← Eesti

2-21-18092/27

Obsah (7)§ 62§ 230§ 231§ 459§ 173§ 163§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 19.05.2022.a Tallinn Tsiviilasja number 2-21-18092 Tsiviilasi P. T. hagi A.

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 17.11.2021 esitatud hagiavalduse kohaselt on A. T. (kostja) P. T. (hageja) isa. Hageja vanemad ei ela koos alates 14.11.

  1. Kostja ei ole andnud lapsele mitte mingit ülalpidamist juba alates oktoobri lõpust
  2. Hageja igakuised kulud moodustavad kokku 552 eurot, s.h kommunaalkulud (lisaks elekter) + korteri üür 148 eurot, toit 160 eurot; sidekulud 19 eurot; kulud koolikohustuse täitmiseks 30 eurot; ravimid, vitamiinid 20 eurot; riided, jalanõud 80 eurot; hügieenitarbed 20 eurot; teater, kino, raamatud, zoo, laste mängutoa külastamised, taskuraha jne 75 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista elatise alates 17.11.2021 summas 276 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. 30.03.2022 esitatud dokumendis märkis hageja, et alates 01.01.2022 soovib hageja elatist seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja vastus Kostja leidis oma vastuses, et hageja on perekonna ühisest elukohast ebaseaduslikult ära viidud ning hageja ema ei ole võimaldanud last näha üle kuu aja. Kostja on esitanud kohtusse avalduse suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Kuna kohus ei ole käesoleval hetkel veel suhtlemiskorda kindlaks määranud, siis oleks elatise kindlaksmääramine hetkel ennatlik. 2 Lisaks märgib lapse isa, et hageja ei ole lahutanud lapse ema poolt saadavat lapsetoetust summas 60 eurot hageja nõudest. PKS § 101 lg 5 järgi vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Seega tuleks igal juhul arvestada maha 60 eurot isa vastu suunatud nõudest ning seejärel veel proportsionaalselt vähendada määratavat elatist vastavalt PKS § 101 lg-le
  3. Kostja juhib tähelepanu, et hageja ei ole kordagi pöördunud kohtuväliselt elatise tasumise nõudega, kuigi kostja tasub alates detsembrist 2021 hagejale elatist 100 eurot kuus. Kostja hinnangul on hageja kulud ülepaisutatud ja tõendamata. Kui laps ja isa elasid koos, siis lapse isal olid samuti kulud lapsele ning hakkavad olema kulud lapsele alates lapse viibimisest isa juures 400 eurot, s.h: kommunaalkulud (lisaks elekter)+ korteri üür 85 eurot; toit 120 eurot, ravimid, vitamiinid 20 eurot; riided, jalanõud 80 eurot; hügieenitarbed 20 eurot; teater, kino, raamatud, zoo, laste mängutoa külastamised, taskuraha jne 75 eurot. Neid kulusid hakkab lapse isa kandma ka siis, kui laps elab koos isaga üksnes nädalavahetustel (ehk reedest peale kooli esmaspäeval kooli minekuni). Kohtu põhjendused
  4. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
  5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

  1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta 3 Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  3. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot.
  4. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja I. T. (dtl 22). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
  5. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja on esitanud menetluses tõendi, et on tasunud hagejale 30.11.2021 summas 100 eurot, 28.12.2021 summas 100 eurot, 21.01.2022 summas 100 eurot ja 22.02.2022 summas 100 eurot (dtl 101). Kohus leiab, et kuna kostja ei ole elatist igakuiselt vähemalt hageja poolt nõutud summas tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.
  6. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise alates 17.11.2021 summas 276 eurot (s.o alla 2021 aastal kehtinud miinimummäära) ning alates 01.01.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS sätete kohaselt miinimummääras. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda. 4 Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Kuna hageja on palunud välja mõista elatise miinimumsuuruses ja alla selle, siis ei olnud hagejal vajalik esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku 552 eurot, s.h: kommunaalkulud (lisaks elekter)+ korteri üür 148 eurot, toit 160 eurot; sidekulud 19 eurot; kulud koolikohustuse täitmiseks 30 eurot; ravimid, vitamiinid 20 eurot; riided, jalanõud 80 eurot; hügieenitarbed 20 eurot; teater, kino, raamatud, zoo, laste mängutoa külastamised, taskuraha jne 75 eurot. Kuna kostja on esitanud vastuväited hageja igakuistele kuludele (v.a sidekulud, koolikulud ja ravimid ning vitamiinid), siis peab kohus vajalikuks anda järgnevalt hinnang kulude suuruse osas. 6.1 Hageja on välja toonud eluasemekulud summas 148 eurot ning selgitanud, et eluasemekulud koosnevad igakuisetest kommunaalkuludest, elektrist ja üürist, mis on juba 320 eurot. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Kohtu hinnangul on 148 eurot arvestades hageja selgitustega ka eluliselt usutav ja mõistlik. 6.2 Hageja on välja toonud kulutused toidule summas 160 eurot. Asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Üldteadaolevalt vajavad lapsed lisaks igapäevastele toiduainetele ka nt puuvilju ja juurvilju ning nende toidulaud peab olema mitmekesisem. Kohtu hinnangul on 160 eurot igakuiselt mõistlik ja vajalik kulu. 6.3 Hageja on välja toonud kulutused riietele ja jalanõudele 80 eurot. Üldtuntuks saab lugeda asjaolu, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Koolieas lapse sage garderoobi uuendamine on hädavajalik ning oluline on asjaolu, et laps elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Kuigi igakuiselt ei ole vajalik riideid ega jalanõusid osta ning samuti saab valida millisest kauplusest ja millise hinnaga garderoobikaupasid osta, siis 80 eurot on kohtu hinnangul mõistlik ja vajalik kulu. 6.4 Hageja on välja toonud kulutused hügieenitarvetele summas 20 eurot. Kohtu hinnangul on nimetatud kulu eluliselt usutav ja selle suurus mõistlik. 6.5 Meelelahutus ja muu kulu on kohtu hinnangul põhjendatud 75 euro ulatuses. Arvestades hageja vanusega on usutav, et laste elus on vajalik ka teatud meelelahutus vaba aja veetmise näol, s.o nt kinos, teatris, ekskursioonidel ja muuseumites käimine ning raamatute lugemine. Samuti ei saa ebavajalikuks pidada taskuraha andmist. Eluliselt võib usutavaks pidada ka asjaolu, et aegajalt tekivad ka muud kulutused, mille peale iga kuu ei kulu või ei ole võimalik ette näha (nt sünnipäevadel osalemine, kodukaupade ostmine, transport). 5 6.6 Hageja poolt hagis märgitud kulusid võib seega põhjendatuks pidada 552 euro ulatuses, millest kostja osa moodustab 276 eurot.
  7. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Ühtegi PKS § 102 lg 1 märgitud asjaolu ei ole kostja välja toonud ega tõendanud. Seega on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei esine asjas erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 32-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard.
  8. Kostja on palunud arvestada ka asjaoluga, et hageja seaduslikule esindajale laekub lastetoetus. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-35-17 p-s 20.3 märkinud, et lapse vajaduste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada ka selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega. PHS §-de 15 ja 16 kohaselt on peretoetuste, mille liigiks on mh lapsetoetus, eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS-st ei tulenenud iseenesest, et kohus saaks miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on õigus saada lapsetoetust. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS kohaselt tuleb nimetatut aga arvesse võtta ning vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus asub seisukohale, et ka kuni 31.12.2021 elatise suuruse määramisel saab käesoleval juhul arvestada lastetoetusega, kuna lastetoetus on ettenähtud tagamaks hageja osaliste kulude hüvitamine. 6 Seega jääb elatise suuruseks perioodil 17.11.2021 kuni 31.12.2021 kokku 360,80 eurot (s.o 246 eurot kuus), perioodil 01.01.2022 kuni 31.03.2022 kokku 640,32 eurot (s.o 213,44 eurot kuus - nimetatust on juba maha arvestatud ½ lapsetoetust) ning alates 01.04.2022 jääb elatise suuruseks 225,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot).
  9. Kostja on viidanud menetluses ka võimalikule tulevikus kehtima hakkavale suhtluskorrale, mis on lahendamisel tsiviilasjas 2-21-
  10. Kohus selgitab, et peab asja lahendamisel lähtuma reaalsest olukorrast. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et hageja viibiks olulise aja ka kostja juures ning et kostja kannaks sel ajal hageja kulusid. Lisaks nähtub kohtute infosüsteemist, et tsiviilasi 2-21-19683 on veel menetluses ning esialgse õiguskaitse korras on määratud suhtluskord selliselt, et kostja kohtub hagejaga igal paarisnädala laupäeval ja pühapäeval, mõlemal päeval 4 tundi (dtl 103-106). Seega ei ole käesoleval juhul kohaldatav ka PKS § 101 lg 6, mis sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
  11. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis perioodi eest 17.11.2021 kuni 31.12.2021 summas 360,80 eurot (s.o 246 eurot kuus) ning perioodi eest 01.01.2022 kuni 31.03.2022 summas 640,32 eurot (s.o 213,44 eurot kuus). Alates 01.04.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o xxx) tuleb kostjalt välja mõista elatis 225,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot). Elatist indekseeritakse iga aasta
  12. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja
  13. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hageja on palunud kanda elatis iga kuu
  14. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arveldusarvele. Seega tuleb elatise summad tasuda hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu
  15. kuupäevaks. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada, s.h 30.11.2021 tasutud 100 eurot, 28.12.2021 tasutud 100 eurot, 21.01.2022 tasutud 100 eurot ja 22.02.2022 tasutud 100 eurot (dtl 101).
  16. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist

§ 459lg 1 alusel.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. 12. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulud 7 13.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.