud, pidades hagejat ülal vahetult ning kandes ka otseselt tema kulusid; (
  2. ii)arvestada tuleb ka lapse emale makstava lapsetoetusega; (iii) hageja kulud ei ole tõendatud ning on ülepaisutatud; (
  3. iv)vanemate vahel oli kokkulepe, mille kohaselt kostja ei pea hagejaga seotud kulusid kandma; (
  4. v)hageja ei ole enne hagi esitamist elatisnõudega kostja poole pöördunud, mistõttu tagasiulatuv nõue on alusetu. 22.

§ 100

lg 3 sätestab, et vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Esmalt märgib kohus, et kostja väide, mille kohaselt oli vanemate vahel kokkulepe, mille kohaselt kostja ei pea hagejaga seotud kulusid kandma, on tõendamata. Lisaks märgib kohus, et

§ 109kohaselt oleks selline kokkulepe ka tühine.

23. Hageja on kulude koosseisu ja nende rahalise suuruse esile toonud ning nähtub, et hageja kulud on 1 330,64 eurot. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes

§ 102

lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.

Kehtiva

§ 101

lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu
  3. mai
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummäära ületavas summas, on tal kohustus kulude suurust tõendada.
  5. Kostja on vaidlustanud hageja kulude suuruse. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, hageja poolt esitatud tõendeid, mis tõendavad tema kulutusi, samuti asjaolu, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud vajadused on järgmised: Kulu nimetus Kulu suurus, eurot Kohtu kommentaar 9

(17)Eluasemekulud 264,73 Toit 250 Tervisehoid, vitamiinid 15 Sidekulud 7,99 Internet Riided ja jalanõud 11 60 Hügieen 20 Ekskursioonid Tõukeratas 2,18 4,95 Tõendid I kd tlk 77 (laenumakse 426,38 eurot), I kd tlk 78 (kommunaalmakse 103,07 eurot), kulu kokku 529,45 eurot. Peres elab 2 inimest (hageja ja tema ema), mistõttu tuleb eelnimetatud kulud jagada kahega. Igakuine kindlustusmakse on tõendamata (I kd, tlk 79 tõend on võõrkeelne). On üldteada asjaolu, et inimesed vajavad elamiseks toitu, mistõttu leiab kohus, et nimetatud kulu on põhjendatud 250 euro ulatuses. Hageja on põhistanud, et ta on nooruk, kes mh tegeleb spordiga ja vajab peale kooli/ trenni korralikku toitu. Arvestades üleüldist vajadust ravimite ning vitamiinide jms osas, leiab kohus, et põhjendatud kulu on 15 eurot kuus. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, et tal oleks mingi erivajadus, mis põhjustaks suuri kulusid. Pooled ei vaidle. Kulu kannab kostja. Pooled ei vaidle. Tõendid I kd, tlk 98-111. Hageja ei ole siiski põhistanud, et tema kulu riietele ja jalanõudele on igakuiselt 85 eurot (so aastas 1020 eurot). Samas on üldteada asjaolu, et inimesed vajavad riideid ja jalanõusid ning hageja tegeleb spordiga, mis eeldab täiendavat kulu riietusele, mistõttu leiab kohus, et nimetatud kulud on põhjendatud 60 euro ulatuses. Tõendamata. Siiski on ilmne, et kõigil nimetatud kulud esinevad. 50 eurot kuus ei ole eluliselt usutav. Kohus loeb kulu mõistlikuks suuruseks 20 eurot kuus. Tõendid I kd, tlk 116-117. Kostja ei vaidle vastu. Kohus nõustub kostjaga, et kasutusperiood on pigem 2 aastat kui 1 aasta. 10
(17)Sõidukulu 20 Suvelaagrid Veespordi trenn 42 43,43 Juuksur 6,33 Kindlustusmaksed ja koolifond (kogumiskonto pangas lapse jaoks) 0 Puhkusereisid 20 Kultuur ja meelelahutus 7 Ajakiri 6,50 Tõendid I kd tlk 92-
  1. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ema sõidab pikki vahemaid Tallinnast xxx ja tagasi koju töö tõttu ning kasutab sõidukit, mis mhvajab hooldust. Kohus nõustub, et valdavalt hagejal puudub transpordikulu, sest hageja tuleb pärast kooli kostja juurde ja kool asub lähedal. Siiski on arusaadav, et vahel tuleb last autoga sõidutada. Arvestades aga kütuse hinnatõusu, siis kulu põhjendatud suurus on 20 eurot. Pooled ei vaidle Tõendid I kd tlk 86-
  2. Trennidele on aastas seega kulunud 332 + 309,50 + 118 - 238,25 (kreeditarve) = 521,25:12 = 43,43 eurot kuus. Hageja käib juuksuris 4x aastas (s.o iga kolme kuu tagant, vt I kd, tlk 112-113), mistõttu keskmiselt on igakuine kulu 6,33 eurot. Kulu ei ole lapse kasvamise ja haridusega seonduv hädavajalik ja vältimatu kulu. Nimetatud kuluga kohus alaealise ülalpidamisnõude lahendamisel ei arvesta. Kohus märgib, et kulu on küll lapse arengu seisukohalt ilmselt vajalik, kuid tegemist ei ole esmavajaduse ega vältimatu kuluga. Lisaks on selle suurus on ülemäärane. Kohus leiab, et kulu mõistlik on 20 eurot kuus. Tõendid I kd, tlk 119-
  3. Kohus nõustub kostjaga, et arvestades nimetatud kuludokumente ja sealt nähtuvate kulude suurust, on selge, et need hõlmavad osaliselt ka hageja seadusliku esindajaga seotud kulusid. Kohus loeb kulu põhjendatud suuruseks 7 eurot kuus. Kulu tõendatud (I kd, tlk 115) ja põhjendatud. 11
(17)Garderoobi kulud, mööbli ostmine, kardinate ostmine, köögimööbli ostmine – 16 101,10 eurot Kokku: 0 Kohus ei loe nimetatud kulusid põhjendatuks. Tegemist on hageja ema omandis oleva korteri sisustamisega, mitte hageja ülalpidamiseks tehtavate vältimatult vajalike kulutustega. 781,11 eurot Eeltoodu alusel loeb kohus hagejale põhjendatud kulutuste suuruseks 781,11 eurot kuus.
  1. Viited mistahes uuringutele (sh Justiitsministeeriumi ja RAKE uuringutele) hageja põhjendatud ja vajalike kulude kontekstis ei ole asjakohased. Lapse kulud tuleb tuvastada ja nende vajalikkust hinnata juhtumipõhiselt.
  2. Kostja märgib, et osa hageja vajadustest on kaetud riiklike toetustega. Riigikohus on lahendi nr 2-16-11905/66 p-is 19 leidnud, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, märkides, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus. Kohus leiab, et lapsele riikliku toetuse maksmise fakt on käesoleval juhul aluseks elatise vähendamiseks. Lapsetoetuse määr on 60 eurot ning pooled ei vaidle, et toetust makstakse hageja emale. Pooled ei vaidle ka selle üle, et nimetatud toetuse arvelt tuleks lapse kulud lugeda osaliselt kaetuks. Kohus arvestab seda allpool.
  3. Kostja ei ole esile toonud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda. Seega ei ole kohus pidanud vajalikuks koguda tõendeid kostja majandusliku seisukorra kohta ning loeb kostja majandusliku seisukorra piisavaks. Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Seega eeldab kohus, et kostja majanduslik olukord on piisavalt hea.
  4. Kostja märgib, et on hageja ülalpidamiskohustust piisaval määral täitnud (vahetult lapse kulusid kandes). Kohtupraktikast tuleneb, et kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures (vt Riigikohtu
  5. jaanuari
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12;
  7. märtsi
  8. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 11). Elatise suurust ei saa aga määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse 12
(17)vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13; 3. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Kolleegium leiab sealjuures aga, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema. Vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures olevate laste esmased kulud, nt söögikulud. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult ka eluasemekulusid, mida saab jagada laste vanemate juures oleku aja järgi. Kuna kulusid lapse majutamiseks teevad mõlemad vanemad, ei ole põhjendatud nõuda lahuselavalt vanemalt lapsega püsivalt koos elava vanema eluasemekulude katmist sama aja eest, kui tema peab eluasemekulusid laste huvides kandma. Vastasel juhul koormataks teda topelt, kuna ta peaks osalema teise vanema kulude katmises, kuid tema enda kulud jääksid arvestamata. Samas ei sõltu lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on (vt ka Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13; 3. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). 29. Esmalt selgitab kohus välja, mil määral on hageja viibimiskoht olnud kostja juures. Pooled ei vaidle, et hageja veedab kostja juures aega keskmiselt 8 ööpäeva kalendrikuus, kuid kostja leiab, et tegelikkuses viibib hageja tema juures koguni 12 ööpäeva kalendrikuus. Kohus leiab, et kostja väited on tõendamata. Tunnistaja kinnitas, et laps on isaga (
  1. i)üle nädala reede pärastlõunast kuni pühapäevani; (
  2. ii)nädala sees vahel pärast kooli ning enne trenni; (iii) vahel esmaspäev kuni kolmapäev ajal, mil ema on tööl. Tunnistaja märkis, et laps on kostja juures neljal päeval nädalas, mõni nädal rohkem, mõni vähem. Kohus märgib, et tunnistaja väited ei ole kooskõlas ei kostja ega ka hageja poolt väidetuga. Olukorras, kus laps viibib kostja juures 4-l päeval nädalas, ei saaks enam lugeda hageja peamiseks elukohaks tema ema elukohta. Samas ei ole kostja väitnud, et lapse elukoht ei oleks ema juures või et lapse elukoht on tema juures. Tunnistaja ütluste pinnalt ei ole võimalik tuletada konkreetset mustrit (välja arvatud nädalavahetuste osas), mil laps kostja juures viibib – ka tunnistaja ise ütles, et laps oli kord tema juures ja siis jälle isa juures, mistõttu ei ole tunnistaja ise vahetult kõiki viibimisi tunnistanud. Lisaks tuleb arvestada, et tunnistaja puhul oli tegemist kostja emaga, kes eelduslikult on huvitatud vaidluse lahendamisest oma poja kasuks. Seega on kohus seisukohal, et hageja veedab kostja juures aega keskmiselt 8 ööpäeva kalendrikuus. 30. Kostja väidab, et ajal, mil laps on tema juures, katab ta lapse kulud. Keskmiselt kulub kostja sõnul lastele igakuiselt ca 356,49 eurot järgevalt: riided ja jalanõud 17 eurot, sidekulu 7,99 eurot, eluasemega seotud kulu 219,83 eurot kuus, lisanduvad kulud koolikohustusega seotud kulud, reisikulu, televiisori ostmise kulu, vaba aeg spa-des ja muuseumites, talvel uisutamine ja muud tegevused.

§ 99

sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 13

(17)Kohus märgib, et Venemaa reisiga seotud kulu temaatika on vanemate vaheline küsimus ega puuduta hageja elatise nõuet. Olukorras, kus kostja on reisi alla panustanud, kuid reis jäi ära ja piletiraha tagastati voucherite näol, on kostjal võimalik lapse emaga nimetatud küsimus omavahel lahendada. Televiisori ostmise kulu ei puuduta samuti lapse elatisnõuet. Kulud vabale ajale ja meelelahutusele on tõendamata. Tõendamata on kostja väited sularahas kulude kandmise osas. Samuti ei ole tõendatud, et kostja oleks hüvitanud hageja emale mingeid kulusid – konto väljavõttelt (I kd, tlk 34) nähtub, et maksed on peamiselt tehtud teise lapse eest ning osa maksed on sellise selgitusega, mida ei ole võimalik hagejaga seostada. Kostja on märkinud, et ta on tasunud koolivormi eest 62 eurot ning esitanud selle kohta tõendi (I kd, tlk 52). Hageja seaduslik esindaja on seevastu märkinud, et hoopis tema ostis lapsele koolivormi. Selle kohta tõendeid esitatud küll ei ole. Samas ei ole ka kostja esitatud tõendilt võimalik tuvastada, et see oleks seotud koolivormi soetamisega. Seega jätab kohus koolivormi ostmisega seotud kulu arvestamata. Järgnevalt analüüsib kohus korteri kasutuseelistel põhinevat ülalpidamise andmist kostja poolt. Kostja korteriga sarnase korteri üür on 500-510 eurot kuus (I kd tlk 182-186), keskmiselt seega 505 eurot kuus. Korteri elektrikulu on 20,25 eurot (I kd tlk 187; arve kajastab mh kostjaga mitte seotud korteri elektrikulu, eelduslikult kostja ema korter; suurus leitud kostja korteri osas, millele on proportsionaalselt juurde arvestatud võrguteenus ja aktsiis ja taastuvenergia tasu kostjale kuuluvas osas), gaasikulu 1,60 eurot (tlk 190 – arve; tlk 189 maksekorraldus ei ole asjakohane, kuivõrd esitatud ei ole selle aluseks olnud arvet) ja TV ja Internet 19,99 eurot (I kd, tlk 191) kuus. Kulu kokku: 546,84 eurot kuus. Korterit kasutab 3 inimest. Nimetatud summa tuleb jagada seega kolmega ja hageja saadav kasutuseelis kostja eluaseme kasutamiselt on 182,28 eurot kuus.
  1. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et hageja viibis kostjaga 26,67% ajast ning seega hageja seadusliku esindajaga 73,33% ajast, siis lähtuvalt eelviidatud kohtupraktikast tuleb seda arvestada mõlema vanema kantud eluasemekulude ja toidukulude osas. Hageja seaduslik esindaja on tõendanud, et hageja osa igakuistest eluasemekuludest on 264,73 eurot ja toidukuludest 250 eurot. Kohus leiab, et nimetatud kulusid tuleb vähendada 26,67% võrra, kuna laps viibib 26,67% ajast isa juures ning isa kannab sel ajal samuti kõnealuseid kulusid. Seega on hageja seadusliku esindaja poolt kantava hageja eluasemekulu suuruseks 194,13 eurot (264,73 – (264,73 x 26,67%)). Toidukulu puhul tuleb sama teha, kuivõrd ajal, mil laps viibib kostja juures, puudub emal vajadus lapse toidule kulutusi teha. Seega on hageja seadusliku esindaja poolt kantud hageja toidukulu suuruseks 183,33 eurot (250 – (250 x 26,67%)). Kohus on lugenud hageja igakuiseks mõistlikuks hügieenikulu suuruseks 20 eurot. Kohus leiab, et nimetatud kulu tuleb vähendada 26,67% võrra, kuna laps viibib 26,67% ajast isa juures ning isa kannab sel ajal samuti kõnealust kulu. Seega on hageja seadusliku esindaja poolt kantud hageja hügieenikulu suuruseks 14,66 eurot (20 – (20 x 26,67%)).
  2. Kostja on esile toonud, et iga hageja osa igakuistest eluasemekuludest on 182,28 eurot. Kohus leiab, et nimetatud kulusid tuleb vähendada 73,33% võrra, kuna laps viibib 73,33% ajast ema juures ning ema kannab sel ajal samuti kõnealuseid kulusid. Seega on kostja poolt kantava hageja eluasemekulu suuruseks 48,61 eurot (182,28 – (182,28 x 73,33%). 14
(17)Ei saa olla mõistlikku vaidlust, et kostjal tekib ka toidukulu ajal, mil laps tema juures viibib. Kohus on hageja mõistlikuks toidukuluks lugenud 250 eurot kuus, millest on ema poolt kantavaks kuluks ülal lugenud 183,33 eurot. Seega on kostja poolt kantud hageja toidukulu suuruseks 66,67 eurot (250 – 183,33). Ei saa olla mõistlikku vaidlust, et kostjal tekib ka hagejaga seotud hügieenikulu ajal, mil laps tema juures viibib. Hageja seadusliku esindaja poolt kantud hageja hügieenikulu suuruseks 14,66 eurot, seega on kostja poolt kantud hageja hügieenikulu suuruseks 5,34 eurot (20 – 14,66).
  1. Eeltoodust tulenevalt oli hageja igakuiste kulude koosseis järgmine: - ema juures tekkinud kulud 630,51 eurot: o eluasemekulud 194,13 eurot; o toit 183,33 eurot; o tervisehoid, vitamiinid 15 eurot; o internet 11 eurot; o riided jalanõud 60 eurot; o hügieen 14,66 eurot; o ekskursioonid 2,18 eurot; o tõukeratas 4,95 eurot; o transpordikulu 20 eurot; o suvelaagrid 42 eurot; o veespordi trenn 43,43 eurot; o juuksur 6,33 eurot; o puhkusereisid 20 eurot; o kultuur ja meelelahutus 7 eurot; o ajakiri 6,50 eurot. - isa juures tekkinud või tema poolt hüvitatud kulud 123,27 eurot: o eluasemekulud 48,61 eurot o sidekulu 7,99 eurot; o toit 66,67 eurot; Lapse igakuised kulud on kokku 753,78 eurot (630,51 + 123,27).
  2. Hagejale mõlema vanema poolt tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks on ülal märgitu kohaselt 753,78 eurot kuus ning vastavast summast hagejale kuuluva peretoetuse mahaarvamisel, tuleb vanematel kanda tema kulusid täiendavalt 693,78 euro (753,78 - 60) ulatuses. Seega tuleks kummalgi vanemal kanda hageja põhjendatud kulutusi summas 346,89 eurot kuus (693,78 / 2). Kuna nõue on esitatud lapse isa vastu ning lapse isa kandis hageja kulusid vahetult arvestuslikult summas 123,27 eurot, on hageja elatisenõue põhjendatud 223,62 euro ulatuses (346,89 - 123,27).
  3. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada
  4. a puudutavas osas osaliselt. Kohus leiab, et kostjalt tuleb mõista välja hageja kasuks elatis summas 223,62 eurot alates 08.07.2021 kuni 31.12.
  6. Alates 01.01.2022 tuleb elatise edaspidisel tasumisel arvestada

§ 101lg 1 – 5 sätestatut.

Elatiskalkulaatori (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) kohaselt on seadusjärgne elatisemäär hageja osas 213,44 eurot perioodil 01.01.2022 – 31.03.2022. Alates 01.04.2022 on seadusjärgne elatisemäär hageja osas 225,64 eurot. 15

(17)Kuivõrd kohus on ülal leidnud, et hageja igakuised kulud on suuremad, kui perioodil 01.01.2022 - 31.03.2022 kehtinud ja alates 01.04.2022 kehtima hakanud seadusjärgne elatise miinimummäär eeldab (hageja kulud 781,11 eurot kuus vs seadusjärgse määra kulude suuruse eeldus perioodil 01.01.2022 – 31.03.2022 486,88 eurot ilma, et oleks maha arvestatud toetused; seadusjärgse määra kulude suuruse eeldus alates 01.04.2022 511,28 eurot ilma, et oleks maha arvestatud toetused), lähtub kohus sellest, et hageja kulud on 781,11 eurot kuus ning vastavast summast hagejale kuuluva peretoetuse mahaarvamisel, tuleb vanematel kanda tema kulusid täiendavalt 721,11 euro (781,11 - 60) ulatuses. Seega tuleks kummalgi vanemal kanda hageja põhjendatud kulutusi summas 360,56 eurot kuus (721,11 / 2). 37.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Viidatud säte reguleerib vahetu ülalpidamise andmise varasemat korda (mis põhines eelkõige Riigikohtu lahenditel nr 3-2-1-165-13 ja nr 3-2-1-56-15) mõnevõrra erinevalt. Kohus on ülal tuvastanud, et laps viibib kostja juures 8 ööpäeva.

§ 101

lg-s 6 sätestatust tulenevalt on elatise suurus seega 192,28 eurot (8 päeva on x% 15 päeva on 100%; (8 päeva x 100%)/15 päeva=53,33%; 360,56 x 53,33%). Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatise alates 01.01.2022.a kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 192,28 eurot. 38. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi 08.07.2020 07.07.2021 eest summas 3504 eurot (periood seega 1 aasta ja suurus seadusjärgne miinimummäär).

§ 108

sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 12 märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt ülal p 12). Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise. 16

(17)Kostja märgib, et hageja nõue on tema jaoks üllatuslik, kuna hageja ei ole nõudeperioodil kostjalt elatist nõudnud. Kohus nõustub kostjaga. Hageja seaduslik esindaja on küll palunud kostjal makseid teha, kuid need on peamiselt olnud seotud vanemate teise lapsega (I kd, tlk 12) või seotud ühekordsete kulutustega (I kd, tlk 13 – küsimus, kas kostja osaleb hageja laagriga seotud kulude kandmises) või maksetega, mis ei puuduta vaidlusalust perioodi (I kd, tlk 14 – meeldetuletus
  1. a jaanuari kulude osas). Ülalpidamise nõudmisest saab rääkida 22.09.2020 saadetud sõnumite osas (I kd, tlk 15), kus hageja seaduslik esindaja on esitanud laagri ja trenniga seotud kulude tasumise palve. Samas ei ole kirjast tuletatav, et hageja nõuaks elatise tasumist ja seda perioodiliselt. Arvestades tagasiulatuva elatise suurust ja asjaolu, et seda nõuavad kaks hagejat, leiab kohus, et tagasiulatuva elatisnõude (osaline) rahuldamine ei aseta kostjat õigustamatult äärmiselt raskesse olukorda ega ole talle ebamõistlikult koormav (arvestades siinkohal ka kostja majanduslikku seisukorda). Hagejad ei ole elatisehagi esitamisega põhjendamatult viivitanud, mistõttu ei oma tähtsust, kas hagejad on järjepidevalt kostjalt elatist nõudnud või mitte. Arvestades nõudeperioodi (08.07.2020 - 07.07.2021), nõude suurust (292 eurot kuus) ning kohtu poolt tuvastatud asjaolu, et kostja on hagejale andnud ülalpidamist vahetult summas 123,27 eurot, pidanuks kostja tasuma elatist 168,73 eurot (292 - 123,27), aasta eest seega 2 024,76 eurot. Kuivõrd hageja ei ole järjepidevalt elatise tasumist nõudnud (mis on kohtu hinnangul tagasiulatuva elatise vähendamise aluseks), tuleb tagasiulatuvalt kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis summas 1000 eurot. Eeltoodule tuginedes tuleb kohtu hinnangul tagasiulatuv elatisenõue rahuldada osaliselt.
  2. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra selliselt, et kostja on kohustatud maksma elatisemakse iga kuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt selle kuu esimesel kuupäeval hageja seadusliku esindaja T Z pangakontole nr xxx selgitusega: „elatis“ ning märkides ära kuu nimetuse, mille eest elatis on tasutud.
  3. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
  4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
  5. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Kostjale osutatud riigi õigusabi tasu määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 17
(17)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.