Obsah (10)

§ 313§ 394§ 416§ 317§ 407§ 444§ 468§ 162§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-21-17730 Otsuse tegemise aeg ja koht 09. mai 2022. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi Renovum OÜ hag

§ 313

, 314, 315 ettenähtud korras kättetoimetamine ei anna tulemusi, avaldades selleks tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. EDASIKAEBAMISE KORD Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kuna tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja peab vastama

§ 416nõuetele.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lõike 19 kohaselt tasutakse kajalt ja menetluse taastamiselt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 2 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 EE221700017003510302 Luminor Bank. AS-is Swedbank või nr Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu menetluses on Renovum OÜ hagiavaldus A ja B vastu abikaasade ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt Pärnu Maakohtu 24.08.
2. a määrusega tsiviilasjas nr xxx mõisteti Alt hageja kastuks välja põhivõlgnevus 2 000 eurot, kõrvalnõuded summas 1 506,038 eurot ning alates 25.08.
3. a lisanduv viivis 0,065700% päevas 2 000 eurolt. A kohustus hagejale hüvitama menetluskulud summas 131,42 eurot. Kohtumäärus on viivitamata täidetav. A ei tasunud hagejale kohtumääruses toodud võlgnevust, mistõttu hageja esitas A suhtes kohtutäitur Natalja Malahhovale täitmisavalduse võlgnevuse sissenõudmiseks. Täitemenetlus algatati 04.09.
4. a, kuid senini ei ole täitemenetluse käigus õnnestunud hageja nõuet rahuldada kostjal Al lahusvara ja sissetuleku puudumise tõttu. Hagi esitamise seisuga on kostja A võlgnevus hageja ees 3 637,80 eurot, millele lisanduvad viivised ja täitekulud. Täitemenetluse käigus on välja selgitatud, et A oli alates 07.02.
5. a kuni 18.03.
6. a abielus Bga. A ja B ühisvara hulka kuulub korteriomand asukohaga Ida-Viru maakond, xxx linn, xxx linnaosa, xxx tn xxx korter xx (registriosa nr xxxxxxxx), mis on omandatud kostjate abielu kestel. Kostjate vahel ei ole sõlmitud abieluvaralepingut ning abikaasade varasuhte liigiks on varaühisus. Hageja palub jagada A ja B ühisvara selliselt, et korteriomand asukohaga Ida-Viru maakond, xxx linn, xxx linnaosa, xxx tn xx, eriomandi ese eluruum nr xx, registriosa nr xxxxxxxx müüakse avalikul enampakkumisel. Korteriomandi müügist saadud raha jagada võrdsetes osades kostjate vahel ning Ale kuuluvast osast rahuldada hageja nõue. Jätta menetluskulud solidaarselt A ja B kanda, määrates ühtlasi kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja mõistes kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mh riigilõivu summas 350 eurot ja õigusabikulud hagi- ja hagi tagamise avalduse koostamise eest summas 600 eurot. Määrata lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Al ja Bl solidaarselt tasuda Renovum OÜ-le lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7. Hageja palub kohtul arestida ja kanda keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks Ale ja Ble kuuluvale korteriomandile asukohaga Ida-Viru maakond, xxx linn, xxx linnaosa, xxx tn xxx, eriomandi ese eluruum nr xx, registriosa nr xxxxxxxx, Renovum OÜ (registrikood:14042462) kasuks ASJA KÄIK
8. Maakohtu 12.11.
9. a määrusega rahuldati hagi tagamise taotlus. Hagi tagamiseks kanti Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas kostjate A ja B ühisomandis olevale korteriomandile IdaViru maakonnas, xxx linnas, xxx linnaosas, xxx xx-xx (registriosa nr xxxxxxxx) kolmandasse 3 (III) jakku märkus kohtuvaidluse olemasolu kohta Renovum OÜ hagis A ja B vastu ühisvara jagamise nõudes tsiviilasjas nr 2-21-
11. Kohus saatis kostjatele hagiavalduse koos lisadega ja kohustas 20 päeva jooksul kirjalikult vastama. Hagimaterjalid on kostjale Ble kätte toimetatud isiklikult 23.12.
12. a (Omnivaga). Hagimaterjalid toimetati kostjale Ale kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 11.01.
13. a.

§ 317

lõike 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagimaterjalid loetakse kostjale kättetoimetatuks 27.01.

1. a. Kohus kohustas kostjat 20 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kohtuteates selgitati kostjale hagimaterjalide kättesaamise võimalust ja kohtule vastamise kohustust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjad kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjaid hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt

§ 407lõikele 1.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 6. Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et hagi on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja kuulub kooskõlas

§ 407lõikele 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.

7. Vastavalt

§ 407

lõikele 1 ja lg 3 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 8.

§ 444

lõike 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

1. Kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 211 kohaselt kui enne käesoleva seaduse jõustumist abieluvaraleping ei näe ette teisiti, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abielude puhul abikaasadevahelistele varalistele suhetele alates käesoleva seaduse jõustumist käesolevas seaduses varaühisuse kohta sätestatut. Kooskõlas eeltooduga kuuluvad kostjate kui abikaasade vahelistele varaliste suhetele kohaldamisele PKS-s toodud varaühisuse kohta käivad sätted.
2. PKS § 33 lõike 3 kohaselt sama paragrahvi lõikes 1 nimetamata muude kohustuste eest vastutab kumbki abikaasa oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa.
3. PKS § 37 lõike 3 kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisti.
4. PKS § 38 sätestab, et ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Kohustuste jagamisele kohaldatakse 4 võlaõigusseaduses kohustuste ülemineku kohta sätestatut. Kohustuste jagamisele abikaasade vahelistes suhetes kohaldatakse käesolevas seaduses vara jagamise kohta sätestatut.
5. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi nimetatud TMS) § 187 lõike 1 kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine). Tehinguks loetakse käesoleva osa tähenduses ka eseme käsutamist täitemenetluses.
6. TMS § 187 lõike 2 kohaselt võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni.
7. TMS § 190 järgne võlausaldaja huvide kahjustamise eeldus tuleneb sellest, et võlausaldajal on ebaõnnestunud täitemenetlus võlgniku lahusvara arvel.
8. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lõike 6 ja § 77 lõike 2 kohaselt saab ühisomandis olevat asja jagada selliselt, et asi jagatakse omanike vahel reaalosadeks, asi antakse ühele või mitmele ühisomanikule, pannes kohustuse maksta teisele ühisomanikule välja tema osa rahas, müüa asi avalikul või ühisomandike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada ühisomandike vahel vastavalt nende osa suurusele. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lõige 2 sätestab, et sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist.
9. Vastavalt

§ 468

lõikele 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 18. Vastavalt

§ 162lõikele 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannavad kostjad. 19.

§ 174

lõike 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

1. Hageja menetluskulud on riigilõiv hagiavalduse esitamiselt 300 eurot, hagi tagamise taotluse esitamiselt 50 eurot ja õigusabikulud 600 eurot, kokku 950 eurot. Kohus mõistab solidaarselt välja kostjatelt hageja kasuks menetluskulude katteks 950 eurot.
2. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177lõikele 4.

22.

§ 177

lõike 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 5 / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 6