KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. juuni 2022, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-15-401 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Erkki Hirsnik Va

§ 75lg 1 p-des 1–6 toodud kontrollnõudeid.

Andrian Ojala peab: 1) elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p 2 alusel keelata Andrian Ojalal käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitada. 7.

§ 75

lg 2 p 7 alusel keelata Andrian Ojalal suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, v.a juhul, kui tegemist on tema perekonnaliikmega.

1. Jätta ekspertiisikulu summas 1234 eurot Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada määruskaebuse advokaadist kaitsja vahendusel ja prokuratuur 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Menetlus maakohtus
2. Ida-Viru Maakohtu
3. veebruari
4. a otsusega tunnistati Andrian Ojala süüdi KrK § 197 lg 2 p 2, § 139 lg 2 p-de 1 ja 3, § 2071 lg 3, § 207 lg 1, § 144, § 141 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 4 ning § 101 p-de 1, 2, 5, 6 ja 8 järgi ning teda karistati surmanuhtlusega.
5. Viru Ringkonnakohtu
6. mai 1996 otsusega jäeti küll A. Ojala ja tema kaitsja apellatsioonid rahuldamata, kuid maakohtu otsus tühistati osaliselt kuriteo kvalifikatsiooni puudutavas osas ja A. Ojala tunnistati süüdi kaasaitamisteos KrK § 17 lg 6 – § 101 p-de 1 ja 6 ning lõpule viidud tapmistes § 101 p-de 1, 5, 6 ja 8 järgi. Temale karistusena mõistetud surmanuhtlus jäeti muutmata.
7. Riigikohtu
8. oktoobri
9. a otsusega jäeti A. Ojala ja tema kaitsja kassatsioonid rahuldamata.
10. Tallinna Linnakohtu
11. juuni
12. a määrusega asendati A. Ojalale mõistetud karistus, s.o surmanuhtlus eluaegse vangistusega.
13. Viru Maakohtu
14. jaanuari
15. a määrusega jäeti Viru Vangla taotlus A. Ojala karistuse vähendamiseks rahuldamata ja mõistetud karistus, s.o eluaegne vangistus, muutmata.
16. A. Ojala karistusaeg algas
17. oktoobril
19. Viru Vangla esitas
20. detsembrile 2021 Viru Maakohtule taotluse A. Ojala vangistusest tingimisi vabastamise otsustamiseks.
21. Viru Maakohtu
22. veebruari
23. a määrusega jäeti A. Ojala vangistusest tingimisi vabastamata.
24. A. Ojalal on üks kehtiv kriminaalkaristus. Ta on süüdi mõistetud 91-aastase naisterahva tapmises. Tegu pandi toime
25. oktoobril 1994 grupiviisiliselt ja varalise kasu saamise eesmärgil. Voodis lamavat kannatanut löödi tinaotsikust nuudiga korduvalt peapiirkonda. Lisaks süüdati tema kodu. Mõned päevad hiljem,
26. oktoobril 1994, pani A. Ojala toime uue 2 kuriteo, milles osutusid kannatanuteks 69-aastane naisterahvas ja voodis lamanud invaliidist 73-aastane abikaasa. Seegi kuritegu pandi toime grupis, kasu saamise eesmärgil ja hiljem süüdati kannatanute kodu. Ühte kannatanutest kägistati esmalt nii kaua, kuniks ta kaotas teadvuse. Taas teadvusele tulles löödi talle korduvalt nuudiga pähe. Voodis lamanud invaliidist kannatanut löödi samuti korduvalt nuudiga pähe. A. Ojala ja tema kuriteokaaslaste kuritegude tagajärjel suri kolm vanurit. A. Ojalat karistati nende tegude eest surmanuhtlusega, mis hiljem küll asendati eluaegse vangistusega. A. Ojala kuritegude asjaolud räägivad tema vabastamise vastu.
27. Samas on A. Ojalat võimalik ka positiivselt iseloomustada. Vangistuses on ta teinud majandustöid ja hetkel töötab väljaspool vanglat. Ta on läbinud mitmeid sotsiaalprogramme, õppinud riigikeelt ja läbinud koolituse Tartu Rahvaülikoolis. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Alates
28. veebruarist 2020 viibib ta avavanglas. Tema käitumine vangistuse ajal on igal juhul õiguskuulekas. Ajavanglas on ta 15 korral käinud lühiajalistel väljasõitudel. Vabanemise korral on tal olemas kindel töökoht, toetavad lähedased ja vabanemisfondis piisavalt vahendeid. A. Ojala vabanemisjärgsed elutingimused on head ja tema toimetulekut toetavad.
29. Kuigi ca 1,5 aastat enne vangistust A. Ojala ametlikult ei töötanud ja tegi juhutöid, oli tema majanduslik olukord ikkagi raske. Tegemist oli tol hetkel töövõimelise 25-aastase mehega, kes oli ka varasemalt töötanud ja kes oleks võinud oma majanduslikele raskustele otsida seaduslikke lahendusi. Selle asemel proovis A. Ojala enda majanduslikku seisu parandada kaitsetute eakate tapmiste läbi. Iseloomustuse kohaselt suhtub A. Ojala ametnikesse hästi ja varasemalt on ta viibinud ühel korral kriminaalhooldusel ja täitnud kontrollnõudeid korrektselt. Jällegi ei saa maakohtu hinnangul mööda vaadata sellest, et A. Ojala viibis kriminaalhooldusel ja täitis kontrollnõudeid korrektselt, pani ta toime niivõrd jõhkra kuriteo. A. Ojala käitumises ja elutingimustes ei olnud enne raskete eluvastaste kuritegude toimepanemist midagi sellist, mis kuidagigi oleks võinud viidata sellele, et ta on valmis etteplaneeritult toime panema selliseid tegusid – ta oli omandanud keskhariduse, oli varasemalt ametlikult töötanud, omas elukohta ja toetavaid lähedasi.
30. Kuritegusid soodustas majandusliku kasu saamise eesmärk, alkohol ja grupi mõju. Arvestades, et vangistusjärgne elu kätkeb endas erinevaid ohte ja kontroll A. Ojala käitumise üle väheneb, ei ole maakohtu hinnangul välistatud, et A. Ojala hakkab vabaduses taas alkoholi tarvitama, mis võib viia uute kuritegudeni. Selle tagajärjel on ohustatud kaitsetud eakad, kel võib olla vara. A. Ojalal on küll kindel töökoht ja alkoholi ei ole ta vangistuses saanud tarvitada, ei saa välistada, et pärast pikaaegset vangistust võib kohanemine talle raskeks osutuda. Eriti arvestades, et tal puuduvad iseseisvaks eluks vajalikud oskused ja elukogemus. Ka enne vangistust elas ta emaga. Maakohus ei ole seda kõike arvestades veendunud, et karistuse eesmärgid on A. Ojala puhul täidetud. Määruskaebus
31. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu A. Ojala kaitsja advokaat A. Smelov, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi vabastamist.
32. Hetkel kehtiv seadus võimaldab senise 30 aasta asemel eluaegset vangistust kandvatel kinnipeetavatel vabaneda, kui kantud on 25 aastat vangistust. Praeguseks on A. Ojala vangistuses viibinud enam kui 27 aastat, mistõttu tuleb hoolikalt kaaluda, kas vangistuse eesmärgid on täidetud. Nii maakohus kui ka vangla on leidnud, et A. Ojala vabanemisjärgsed elutingimused on head ja tema toimetulekut toetavad. Ta on vangistuses teinud majandustöid ja praegu töötab väljaspool vanglat. Vangistuses on ta läbinud mitmeid sotsiaalprogramme ja 3 tegelenud enesearendusega. Ka käib ta kirikus. Hetkel viibib A. Ojala avavanglas, kust on käinud lühiajalistel väljasõitudel. Tema käitumine karistuse kandmise ajal on hea. Tal on olemas elu- ja töökoht, toetavad lähedased ja vabanemisfondis piisavalt raha. Kõik see näitab, et tema karistuse eesmärgid on saavutatud. Ta ei kujuta ühiskonnale enam mingisugust ohtu. Maakohus ei ole vastupidist piisavalt põhjendanud. A. Ojala on vangistuses eeskujulikult käitunud, mida kinnitab üheselt vangla iseloomustus. Ei esine ühtegi asjaolu, mille põhjal saaks väita, et karistuse eesmärgid saaksid alles tulevikus saavutatud. Teisisõnu ei ole tingimusi, mida A. Ojala peaks täitma, et edaspidiselt vabaneda. Menetlus ringkonnakohtus
33. Tartu Ringkonnakohtu
34. märtsi
35. a määrusega võeti A. Ojala kaitsja advokaat A. Smelovi määruskaebus menetlusse ja anti menetlusosalistele aega kuni
36. märtsini 2022 esitada kirjalikke seisukohti ja taotluseid.
37. Tartu Ringkonnakohtu
38. märtsi
39. a määrusega lükati asjas lõpplahendi tegemine edasi kuni Ida-Viru Maakohtu
40. veebruari
41. a otsuse eestikeelse tõlke valmimiseni.
42. Tartu Ringkonnakohtu
43. aprilli
44. a määrusega otsustati A. Ojala suhtes läbi viia ekspertiis tema retsidiivsusriski hindamiseks. Eksperdiks määrati psühholoog Margus Veem.
45. Ekspertiis A. Ojala retsidiivsusriski hindamiseks valmis
46. mail
47. Selle kohaselt on A. Ojalast lähtuv retsidiivsusrisk järgmise kahe aasta jooksul pärast vangistusest tingimisi vabanemist madal. Tema vägivaldset käitumist võib soodustada alkoholi tarvitamine ja antisotsiaalsete hoiakute ning käitumisega isikutega suhtlemine. Nende riskitegurite jälgimine ja kontrolli all hoidmine vähendab vägivaldse käitumise tõenäosust ja aitab seda ennetada. Vägivaldse käitumise riski aitavad samuti vähendada töökoha omamine ühes piisava sissetulekuga, toetav lähivõrgustik, head probleemilahendamise oskused, prosotsiaalsed hoiakud ja kindlad tulevikuplaanid. Samuti aitab sellele kaasa tema käitumiskontrollile allutamine, mis võimaldaks kohest sekkumist ja aitaks tagada tema üle vajalikku järelevalvet. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
48. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja A. Ojala kuulub vangistusest vabastamisele. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul A. Ojalat tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata jättes teinud kaalutlusvea, jättes A. Ojala hoolimata teda iseloomustavatest arvukatest positiivsetest argumentidest vabastamata, keskendudes liigselt tema poolt toime pandud kuritegude asjaoludele.
49. Praeguses asjas ei ole vaidlust, et eluaegse vangistusega karistatud A. Ojala vangistusest tingimisi vabanemiseks on täidetud

§ 77lg-s 1 sätestatud formaalsed tingimused.

Eluaegset vangistust kandva kinnipeetava tingimisi vabastamise materiaalsed eeldused ei erine tähtajalist vangistust kandva isiku omadest. Eluaegset vangistust kandva kinnipeetava tingimisi vabastamise otsustamisel tuleb arvestada mõistetud karistuse võimalike eripäradega – eeskätt sellega, et vangistus on olnud väga pikk ja isik tavaelust ebatavaliselt kaua eemal. Eluaegset vangistust kandva isiku vabanemiseks peab kinnipeetava retsidiivsusrisk (s.o hinnang isiku soodumusele uusi kuritegusid toime panna) olema eriti väike, sest potentsiaalsed uued kuriteod võivad olla väga rasked (RKKKm nr 1-15-400, p 9).

1. Maakohus märgib, et A. Ojala kuriteo asjaolud, mis on rasked, ühes tema varasema alkoholiprobleemi ja probleemsete tuttavatega, välistavad tema vabastamise. Sel põhjusel A. Ojala vabastamata jätmine on aga vale. Teisisõnu ei saa pärast 28 vangistuses viibitud aastat 4 jätta A. Ojalat vabastamata üksnes sel põhjusel, et tema poolt toime pandud kuriteod olid rasked, samal ajal kui täidetud on kõik teised tema vabastamist toetavad eeldused. Ja siinkohal ei ole ka maakohus eitanud, et A. Ojala käitumine karistuse kandmise ajal on eeskujulik ja samuti oleksid head ka tema vabanemisjärgsed (elu)tingimused. Seega ei ole maakohus piisavalt põhjendanud, miks tuleb A. Ojala kuritegude asjaoludele jätkuvalt omistada nii suurt kaalu.
2. Olgu öeldud, et sarnaselt tähtajalist vangistust kandvate süüdimõistetutega ei saa eluaegsete kinnipeetavate vabastamata jätmist põhjendada kuriteo raskuse ja selle eest mõistetud karistusega. Küll aga tuleb

§ 76

lg 4 kohaselt vabanemise materiaalsete eelduste kontrollimisel arvestada konkreetse kuriteo toimepanemise asjaolusid, millena tuleb mõista kõiki süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad retsidiivsusriski ja võimaliku uue kuriteo raskust mõjutada (vt ka RKKKm nr 1-14-5339/95, p 12). Et eluaegne vangistus ei ole ajaliselt määratletud, ei kajastu süüdimõistmise aluseks olnud tegudes sisaldunud ebaõigus karistuse pikkuses nii, nagu see on tähtajalise vangistuse puhul. Seetõttu on eluaegset vanglakaristust kandva süüdimõistetu vabastamise üle otsustamisel iseäranis oluline arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid. Nende asjaolude kaalumine ongi vajalik otsustamaks, missuguseid potentsiaalseid riske isiku varasem käitumismuster endas kätkeb (RKKKm nr 1-15-400, p 11).

1. Nimelt on vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise peamiseks materiaalseks eelduseks isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Nagu öeldud, kehtivad need põhimõtted ka eluaegset vangistust kandva kinnipeetava tingimisi vabastamisel. Maakohus leidis, et A. Ojala varasem elukäik ja toime pandud kuritegude raskus on kaalukamad, kui tema käitumine vanglas, kindla elu- ja töökoha ning toetavate lähedaste olemasolu. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu ning leiab, et maakohus on omistanud negatiivsetele asjaoludele liigselt kaalu.
2. Seda kõike arvesse mõttes märgib kriminaalkolleegium järgmist.
3. A. Ojala vabastamise üle otsustamisel on esmalt oluline analüüsida tema poolt toime pandud kuritegusid. Kuigi A. Ojala on toime pannud eriliigilisi kuritegusid nagu mootorsõiduki ärandamine, vargus ja muu hulgas tulirelva vargus, röövimine ning vara kahjustumine, on eelkõige oluline analüüsida A. Ojala kõige raskemaid kuritegusid. Nimelt on ta muu hulgas toime pannud kolm tapmist, millest ühe puhul oli kaasaaitajaks, varalise kasu saamise eesmärgil. Seega on A. Ojala vabastamine võimalik, kui temast lähtuv vägivalla kasutamisega seotud kuritegude toimepanemise tõenäosus on väike.
4. Esimene sellistest A. Ojala kuritegudest on toime pandud
5. oktoobril
6. A. Ojala tarvitas koos kuriteokaaslastega alkoholi ja selle käigus otsustati röövida ja tappa 91-aastane vanur. Selleks läksid nad kannatanu majja, kus A. Ojala lõi jalaga lahti maja välisukse ja seeläbi tungiti majja. A. Ojala kuriteokaaslased lõid voodis lamavale kannatanule raske kaikaga peapiirkonda ja kannatanu suri. Sel ajal otsis A. Ojala majast raha ja väärisesemeid. Lahkudes süüdati kannatanu maja. Paar päeva hiljem,
7. oktoobril 1994 otsustas A. Ojala koos teistega röövida eaka vanapaari vara. Selle käigus lõi A. Ojala mõlemale kannatanule kaikaga vastu pead, mis tõi kaasa kannatanute surma. Seejärel võeti kannatanute majast raha ja muid esemed ning lahkudes süüdati kannatanute maja.
8. Ekspertiisi läbi viimise käigus avaldas A. Ojala, et teod ei olnud ette planeeritud ja eesmärgiks oli saada alkoholi. Ta suhtles sel ajal äsja vanglast vabanenud poolvenna ja kriminaalkorras karistatud tuttavaga, kellega koos tarvitati ohtralt alkoholi. Sagedase alkoholi tarvitamise tagajärjel kaotas ta töö, jäi ilma elatusallikast ja mõtestatud tegevusest. See omakorda süvendas veel enam alkoholi liigtarvitamist ja suurendas kokkupuuteid antisotsiaalsete hoiakutega 5 inimestega. Majanduslikud raskused ja selliste inimestega suhtlemine viis majandusliku kasu saamise eesmärgil kuritegude toime panemiseni. Pärast seda ilmnes tegudesse ka vägivalla komponent, mis tõi kaasa kaks viimast eespoolt mainitud kuritegu.
9. A. Ojala oli kuritegude toime panemise ajal noor. Vangistust asus ta kandma
10. aastaselt. Kuritegude toime panemise ajal ei olnud A. Ojala selgelt küps, tema hoiakud olid tulenevalt sotsiaalsest keskkonnast ja kriminaalse mõtteviisiga tuttavatega suhtlemisest ja nendega ühistest alkoholi tarvitamistest selgelt kuritegelikud. Ta oli ilmselgelt ümbritsevast mõjutatav. Näiteks esimese tapmise puhul oli tema roll selgelt sekundaarne. Oluline on seegi, et A. Ojala teod on toime pandud vahemikus juunist kuni oktoobrini 1994 koos ühtede ja samade kuriteokaaslastega. Tapmised lausa paaripäevase vahega. Tema kuriteod on 28 aasta tagused ja see viitab võimalusele, et tegemist oli halbade asjade kokkulangemisest tingitud lühikese perioodiga ja see ei pruugi A. Ojala elus enam kunagi korduda. Siinkohal on ainetu maakohtu negatiivse alatooniga viide A. Ojala varasemale edukale kriminaalhooldusel viibimisele ja asjaolule, et hoolimata sellest pani A. Ojala siiski toime rasked isikuvastased kuriteod. Nimelt omab A. Ojala hetkeseisuga vaid ühte kehtivat kriminaalkaristust. Karistusregistri arhiivi kantud andmetele ja seega otsusele, mille alusel A. Ojala kriminaalhooldusel viibis, tugineda ühelgi juhul ei tohi.
11. On ilmne, et A. Ojala viisid n-ö kuritegudeni kriminaalse mõtteviisiga kaaslased, alkoholi liigtarvitamine ja soov saada läbi kuritegude kasu. Vangistuses on A. Ojala küll enda poolvennaga suhelnud, aga selles osas ei ole võimalik talle ka etteheiteid teha, sest tegemist on tema lähedasega. Vabaduses tal aga kriminaalse tausta ja mõtteviisiga tuttavaid ees ootamas ei ole. Ka alkoholi liigtarvitamise ja majanduslike raskuste vältimiseks on võimalik talle määrata erinevaid distsiplineerivaid kohustusi. Seetõttu võib loota, et vabastamise korral tal enam negatiivseid mõjutajaid ei oleks.
12. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei anna A. Ojala kuriteo asjaolud eraldivõetuna pärast nii pikaajalist vangistuses viibimist alust arvata, et temast lähtuv retsidiivsuse risk on suur ja hoiakud jätkuvalt kuritegelikud. Vastupidi, pigem on A. Ojala retsidiivsusrisk kriminaalkolleegiumi hinnangul madal ja seda kinnitab ka A. Ojala käitumine karistuse kandmise ajal, muutused mõttemaailmas ja tema vabanemisjärgsed plaanid. Selle kõigega on kooskõlas ka A. Ojala suhtes läbi viidud retsidiivsusriski hindamise ekspertiis, mis hindas temast lähtuva kuritegude riski väga madalaks.
13. Samuti on ilmne, et 28 vangistuses veedetud aasta jooksul on A. Ojala suhtes läbi viidud hulgaliselt retsidiivsusriski maandamisega seotud tegevusi ja neis on ta osalenud laitmatult. Tal oli majandustöödel osalemisega probleeme üksnes vangistuse algjärgus, hiljem osales ta neis aktiivselt, et saada veel parematele ametipostidele. Praegusel ajal viibib ta juba alates
14. aastast alates avavanglas ja töötab ühes ettevõttes santehnikuna. Seal on tal võimalik edasi töötada ka pärast vabanemist, mis tagab talle stabiilse sissetuleku ja ilmselgelt vähendab sellega seotud riske. Ta on vangistuses omandanud eesti keele tasemel B2, mis tõstab tema konkurentsivõimet tööturul ja aitab lihtsamini ühiskonda sulanduda. A. Ojala on läbinud arvukaid sotsiaalprogramme, osalenud tugigruppide töös, psühhoteraapias, koolitustel, vestelnud alkoholi kahjulike mõjusid puudutavatel teemadel ja käinud ilma ühegi rikkumiseta 15-l lühiajalisel väljasõidul. Tal ei ole distsiplinaarkaristusi. See kõik kogumis kinnitab kriminaalkolleegiumile, et A. Ojala on ka tegelikkuses motiveeritud ennast muutma ja on seda juba teinud. Ta on oma aega vangistuses sihipäraselt kasutanud, mis näitab, et A. Ojala on muutunud tasakaalukaks ning tema hoiakud ja mõttemallid on seaduskuulekusele orienteeritud.
15. Nagu eespool märgitud, üheks tema kuritegude põhjuseks oli alkoholi liigtarvitamine, millele viitas ka maakohus. Seda välistada ei saa. Samas tuleb arvestada, et alkoholisõltuvust tal diagnoositud ei ole, alkoholi liigtarvitamine oli seotud mõtestatud tegevuse puudumise ja 6 halbade tuttavatega koos aja veetmisest. Vabaduses on tal aga uus elukeskkond ja kindel töökoht, mis jätab vähem aega alkoholi tarvitamiseks. Tema hoiakutega on ka vangistuses põhjalikult tegeletud ja A. Ojala saab aru, et tema puhul oli alkoholi liigtarvitamise ja toime pandud kuritegude vahel otsene seos. Vangla hinnangul on A. Ojala väga motiveeritud alkoholist hoiduma ja on vägagi tõenäoline, et A. Ojala vabaduses alkoholi enam ei tarbiks. Ringkonnakohtu jaoks on piisav alus eeldada, et A. Ojala on sisemiselt motiveeritud alkoholist, kui tema puhul kuriteoriski tõstvast faktorist, igati loobuma. See omakorda maandab temast lähtuvat retsidiivsusriski ja räägib tema vabastamise kasuks.
16. Samuti on tegureid, mis võimaldavad loota, et A. Ojala majanduslik olukord on vabaduses selline, mis ei tingi vajadust raha hankimiseks kuritegelikul teel. Nagu öeldud, tal on vabanemise korral olemas kindel töökoht. Mis on esmaseks eelduseks, mis peab olema täidetud, et oleks vähemalt mingisugustki alust arvata, et ta kuritegusid varalise kasu eesmärgil sooritama ei hakka. Praegugi teenib A. Ojala endale avavanglas sissetulekut, misläbi on temas tekkinud ja säilinud töödistsipliin- ja harjumus. Seegi aitab tal edaspidiselt elus hakkama saada. Samuti on tema vabanemisfondis 2130 eurot ja vaba rahana kasutuses 1225 eurot. Seega oleksid tema esmavajadused vabastamise korral igati kaetud. Ühtlasi on tal toetavad lähedased, kes toetaksid teda ka materiaalselt. Tasumata võlgu tal ei ole. Seega on A. Ojala vabanemisjärgsed majanduslikud tingimused igati soodsad selleks, et enam mitte kuritegusid sel eesmärgil toime panna. Kuigi ka varasemalt oli A. Ojalal olemas lähedaste toetus ja võimalus töötada, tuleb arvestada, et enne vangistust oli ta noor, mõjutatav täiskasvanu, kellel puudus kogemus, kuidas selliseid olukordi vältida ja seaduskuulekalt probleeme lahendada. Vangistuse ajal on tema võimekust sotsiaalsete ja majanduslike probleemidega toime tulemiseks aga arendatud.
17. Ka on tal säilinud lähedased suhted nii enda õe kui ka õepojaga, kellega suheldakse tihedalt nii telefoni teel kui ka kokkusaamistel ja kelle juures on A. Ojala käinud lühiajalistel väljasõitudel. A. Ojala ei soovi vabaduses kriminaalse taustaga isikutega suhelda. Seega on A. Ojala vabanemisjärgne elukeskkond igati tema resotsialiseerumist toetav, mis on pärast niivõrd pikka vangistust ka äärmiselt vajalik. Ühtlasi on märkimisväärne, et tal on pärast pikka vangistuses viibimist säilinud suhted lähedastega. Nemadki saavad aidata A. Ojalal püsida seaduskuulekal rajal ja pakkuda talle omapoolset tuge. Lisaks on tal vabanemise korral olemas kindel elukoht, kus A. Ojala saab üksinda elada. Tema peamiseks eesmärgiks ongi iseseisvalt ja seaduskuulekalt hakkama saada. Arvestades kõike eelnevat, on tema vabanemisjärgsed plaanid realistlikud ja teostatavad.
18. Muid kuritegeliku käitumise riskitegureid maakohus ei käsitlenud ning neid ei tuvastanud ka kriminaalkolleegium. Seetõttu tuleb A. Ojala uue kuriteo toimepanemise tõenäosust pidada madalaks. Ka on olemasolevaid riske võimalik vähendada käitumiskontrolli abil. Kõike seda arvesse võttes on ringkonnakohtu hinnangul igati tõenäoline, et A. Ojala hoidub edaspidiselt kuritegelikust elust ja asub elama seaduskuulekalt. Üld- ja eripreventsiooni silmas pidades on tema karistuse eesmärgid saavutatud. Nagu eespool märgitud, ei anna tema poolt toime pandud kuriteod piisavat alust väitmaks, arvestades A. Ojalas toimunud positiivseid muudatusi, et ta jätkab sarnaste kuritegude toimepanemist. A. Ojala ei kujuta ringkonnakohtu hinnangul enam ohtu ühiskonnale, mistõttu tema vabastamine on igati võimalik. 36.

§ 77lg 3 alusel tuleb A.

Ojala katseaja kestuseks määrata seitse aastat. Katseaeg hakkab kehtima käesoleva määruse jõustumisest. 37.

§ 77lg 3 alusel tuleb A.

Ojala kolmeks aastaks allutada

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, mis hakkab samuti kehtima käesoleva määruse jõustumisest. Käitumiskontrolli raames määratavad tingimused kindlustavad ja tagavad tema edasist õiguskuulekust. 38. A. Ojalale tuleb

§ 75lg 2 alusel panna mõned lisakohustused.

7 39.

§ 75lg 2 p 2 alusel tuleb keelata A.

Ojalal alkoholi tarvitada. Alkohol mängis A. Ojala kuritegudes, lisaks kriminaalsele tutvusringkonnale, peamist rolli ja tema kainuse ning seeläbi õiguskuulekuse tagamiseks tuleb A. Ojalal alkoholi tarvitamine ära keelata. 40.

§ 75lg 2 p 7 alusel ei tohi A.

Ojala kriminaalkorras karistatud isikutega suhelda, välja arvatud pereliikmed. Kuna A. Ojala pani kuriteod toime grupis ja oli kuriteokaaslaste poolt mõjutatav, tuleb A. Ojalal kriminaalse mõtteviisiga isikutega suhtlemine keelata. Seda sel põhjusel, et hoida igal juhul temast lähtuv retsidiivsusrisk võimalikult madalana. Kuna A. Ojala poolvend on kriminaalkorras karistatud ja viibib vangistuses, peab ringkonnakohus mõistlikuks lubada A. Ojalal oma poolvennaga edaspidiselt suhelda. 41. Viimaks märgib ringkonnakohus sedagi, et igasuguse käitumiskontrolli ja katseaja reeglite rikkumise korral on võimalik A. Ojala taas vanglasse eluaegset vangistust kandma saata (

§ 77lg-d 31 ja 4). 42. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes Kr

MS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 4, tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu

1. veebruari
2. määruse ja vabastab A. Ojala vangistusest tingimisi.
3. Ekspert M. Veem viis A. Ojala retsidiivsusriski hindamiseks läbi ekspertiisi ja soovib selle eest tasu 1234 eurot.
4. Tasu retsidiivsusekspertiisi eest tuleb kindlaks määrata KrMS § 178 lg 2 ls 2 ja Vabariigi Valitsuse määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (edaspidi: menetlusosalise tasustamise kord) § 4 lg 1 ls 1 alusel, mis näevad ette tasumise tunnihinna järgi.
5. Ringkonnakohtule esitatud OÜ Mõttelennuk arve nr 18 kohaselt kulus M. Veemil ekspertiisi läbiviimiseks 23 tundi tööd, mille hulgas on ka sõidukulud Tartust Viru Vanglasse ja tagasi. Kokku taotleb M. Veem tasu 1234 eurot. Seega soovib M. Veem 53,65 euro suurust tunnitasu. See tasu jääb nii KrMS § 178 lg 2 ls 2 kui ka menetlusosalise tasustamise korra § 4 lg 1 ls 1 piiresse, mistõttu rahuldab ringkonnakohus taotluse ja määrab M. Veemi tasuks 1234 eurot, mis tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 8