← Eesti

2-21-133705/12

Obsah (5)§ 407§ 444§ 163§ 486§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 2. mai 2022, Tartu kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasja number 2-21-133705 Tsiviilasi

) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. 4. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt (st põhinõude, intressi ja viivise osas), mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt ja selles osas teha otsus

§ 444lg 3 alusel põhjendava osata.

Ülejäänud osas teeb kohus põhjendatud otsuse hagi osalise rahuldamata jätmise kohta. 5. Hagi osalise rahuldamata jätmise põhistus on järgmine: hageja on palunud kostjalt välja mõista VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel võla sissenõudmiskulu 50 eurot, kuid ei ole esitanud sissenõudmiskulu väljamõistmiseks piisavalt asjaolusid ega põhjendusi. Hageja on jätnud tähelepanuta, et VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. VÕS §-s 1132 ei sisaldu iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. VÕS § 1132 lg-s 2 on sätestatud hüvitise ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja sissenõudmiskulu nõue jätta täies ulatuses rahuldamata. 2 Menetluskulud 6.

§ 163

lg 1 alusel ja hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb jätta hageja menetluskuludest 97,4% kostja kanda ja 2,6% hageja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda.

  1. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 315 eurot.
  2. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest. Käesoleval juhul on hageja tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem. Hageja on tasunud riigilõivu 315 eurot lähtuvalt alates 01.01.2022 kehtima hakanud riigilõivuseaduse (RLS) redaktsioonist. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 27.10.2021.

§ 486

lg 2 kohaselt loetakse maksekäsu kiirmenetluse muutumisel hagimenetluseks hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Seega tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu kuni 31.12.2021 kehtinud RLS redaktsiooni järgi summas 225 eurot. Kostjalt ei ole põhjendatud välja mõista ülemääraselt tasutud riigilõivu. Seega on hageja põhjendatud menetluskulu 225 eurot. Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sellest 97,4% ehk 219,15 eurot. 9.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 10. Hagejal on õigus esitada kohtule taotlus 90 euro ulatuses enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. Riigilõivu tagastamise nõue lõppeb kahe aasata möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Tagastamise taotluses tuleb märkida tsiviilasja number, riigilõivu tasumise makserekvisiidid, summa, mille tagastamist taotletakse, ning samuti isiku andmed, kelle arvele tagastust soovitakse. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.