Obsah (6)

§ 371§ 190§ 372§ 173§ 168§ 180

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Määruse tegemise aeg ja koht 16. aprill 2021 Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-18398 Tsiviilasi A S hagi B AS vastu sundtäitmise lubam

) § 20 lg 1 kohaselt, kui asja menetluse käigus kohtukoosseis vahetub, arutatakse asja algusest peale. 1

1. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et eelmine kohtukoosseis keeldus 06.12.2018 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest ning jättis rahuldamata hagi tagamise taotluse ja menetlusabi taotluse. Hageja esitas kohtumäärusele määruskaebuse.
2. Tallinna Ringkonnakohus leidis 01.04.2019 määruses, et kuivõrd hageja on välja toonud, et krediidilepingust tulenev kostja nõue on ajatatud, on hagejal seadusest tulenev õigus nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist TMS § 221 lg 1 alusel. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud ning seega maakohus keeldus põhjendamatult hagi

§ 371lg 2 p 1 alusel menetlusse võtmast.

Lisaks leidis ringkonnakohus, et maakohtu keeldumine

§ 371

lg 2 alusel oli motiveerimata ja hageja nõue oleks perspektiivitu üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõigluslikul alusel. Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse ja saatis tsiviilasja menetluse jätkamiseks maakohtule.

1. 02.04.2019 esitas hageja kohtule taotluse riigi õigusabi korras esindaja määramiseks ja menetlusabi korras hagivalduselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 14.05.2019 määrusega jättis maakohus hagiavalduse käiguta, rahuldas hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks ja määras riigi õigusabi õigusnõustamiseks ja vajadusel korrektse hagiavalduse koostamiseks.
2. 21.06.2019 esitas hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja Aleksei Ratnikov kohtule hagiavalduse tervikteksti, kordas menetlusabi taotlust hageja vabastamiseks riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel ning taotlust hagi tagamiseks ja hagi tagamise taotluselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Hagi tagamise abinõuna taotletakse täitemenetluse nr 176/2009/248 peatamist kuni tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni ja hagi tagamise taotluselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 05.07.2019 määrusega jättis maakohus menetlusabi taotluse rahuldamata. 15.08.2019 määrusega saatis Tallinna Ringkonnakohus hageja menetlusabi taotluse maakohtule uueks läbivaatamiseks.
3. Seega tuleks kohtul lahendada hagiavalduse menetlusse võtmine, hagi tagamise taotlus ja hagejale hagiavalduselt ning hagi tagamise taotluselt riigilõivu tasumisel menetlusabi andmine.
4. Olles tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab kohus, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise tagajärjeks on TMS § 48 p 4 tulenevalt täitemenetluse lõpetamine ja kohtule nähtub, et 15.08.2019 on täitemenetlus täiteasjas 176/2009/248 lõpetatud. Seega on käesolevaks ajaks kujunendud olukord, kus esitatud hagiga ei ole võimalik eesmärki saavutada ja hagi menetlusse võtmisest tuleb seetõttu

§ 371

lg 2 p 2 alusel keelduda.

§ 371

lg 2 p 2 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 9. Seoses hageja esitatud menetlusabi taotlusega juhib kohus hageja tähelepanu

§ 190

lg 4 sätestatule, mille kohaselt juhul, kui kohus annaks hagejale riigilõivude (hagi ja taotlus hagi tagamiseks) tasumiseks menetlusabi, siis mõistetaks temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

1. Kohus märgib, et hageja huvid ei jää käesoleva hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisega kaitseta. Kohus ei saaks menetleda korraga kahte samasisulist hagi ja kohtule nähtub, et hageja on sama nõude (täiteasjas 176/2009/248 sundtäitmise lubamatuks 2 tunnistamise nõue) esitanud ka tsiviilasjas 2-19-3993, seal koos kahju hüvitamise nõudega. Kohtupraktikas on leitud, et põhjendamatu täitemenetlusega võlgnikule kahju tekitamise korral või sissenõudja võlgniku arvel alusetult rikastumise korral (eelkõige võlgniku õiguse rikkumise tõttu) võib võlgnik vastava nõude eelduste olemasolul esitada hagi sissenõudja vastu ka pärast täitemenetlust (Riigikohtu lahend 3-2-1-31-10). Seega tuleb kohtul tsiviilasjas 2-19-3993 esitatud kahju hüvitamise nõude lahendamiseks eeldusena kontrollida ka toimunud täitemenetluse lubatavust.
2. Seonduvalt hageja esindaja poolt kohtule 05.02.2021 vahendatud hageja seisukohaga, millest nähtuvalt hageja soovib hagide menetlemist, kui kostja ei ole nõus kompromissi sõlmimisega, selgitab kohus järgmist. Kuivõrd hagiavaldust ei ole kohtu menetlusse võetud, ei ole hagi ka kostjale kätte toimetatud ega tema seisukohta küsitud. Kohtulikku kompromissi saab sõlmida kohtu menetluses olevas tsiviilasjas. 12.

§ 372

lg 4 teine lause näeb ette, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus hagiavaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Elektrooniliselt esitatud dokumente kohus füüsiliselt ei tagasta. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 372lg 6).

13. Asja menetlust lõpetavas lahendis, sh määruses, millega kohus keeldub hagi menetlusse võtmast, tuleb kohtul märkida menetluskulude jaotus (

173 lg 1). Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (

§ 173lg 2).

Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle, kannab menetluskulud hageja (

§ 168

lg 1).

§ 180

lg 4 tuleneval kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel (riigi õigusabi) kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigi õigusabi seadus (RÕS) § 25 lg 1 sätestab, et pärast isikule õigusteenuse osutamise lõpetamist määrab kohus RÕS §-s 23 ettenähtud korda järgides kindlaks riigi õigusabi saaja kohustuse hüvitada riigile täielikult või osaliselt advokaadile määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. RÕS § 25 lg 2 kohaselt lähtub kohus riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamiskohustuse määramisel riigi õigusabi andmise otsustamisel kindlaksmääratust. 14. Hagejale on 14.05.2019 kohtumäärusega määratud riigi õigusabi esindamiseks tsiviilasja menetluses ja kohtus kohustusteta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, seega jäävad hagejale osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda. 15. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse (

§ 372lg 5).

(allkirjastatud digitaalselt) Rajar Miller kohtunik 3