KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 25. mai 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-15-12586 Kohtuasi VIKING STAINLESS

§ 187

lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Ringkonnakohtu menetluses on VIKING STAINLESS OÜ (hageja) apellatsioonkaebus Harju Maakohtu
2. septembri
3. a otsuse peale. Selle otsusega jättis maakohus rahuldamata hageja hagi OÜ Nelgeron (kostja) vastu 19 210,09 euro saamiseks.
4. Ringkonnakohus võttis hageja apellatsioonkaebuse
5. novembri
6. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama 20 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest kirjaliku vastuse apellatsioonkaebusele. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt toimetati määrus kostja esindajale kätte samal päeval.
7. Kostja esitas
8. novembril 2021 taotluse, milles palus kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise summas 3400 eurot, määrates tagatise andmise viisiks raha hoiustamise kohtu deposiitkontol. Ühtlasi palus kostja pikendada apellatsioonkaebusele vastamise tähtaega 20 päevani tagatise tasumise kohustuse täitmisest teavitamise kuupäevast. Taotluse rahuldamata jätmise korral palus kostja pikendada apellatsioonkaebusele vastamiseks määratud tähtaega, kohustades kostjat esitama seisukoht apellatsioonkaebuse kohta 20 päeva jooksul vastava määruse kättetoimetamisest. Kostja palus jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata, kui hageja kohtu määratud tagatist tähtaegselt ei tasu.
9. Hageja kostja taotluse kohta seisukohta ei esitanud.
10. Ringkonnakohus rahuldas
11. märtsi
12. a määrusega kostja taotluse eeldatavate menetluskulude katteks tagatise saamiseks osaliselt ning kohustas hagejat tasuma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatisena 1700 eurot 10 päeva jooksul määruse jõustumisest.
13. Ringkonnakohtu
14. märtsi
15. a menetluskulude tagatise taotluse lahendamise määrus jõustus
16. märtsil
17. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 639 lg 1, § 643 lg 2 teise lause ja § 197 teise lause alusel läbi vaatamata. 8.

§ 639

lg 1 järgi kohaldatakse apellatsioonimenetluses esimese astme kohtu menetluse kohta kehtivaid sätteid, kui apellatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti või esimese astme kohtu menetluse kohta sätestatu ei ole vastuolus apellatsioonimenetluse olemusega. Vastavalt

§-le 197 määrab kohus hagejale kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise tähtaja. Kui hageja tähtaja jooksul tagatist ei anna, jätab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata.

1. Ringkonnakohus kohustas hagejat
2. märtsi
3. a määrusega andma kostjale menetluskulude katteks tagatis 1700 eurot. Tagatis tuli anda 10 päeva jooksul ringkonnakohtu
4. märtsi
5. a määruse jõustumisest ning sellest tuli viivitamatult teavitada ringkonnakohut ja kostja lepingulist esindajat. Määruses on ringkonnakohus hoiatanud, et tagatise andmata jätmisel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata. Ringkonnakohtu 2

§ 643lg 2 teise lause järgi apellatsioonkaebuse läbi vaatamata (vt ka Riigikohtu 1.

veebruari

1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-158-09, p 11).
2. Kuna asja menetlus lõpeb ringkonnakohtus, peab kohus

§ 173

lg 1 esimese lause kohaselt määrama kindlaks ka menetluskulude jaotuse.

§ 639

lg 1 ja

§ 168lg 2 analoogia alusel jäävad apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.

12. Kuna maakohus määras vaidlustatud otsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, teeb seda

§ 174

lg 3 järgi apellatsiooniastmes kantud kulude osas ka ringkonnakohus.

§ 175

lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 12.

1. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulud ringkonnakohtus kokku 595 eurot. Kostja esindajal kulus apellatsioonimenetluses toiminguteks kokku 3,5 töötundi, s.o apellatsioonkaebusega tutvumiseks 1 t, tagatise taotluse koostamiseks 2 t ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,5 t. Kostja tõi välja, et kõik eelnimetatud toimingud tegi vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik. 12.
2. Ringkonnakohus leiab, et kostja esindaja menetluskulud on

§ 175lg 1 järgi olnud menetluse käiku arvestades põhjendatud ja vajalikud.

Kostja esindajal oli vaja tutvuda apellatsioonkaebusega, et otsustada oma edasised sammud menetluses, kusjuures 1 t on selleks praegusel juhul mõistlik aeg. Kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise saamise taotluse koostamine oli põhjendatud, kuna ringkonnakohus rahuldas selle taotluse, kusjuures ajakulu 2 t on taotluse sisu ja mahtu arvestades põhjendatud. Menetluskulude nimekirja koostamise kulud on

§ 175lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud (Riigikohtu 27.

mai

1. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 15), kusjuures 0,5 t ei ole ebamõistlikult palju. Seega on kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu õigustoimingutele kokku 3,5 töötundi (1+2+0,5). 12.
2. Kostjale on õigusteenuseid osutatud tunnihinnaga 170 eurot. Arvestades, et tegemist on keskmise keerukusega vaidlusega ning apellatsioonimenetluses tegi kostja lepingulise esindajana toiminguid Olavi-Jüri Luik, kes on vandeadvokaat, on tunnihind 170 eurot ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. 12.
3. Eelnevat arvestades on kostja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud kokku 595 eurot (3,5×170), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kostja on taotlenud õigusabikulude hüvitamist käibemaksuta. Ringkonnakohus märgib kostja taotlusel

§ 177

lg 4 järgi, et hagejal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 13.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 643

lg 4 kohaselt võib apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule.

§ 178lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 3

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa 4