KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Tsiviilasja number 2-21-20231 Määruse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2022, Pärnu kohtumaja Tsiviilasi Pärnu linna (linnavalit

§ 433lg 1, § 661 lg 1, 2 ja 4).

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot (RLS § 59 lg 14). Kohus selgitab, et

§ 430

lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras saab kompromissi kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1) ASJAOLUD 1.

Pärnu Maakohtu menetluses on Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu) (hageja) hagi P. S. (kostja) vastu üüri- ja kõrvalkulude (periood 30.09.2018-31.08.2020) võlgnevuse 3261,32 euro ja eluruumi õigusliku aluseta kasutamiga (periood 30.09.2020-31.10.2021) tekitatud kahjuhüvitise 2529,72 euro väljamõistmiseks ning eluruumi, asukohaga xxx, vabastamiseks. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. 2 Tsiviilasi nr 2-21-20231 Esitatud asjaoludel sõlmisid hageja ja kosja

1. aprillil 2019 (tagasiulatuvalt alates
2. september 2018) ja
3. novembril 2019 eluruumi üürilepingud nr 3-13-.2/108 ja 3-13.2/269 Pärnu linnas aadressil xxx asuva eluruumi (üldpinnaga 54,4m2) kasutamiseks perioodil
4. september 2018 kuni
5. september
6. Lepingute kasutusõigust ei ole pikendatud ja kostja õigus eluruumi kasutada langes ära
7. september
8. Kostja on jätnud kasutamisega seotud kulud kandmata ja ei ole vaatamata hageja nõudele eluruumi vabastanud.
9. Kostja vastuse kohaselt on kostja korteri võtmed hagejale üle andnud
10. veebruar ja soovinud võlgnevuse tasumiseks maksegraafikut.
11. Pooled esitas 13.05.2022 kohtule kinnitamiseks kompromissilepingu. Pooled paluvad menetluse lõpetada. Hageja palub poole tasutud riigilõivust summas 225 eurot tagastada Pärnu Linnavalitsuse arvelduskontole EE
12. Pooled on seisukohal, et käesolev vaidlus on võimalik ja otstarbekas lahendada ja lõpetada kompromissiga. Pooled paluvad kinnitada kohtul oma määrusega alljärgneva sisuga kompromiss ning lõpetada tsiviilasja nr 2-21-2023 menetlus. P. S. tunnistab Pärnu linna nõuet ja kohustub tasuma Pärnu linnale summa 5 791,04 eurot, millest 3 261,32 eurot on üürilepingutest tulenev võlgnevus ja ülejäänud 2 529,72 eurot on kahjuhüvitis eluruumi hagejale õigeaegselt tagastamata jätmisega kaasnenud kahjude hüvitamiseks (edaspidi Võlg). Pooled on kokku leppinud, et kostja hüvitab poole hageja kantud menetluskuludest ehk 225 eurot. P. S. kohustub tasuma võla ja hüvitama menetluslukud Pärnu Linnavalitsuse arvelduskontole EE631010220041191010 selgitusega „üürivõlg P. S.“ alljärgneva maksegraafiku alusel: aastal 2022 alates
13. maist iga kuu
14. kuupäevaks 100 eurot kokku 8 00,00 eurot, aastal 2023 iga kuu
15. kuupäevaks 100 eurot, kokku 1 200,00 eurot, aastal 2024 iga kuu
16. kuupäevaks 100 eurot, kokku 1 200,00 eurot, aastal 2025 iga kuu
17. kuupäevaks 100 eurot, kokku 1 200,00 eurot, aastal 2026 iga kuu
18. kuupäevaks 100 eurot, kokku 1 200,00 eurot, aastal 2027 kuni
19. märtsini iga kuu
20. kuupäevaks 100 eurot, kokku 300,00 eurot, aastal 2027
21. aprilliks 116 eurot ja 04 eurosenti, kokku 6 016,04 eurot. Pooled on kokku leppinud, et kui kostja on viivitanud eelmises punktis kokkulepitud kolme makse tasumisega ja viimase makse tasumise viivitus on pikem kui 30 kalendripäeva, kohustub kostja tasuma käesolevas kompromissis kokkulepitud võla ja menetluskulude hüvitise jäägi terves ulatuses ühe maksega 14 kalendripäeva jooksul viimase makse tasumise 30 kalendripäevase viivituse möödumisest. Hageja kinnitab, et kompromiss-summa tasumise järgselt puuduvad tal kostja vastu tsiviilasjas 2-21-2023 käsitletud asjaoludest tulenevad mistahes nõuded ning pretensioonid ja ta loobub kõikidest muudest kompromissi sõlmimise seisuga eksisteerivatest võimalikest nõuetest kostja vastu tingimusteta ja tagasivõtmatult. Pooled lühendavad kompromissi kinnitava kohtumääruse edasikaebamise tähtaega ühele

§ 432

sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamine kohtu poolt kompromissiga võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle, ja et kompromiss vastab nende vabalt kujunenud tahtele. Hageja taotleb hagi esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamist summas 225 eurot Pärnu Linnavalitsuse arvelduskontole EE

2. Vastuseks kohtunõudele eluruumi vabastamise nõude menetlemise kohta on hageja avaldanud, et pooled on kogu hagiavalduses esitatud nõuete (sh vabastamise nõude) osas jõudnud kokkuleppele, mida kinnitab kompromisskokkuleppe punkt viis. Hageja on seisukohal, et hagiavalduses esitatud nõuded on osa pooltevahelisest kompromissist ja selle lõpetamine ei vaja eraldi taotluse esitamist. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud asjas esitatud dokumentidega, kompromissilepinguga ja hageja 24.05.2022 3 Tsiviilasi nr 2-21-20231 vastusega nr 4.3-4/11009-6, on seisukohal, et esitatud kompromiss (resolutsiooni punktid 1.1.-1.
4. sõnastuses) on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ning ei riku olulist avalikku huvi ja on täidetav.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Poolte õigus asja lõpetada kompromissiga on sätestatud ka

§ 206lg-s 2.

Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse seoses kompromissi sõlmimisega rahalises nõudes. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus selgitab, et muutis kinnitatava kompromissi numeratsiooni tulenevalt resolutsiooni enda numeratsioonist. 6. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Pooled on kokkuleppe kinnitamise taotluses avaldanud, et on nendest tagajärgedest teadlikud. 7. Seoses eluruumi vabastamise nõudega ei nõustu kohus hageja formuleeritud vastusega, et kui hageja on kompromissilepingu punktis 5 kinnitanud, et pärast kokkuleppe tingimuste täitmist puuduvad tal kostja vastu kohtumenetlusega seotud nõuded, ei pea hageja selle nõude lõpetamiseks eraldi taotlust esitama. Kohus ei küsinud hagejalt eraldi taotlust menetluse lõpetamiseks, vaid palus hagejal täpsustada nimetatud nõude osas menetluslikku seisukohta. Kuna kompromissi sisu ja sellele eelnev sissejuhatus eluruumi vabastamise nõuet ei käsitlenud, tuli kohtul täpsustada hageja protsessuaalset seisukohta ka selle nõude menetluse osas. Menetluslikult saab olla tegu haginõude osalise tagasivõtmise või hagist osalise loobumisega, mis tuleb kohtumäärusega vastu võtta ja vastavalt kas jätta hagi osaliselt läbi vaatamata (

§ 423

lg 1 p 2, §-d 424 ja 425) või menetlus lõpetada (

§ 428lg 1 p 3, §-d 429 ja 431).

Kuna hageja on andnud mõista, et ta soovib kogu menetluse lõpetamist ja kostja vastusest nähtub, et kostja on 11.02. eluruumi vabastanud, tõlgendab kohus menetlusökonoomiast tulenevalt hageja vastust hagist osalise loobumisena. Hagist loobumise tagajärjed, on samad, mis kompromissi sõlmimisel (vt

§ 432

).

§ 429

teise lause kohaselt kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 8.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kompromissi punktis 2 kokku, et kostja hüvitab hageja kantud menetluskuludest 225 eurot. Kohus jätab kompromissilepingus kokkuleppimata menetluskulud poolte endi kanda.

§ 168

lg 5 alusel jätab kohus seonduvalt hagist osalise loobumisega menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus poole menetluses tasutud riigilõivust hageja taotlusel hagejale tagastab ja teise poole hageja menetluskuludest hüvitab kostja hagejale kompromissilepingu alusel, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. 9. Hageja taotleb seoses kompromissi sõlmimisega tasutud riigilõivust poole tagastamist hageja kontole EE681010220041188010 SEB pangas.

§ 150

lg 2 p-de 1, 2 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi ja kui hageja loobub hagist. Kohtutoimiku andmetel hageja tasus 27.12.2021 riigilõivu 450 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle ning võtab vastu hageja osalise hagist loobumise, tuleb hagejale tagastada hagiavalduselt tasutud riigilõivust pool, see on 225 eurot ja kanda hageja poolt taotletud pangakontole. 4 Tsiviilasi nr 2-21-20231 10.

§ 661

lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või kaebuse esitamise õiguse välistada. Vastavalt poolte kokkuleppele saab kohtumääruse peale määruskaebuse esitada ühe päeva jooksul menetluse lõpetamise määruse kättesaamisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 5