Obsah (4)

§ 65§ 68§ 76§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg 7. juuni 2022 Kriminaalasja number 1-21-2704 Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (

) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ja teda karistati 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati seda Harju Maakohtu 9.

septembri 2019. a otsusega (kriminaalasjas nr 1-19-7080) mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, milleks oli 7 kuud ja 27 päeva vangistust. Seega mõisteti O. Kabritsale liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti karistuse kandmise algust 11.

märtsist 2021, mil O. Kabrits peeti kahtlustatavana kinni.

2. märtsil 2022 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava O. Kabritsa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Prokuratuur ega vangla O. Kabritsa ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Maakohtu määrus
3. Tartu Maakohtu
4. aprilli
5. a määrusega jäeti O. Kabrits tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu põhjendused olid lühidalt järgnevad.
6. Vangistuse jooksul on O. Kabrits osalenud erinevates riskipõhistes tegevustes ning tagasiside talle on olnud positiivne. Ta on läbinud programmi „Pere ja paarisuhete vägivalla vähendamine“, temaga on peetud riskipõhiseid vestlusi ning ta on läbinud tõstukijuhi kursuse. Samuti on O. Kabrits osalenud aktiivselt majandustöödel. Vabanemisjärgselt on talle garanteeritud töökoht OÜ-s Pagarini, kus ta on avavanglas oleku ajal töötanud ning jätnud endast hea mulje. Sellegipoolest ei kaalu eeltoodud positiivsed asjaolud üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid ning uute kuritegude toimepanemise ohtu.
7. O. Kabritsal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus sigarettide omamise eest.
8. O. Kabritsal on kaks kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta esimest korda. Vanglakaristust kannab ta kehalise väärkohtlemise eest, mis on toime pandud lähisuhtes ja 2 korduvalt. Varasemalt on teda karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Nii käesoleva kui ka varasema kuriteo põhjuseks on puudulik probleemilahendusoskus ja alkoholi tarvitamine.
9. O. Kabrits on tarvitanud narkootikume ja liialdanud alkoholiga. Kuigi tema kuritegelik käitumine pole otseselt tingitud narkootikumide tarvitamisest, on see siiski tihedasti seotud alkoholi joomisega. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et O. Kabrits on kriminaalhoolduse ajal rikkunud korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. Samuti oli ta viimase toimepandud kuriteo sooritamise hetkel alkoholijoobes. Ühtlasi tunnistab süüdlane, et tal on probleem alkoholi kuritarvitamisega ja soovib sellega tegeleda. Ehkki vangla meditsiiniosakonna andmetel tal alkoholisõltuvust ei esine, on tal diagnoositud akuutne narkosõltuvus. Enese sõnul ei ole ta enam kolm aastat narkootikume tarvitanud, mistõttu end narkosõltlaseks ei pea. Küll aga tõdeb ta, et on kimpus alkoholi tarvitamisega. On kaheldav, kas kinnipeetav suudaks vabaduses ilma statsionaarse ravi või rehabilitatsioonita sõltuvusi kontrolli all hoida. Kui varasemalt jätkas ta Viljandi Haiglas statsionaarse ravi läbimisest vähem kui aasta möödudes alkoholi tarvitamist ja uute kuritegude toimepanemist, on vähetõenäoline, et vaid ambulatoorsed psühhiaatri vastuvõtud oleksid piisavad, vältimaks edaspidist alkoholi või narkootikumide tarvitamist. Sõltuvusravile suunamist O. Kabrits ei soovinud. Eelöeldu viitab selgelt, et kuigi O. Kabritsa sõnades võib märgata muutumissoovi, pole tal tegelik tahe end püsivalt muuta veel välja kujunenud. Sõltuvus on raske haigus, mistõttu on tagasilangus ilma professionaalse abi ja toeta tõenäoline.
10. Vägivallakuriteo pani O. Kabrits toime oma ema suhtes. Seda põhjendab ta kartusega, et ema kasvatab tema tütart vägivaldselt. Enda sõnul ta küll mõistab, et vägivald ei ole lahendus, kuid sellest hoolimata kasutas ta korduvalt oma ema suhtes vägivalda. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et O. Kabrits pisendab oma vastutust kuritegude toimepanemisel. Seega ei ole kinnipeetav mõistnud oma kuritegude tagajärgi. Määruskaebus
12. mail 2022 esitas O. Kabrits maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub see tühistada ning teha uus määrus, millega vabastataks ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaebaja leiab, et ta vajab nii toetust kui kontrolli – kriminaalhoolduse abil oleks teda võimalik õiguskuulekale teele suunata. Määruskaebusele on lisatud ka Pagarini OÜ iseloomustus O. Kabritsa kohta. Ringkonnakohtu seisukoht
13. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult karta, seda väiksem peab uute kuritegude toimepanemise tõenäosus tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema.

§ 76

lg 4 alusel niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Samas ei ole see kaalutlusõigus absoluutne: kui maakohus teeb kaalutlusvea, mille tagajärjel jääb kinnipeetav vabastamata, tuleb ringkonnakohtul sekkuda. Praegu nii ongi.
2. Kõigepealt on oluline, et O. Kabrits pole sooritanud kuigivõrd raskeid kuritegusid. Seetõttu on temalt ka edaspidi karta pigem leebemat laadi üleastumisi – ning seepärast pole tarvis, et temast lähtuv retsidiivsusoht oleks väga madal. 3
3. Teiseks tuleb tähele panna seda, et O. Kabrits viibib vanglas esmakordselt. Seetõttu on põhjust loota, et vangistus on O. Kabritsa puhul täitnud oma peamise vangistusseaduse § 6 lgs 1 sätestatud eesmärgi: suunanud O. Kabritsa õiguskuulekale käitumisele. Seda võimaldab loota ka see, kuidas O. Kabrits end vanglas ülal pidanud on. Nimelt on tema käitumine olnud korralik. Tõsi, ta on pannud toime ühe distsiplinaarsüüteo:
4. detsembril 2021 karistati teda noomitusega sigarettide omamise eest. Maakohus on selle rikkumisega seoses leidnud, et O. Kabrits pole isegi vanglas suutnud rikkumistest hoiduda. See arusaam pole vale – aga O. Kabritsa distsipliinirikkumine ei viita ringkonnakohtu meelest uute kuritegude ohule. Esiteks on O. Kabrits eksinud vangladistsipliini vastu vaid korra. Teiseks polnud tegemist tõsist laadi rikkumisega. Tegu on ainukese ilminguga, mis heidab O. Kabritsa vangistusperioodile negatiivset tooni. Kaaskinnipeetavatega ning ametiisikutega suhtlemisel pole süüdimõistetu osas probleeme täheldatud, pigemini on teda kirjeldatud viisaka ja avatud suhtlejana. O. Kabrits on löönud aktiivselt kaasa individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevustes ning teda iseloomustav tagasiside on tunnustav. Maakohus on jätnud piisaval määral arvestamata selle, et alates
5. oktoobrist 2021 on O. Kabrits avavanglas, mis tähendab, et aeg-ajalt viibib ta ilma järelevalveta väljaspool vangla territooriumi: käib tööl, külastab kauplusi ning viibib pühapäevastel kirikuüritustel. Ka on O. Kabrits läbinud Töötukassa toel tõstukijuhi kursuse ning probleemideta külastanud lühiajaliselt enda vanemaid. Selle aja jooksul pole O. Kabritsa puhul täheldatud ainsatki vahejuhtumit.
6. Ringkonnakohtu hinnangul räägivad O. Kabritsa vabastamise kasuks ka tema vabanemisjärgsed tingimused – tal on olemas elukoht ning toetav suhe tädiga. Kinnipidamisasutuses on ta säilitanud tööharjumuse, mis annab talle pärast vanglast vabanemist hea võimaluse tööturule naasmiseks, elatise teenimiseks ja struktureeritud korraldusega elu elamiseks. Kohtukolleegium peab realistlikeks ka O. Kabritsa vabanemisjärgseid eesmärke ja edasiliikumise motivatsiooni.
7. O. Kabritsa suurimaks retsidiivsusohuks on tema alkoholilembus ja sõltuvus narkootikumidest. Probleeme alkoholiga tunnistab ka süüdimõistetu ise ning seda sõltumata alkoholismidiagnoosi puudumisest. Tuleb tõdeda, et meelemürkide pruukimisega on seotud ka O. Kabritsa õigusrikkumised: teda on karistatud joobes juhtimise ja oma ema kehalise väärkohtlemise eest. Kohtuistungil on O. Kabrits öelnud, et kuigi vägivallatsemine oli ajendatud perekondlikest probleemidest, viis nendeni alkoholi kuritarvitamine. Seega muudab alkoholi tarvitamine ta impulsiivseks. Lubamatu purjutamine on varjutanud ka tema varasemaid kriminaalhooldusi: ta on korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. O. Kabrits on maakohtu istungil tunnistanud, et kui ta alkoholi ei joo, ei teki tal ka isu narkootikumide järele. Eelöeldu viitab sellele, et alkoholi tarbimisega jätkamisel võib see ühel hetkel asenduda narkootikumidega. Viimast tuleb pidada teiseks tõsiseks riskiteguriks, seda liiati veel olukorras, kus O. Kabritsal on vangla psühhiaatri hinnangul tõsine narkosõltuvus. Olgugi, et niisuguse diagnoosi saamisest on tänaseks möödunud enam kui aasta ning O. Kabrits pole juba vähemalt mõnda aega uimasteid tarvitanud, pole sellegagi seotud tagasilanguse oht olematu.
8. Kuigi on tõsi, et varasem Viljandi Haiglas läbitud statsionaarne ravi osutus O. Kabritsa puhul viljatuks ning pärast selle ravi läbimist jätkas ta alkoholi tarvitamist, on kohtukolleegium seisukohal, et süüdimõistetu väärib võimalust end tõestada. O. Kabrits tunnistab enda probleeme, ta ei eita muresid alkoholiga ning nendib, et on kunagi narkootikumidest sõltuvuses olnud. Samuti on temaga läbi viidud sõltuvusainete kuritarvitamist käsitlevaid riskipõhiseid vestlusi. Neile antud tagasiside kohaselt on O. Kabrits motiveeritud alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest hoiduma. Kuna ennetähtaegse vabastamise korral allutatakse süüdlane kriminaalhooldusele, tagab see talle kriminaalhooldaja järelevalve, mille käigus on võimalik 4 jälgida, kas süüdimõistetu tegeleb sõltuvusprobleemidega ja kas ta on võimeline joovastite tarvitamisest hoiduma.
9. Kuivõrd O. Kabritsa mõtlemises on täheldatavad positiivsed muutused, millest tulenevalt on ta motiveeritud õiguskuulekat elu jälgima, ei täidaks tema edasine kinnipidamine enam tema taasühiskonnastamise eesmärki. Järele jääks üksnes ühiskonna kindlustamise eesmärk (isoleerimise eesmärk), mida võib ringkonnakohtu hinnangul praegusel hetkel olla võimalik saavutada ka süüdlase käitumiskontrollile allutamisega. Seda silmas pidades leiab ringkonnakohus, et hindas O. Kabritsast tulenevalt retsidiivsusohtu vääralt ja rikkus nõnda oluliselt menetlusõigust KrMS § 338 p 3 ja § 339 lg 2 mõttes.
10. Süüdimõistetut võib aidata distsiplineerida ka talle vajalike kitsenduste seadmine, maandades niiviisi ka uute kuritegude toimepanemise riski. O. Kabritsale lisakohustuste määramisel arvestab kohtukolleegium kriminaalhooldusametniku ja vangla ettepanekutega. Kuna O. Kabritsa kuritegude soodusteguriteks on joovastite tarvitamine, tuleb talle kohaldada keelde, takistamaks kokkupuudet sõltuvusainetega. Nõnda keelab ringkonnakohus O. Kabritsal

§ 75

lg 2 p 2 alusel katseajaks alkoholi tarvitamise ning

§ 75lg 21 alusel narkootiliste või psühhotroopsete ainete omamise või tarvitamise.

Nende keeldude seadmist ei väära väide, et O. Kabrits ei suuda sõltuvuse tõttu meelemürkidest hoiduda – ja riik ei tohiks inimesele panna tema jaoks võimatut ülesannet. O. Kabrits on neist ainetest vanglas viibimise tõttu küllaltki pikka aega eemal olnud, mistõttu ei ole tal akuutset (füüsiliselt ületamatut) tarvidust neid aineid manustada – ja seetõttu on tal põhimõtteliselt võimalik neist ka edaspidi hoiduda. Stabiilse sissetuleku saamiseks tuleb süüdlasel asuda tööle või võtta end kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist Töötukassas töötuna arvele. Uue kuriteo sooritamise riskide maandamiseks peab süüdimõistetu osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.

1. Tulenevalt KrMS §-st 408 tuleb O. Kabrits vabastada alles siis, kui on möödunud määruse peale edasi kaebamise tähtaeg või kui Riigikohus on teinud asjas lõpliku otsustuse.
2. Kohtukolleegium rõhutab, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, et ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub üksnes karistuse kandmise viis. Ärakandmata jäänud karistuse osast loetakse O. Kabritsa lõplikult vabanenuks üksnes katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab käitumiskontrolli tingimusi ning talle määratud lisakohustusi. Seega peab O. Kabrits suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustusesse täie tõsidusega ning teadma, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele.
3. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
4. aprilli
5. a määruse ja teeb uue lahendi, millega vabastab O. Kabritsa tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. (allkirjastatud digitaalselt) 5