← Eesti

2-19-14002/62

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-19-14002 Kohtuasi C avaldus alaealiste laste Q ja B-ga suhtlemise korra kindlaksmääramiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. juuli
  3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik C määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel Avaldaja (ema) C (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Västrik Puudutatud isik (laps) Q (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik (laps) B (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isikute riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Andres Alas Puudutatud isik (isa) Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus Eestkosteasutus Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu), lepinguline esindaja ER Eestkosteasutus Kose vald (Kose Vallavalitsuse kaudu), seaduslik esindaja vallavanem MP Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Täpsustada Harju Maakohtu
  5. juuli
  6. a määruse resolutsiooni, lisades sellesse otsustuse C avalduse rahuldamise ulatuse kohta.
  7. Jätta Harju Maakohtu
  8. juuli
  9. a määrus muutmata ja C määruskaebus rahuldamata. 2-19-14002
  10. Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 3.1.Rahuldada C avaldus suhtluskorra kindlaksmääramiseks osaliselt. 3.2.Määrata laste Q ja B ning ema C suhtlemise kord alljärgnevalt: 3.2.
  11. B ja C kohtuvad Tallinna Perekeskuses eestkosteasutuse Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse korraldamisel. 3.2.
  12. B ja C kohtumisel väljaspool perekeskust viibib Y juures seni ja ainult siis, kui see on vajalik. 3.2.
  13. Q ja alates 2022.a augustist B viibivad C juures iga kuu paarisnädala nädalavahetusel reedest pühapäevani selliselt, et C toob lapsed reede õhtul oma elukohta ja Y tuleb lastele pühapäeval kell 16.00 C elukohta järele. 3.2.
  14. Nädalavahetuste kohtumiste korraldamise ja C juures ööbimise küsimuses arvestatakse laste arvamusega. Kui lapsed ei soovi C juurde minna, siis tuleb sellest C teada hiljemalt kohtumisele eelneval päeval kell 15.00 3.2.
  15. Neil nädalatel, kui lapsed ei ole C juures nädalavahetusel, kohtutakse võimalusel tööpäeva õhtul nädala sees. 3.2.
  16. Suvevaheajal kehtib tavapärane suhtlusgraafik. Ühe korra suve jooksul alates
  17. aasta suvest viibivad lapsed Cga koos kümme

(10)päeva järjest. 3.2.
  1. Alates 2022/2023 õppeaastast viibivad lapsed igal sügisvaheajal C-ga, talvevaheaja esimese poole kuni
  2. jaanuarini Y-ga, teise poole talvevaheajast C-ga, suusavaheaja Y-ga ja kevadvaheaja Cg-a, järgmisel õppeaastal vastupidi jne. 3.2.
  3. Koolivaheaja kohtumiste korraldamise ja C juures ööbimise küsimuses arvestatakse laste arvamusega. Kui lapsed ei soovi C juurde minna, siis tuleb sellest C-le teada anda 1–2 nädalat enne vaheaega. 3.2.
  4. Emadepäeva veedavad lapsed C ja isadepäeva Y-ga. 3.2.
  5. Olulistel tähtpäevadel (näiteks laste sünnipäevad, ema sünnipäev) kohtub C lastega sellel nädalavahatusel, mil on tähtpäev või kui tähtpäev on nädala sees, siis tähtpäevale järgneval nädalavahetusel. 3.2.
  6. C-l on õigus osaleda lastega seotud üritustel väljaspool Y kodu. 3.2.
  7. C-l on õigus lastega suhelda elektrooniliste sidevahendite kaudu igapäevaselt, arvestades laste päevakava. 3.2.
  8. Y ei sekku laste ja ema kohtumistesse ega sea tingimusi laste ja C suhtlemisele nende kohtumiste ajal. C arvestab lastega kohtumistel laste Y poolt määratud koduseid reegleid. 3.
  9. Jätta C
  10. juuni
  11. a taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. 3.
  12. Seoses nõude tagasivõtmisega jätta läbi vaatamata C avaldus suhtluskorra määramiseks W-ga ning lõpetada selle nõude osas tsiviilasjas menetlus. 3.
  13. Jätta laste esindamise menetluskulud riigi kanda. 2 2-19-14002 3.
  14. Muud menetluskulud jätta kulusid kandnud menetlusosaliste endi kanda.
  15. Jätta laste riigi õigusabi korras määratud esindaja määruskaebemenetlusega seotud kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
  16. C (avaldaja, ema) esitas Harju Maakohtule
  17. septembril 2019 avalduse ning
  18. septembril 2019 avalduse täienduse, alaealiste laste Q (puudutatud isik I, vanem poeg) ja B (puudutatud isik II, noorem poeg) ning W (avaldaja tütar, puudutatud isik III) suhtluskorra kindlaksmääramiseks neist lahuselava vanema, s.o avaldajaga. 1.
  19. Avalduse kohaselt elavad lapsed koos isa Y-ga (puudutatud isik IV, poegade isa, avaldaja tütre eestkostja). Isa ei luba lastel emaga suhelda. Harju Maakohtu
  20. septembri
  21. a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-7718 kinnitati avaldaja ja puudutatud isiku IV vaheline kompromiss, millega muuhulgas kinnitati avaldaja ja laste vaheline ajutine suhtlemiskord kuueks kuuks. Kompromissi kohaselt kohustusid avaldaja ja puudutatud isik IV leppima pärast ajutise suhtlemiskorra perioodi kokku uue suhtlemiskorra kahe nädala jooksul psühholoogi arvamuse saamisest. Laste hooldusõigus elukoha määramise ja tervise küsimustes kuulub puudutatud isikule IV. Seega saaks kompromissis nimetatud psühholoogi arvamuse küsida ainult puudutatud isik IV. Puudutatud isik IV ei ole ema järelpärimistele vaatamata psühholoogi arvamust esitanud.Laste isa on käinud lastega psühholoog AT (T) vastuvõtul. AT keeldus arvamuse andmisest. Lasnamäe Linnaosa Valitsus tegi laste isale ettepaneku osaleda
  22. mail 2019 ja
  23. mail 2019 linnaosa valitsuses ümarlaual, et arutada avaldaja ja laste suhtlemiskorda. Laste isa ümarlaual ei osalenud. Laste isa leiab, et avaldaja ei võiks oma lastega kohtuda minimaalselt, kohtumiste juures peaks olema laste isa ning kohtumised ei peaks toimuma nädalavahetustel. Laste isa sõnul ei täida avalaja oma kohustusi vanemana osaledes üksnes vähesel määral laste ülalpidamises, seega ei pea ka laste isa avaldaja suhtes seadusi täitma. Laste isa keelas laste ema ja laste ühised kinokülastused, kuna leidis, et laste ema käitumine on ebaadekvaatne. Kuna emal puudub kehtiv suhtlemiskord lastega ning vanemate vahel on suhtlemiskorra osas erimeelsused, palus avaldaja maakohtul määrata suhtlemiskorra lastega järgmiselt: 1) Pojad viibivad ema juures iga kuu paaris nädalavahetuse reedest pühapäevani selliselt, et lapsed tuuakse ema elukohta kell 18.00 ja laste isa tuleb lastele ema elukohta järele pühapäeval kell 18.
  24. 2) Nädalatel, mil pojad ei ole nädalavahetusel ema juures, kohtub ema nendega neljapäeviti, arvestades vanemate töögraafikut ja laste päevakava. 3) Suvevaheajal viibivad pojad vaheldumisi kaks nädalat emaga ja kaks nädalat isaga selliselt, et paaris aastatel esimesed kaks nädalat emaga ja paaritutel aastatel esimesed kaks nädalat isaga. Vajadusel muudavad vanemad kokkuleppel kokkusaamiste aega arvestades vanemate puhkusi. 3 2-19-14002 4) Paarisaastatel viibivad pojad sügisvaheajal ema juures, talvevaheaja esimese poole (jõulude ajal) isa juures, teise poole talvevaheajast ema juures, teise talvevaheaja isa juures ja kevadvaheaja ema juures. Paaritutel aastatel toimuvad kokkusaamised vastupidi. 5) Emadepäeva veedavad lapsed emaga ja isadepäeva isaga; 6) Olulistel tähtpäevadel (näiteks laste sünnipäevad, laste ema sünnipäev) kohtub ema lastega sellel nädalavahatusel, mil on tähtpäev või kui tähtpäev on nädala sees, siis tähtpäevale järgneval nädalavahetusel. 7) Laste emal on õigus osaleda lastega seotud üritustel väljaspool isa kodu. 8) Laste emal on ajal, mil lapsed viibivad tema juures, õigus reisida lastega laste isa nõusolekuta väljapoole Eesti Vabariiki. 9) Laste emal on õigus suhelda lastega elektrooniliste sidevahendite kaudu igapäevaselt arvestades laste päevakava; Menetlusosaliste seisukohad Lasnamäe Linnaosa Valitsuse seisukoht 2.
  25. Laste isa ei täida maakohtu
  26. septembri
  27. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-7718 kinnitatud kompromissi. Laste isa kutsuti Lasnamäe Linnaosa Valitsuse korraldatud ümarlauale, et arutada lastega suhtlemise korda. Isa kohtumisele ei tulnud ega vastanud. Isale tehti korduvaid ettepanekuid pereteraapia korraldamiseks või psühholoogi teenuse kasutamiseks, kuid isa keeldus neist pakkumistest ning jätkas laste ema ja laste kohtumiste takistamist. Isa põhjendas sellist käitumist ema tervisliku seisundiga.
  28. oktoobril 2019 tegi linnaosa esindaja kodukülastuse laste isa elukohta. Kodukülastusel osalesid ka Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna töötaja ja Kose valla lastekaitse töötaja. Lapsed elavad isaga KKK alevikus 3-toalises kõigi mugavustega korteris. Korter on heas seisukorras ning lastele on loodud kasvamiseks eakohased tingimused. Kodukülastuse ajal olid kõik pereliikmed kodus. Vesteldi isa ja lastega. Vanem poeg oli napisõnaline, soovis minna sõbraga õue mängima. Küsimuse peale, kas ta soovib emaga kohtuda, vastas poiss, et soovib emaga kohtuda igal laupäeval, käia temaga nt kinos ja süüa hamburgerit. Noorem poeg oli kodukülastuse ajal heas tujus, ei lasknud end külalistest häirida, oli püsimatu ja otsis tegevusi. Lapsega vesteldes selgus, et lapse kõne ei ole piisavalt arenenud ja eakohane. Kõnest oli raske aru saada. Laste isa selgitas, et lapsed on emaga kohtunud, kuid need kohtumised ei olnud positiivsed. 2.
  30. oktoobril 2019 tegid lastekaitsetöötajad ema juurde kodukülastuse. Ema elab 3-toalises kõigi mugavustega korteris, kus on lastetuba, magamistuba ning elutuba. Ema elukohas on lastel palju mänguasju. Vestlusest emaga selgus, et kõigele juhtunule vaatamata soovib ta suhteid lastega taastada ning lastega korrapäraselt kohtuda. Laste ema loodab, et lapsed tulevad koju tagasi. 2.
  32. detsembri
  33. a seisukohas selgitas linnaosa esindaja, et menetluse ajal on asjaolud muutunud ning alates
  34. a juunist elab tütar ema juures Lasnamäel. Ema ja poegade suhtluskord on kaootiline ning toimub laste isa äranägemise järgi. Lapsed on pidanud emaga kohtuma KKK külakeskuses või mujal ümbruskonnas, nt KKK bussipeatuses või mänguväljakul. Sellised kohtumised ei ole jätkusuutlikud ning ei toeta ema suhete taastamist lastega. Laste ema on tõendanud, et tema tervise seisund on sellisel määral paranenud, et see ei kujuta lastele ohtu. 4 2-19-14002 Kose valla seisukoht
  35. Kose Vallavalitsuse esimene kokkupuude perega oli
  36. augustil
  37. Märtsis 2019 vahendas lastekaitsetöötaja suhtluskorra kokkuleppe läbirääkimisi, kuid vanemad kokkuleppele ei jõudnud. Kose valla lastekaitsetöötaja tegi koos Lasnamäe Linnaosa valitsuse esindajaga ühise kodukülastuse isa koju
  38. oktoobril
  39. Emaga kohtumiste osas leidis lastekaitsetöötaja, et need peavad arvestama laste huvidega ning vanemate panus peab olema võrdne, mis tähendab, et transpordikulud ja -aeg peavad olema mõlemal vanemal samaväärsed. Lastekaitsetöötaja hinnangul ei ole nooremale pojale iseseisvalt ühistranspordis liiklemine eakohane. Laste ema soov on reisida lastega välisriiki ning see, et koolivaheaegadel oleksid lapsed pikemalt emaga. Lastekaitsetöötaja hinnangul tuleb selle taotluse juures arvestada ema vanemlikke oskusi ja psüühilist seisundit. Lastekaitsetöötaja hinnangul ei ole ema esitatud avaldus laste heaolu ja huvisid arvestav ning selles ei ole täiel määral arvestatud laste arvamusega. 3.
  40. Kose lastekaitsetöötaja kohtus
  41. oktoobril 2020 uuesti vanema pojaga. Lastekaitsetöötaja vestles
  42. novembril 2020 ka noorema pojaga. Lastekaitsetöötaja küsis noorema lapse kohta teavet ka lasteaiast. Lasteaiast öeldi, et laps käib korralikult lasteaias, isa viib ja toob teda. Noorem poeg saab logopeetilist tuge. Lapsel on eakaaslastega keeruline suhelda, ta eelistab pigem omaette mängida ja tegutseda. Oma teadmistelt on laps eakaaslastest arengus maas, on hästi aeglane. Kui temaga eraldi rääkida, siis saab ta hakkama. Rehabilitatsiooniteenuse osutajalt saadud info kohaselt edeneb laps teenusel stabiilselt, kuid mitte eriti kiiresti. Kohtumiste kokkuvõtteks leidis lastekaitse töötaja, et vanema poja ööbimine tuleb jätta tahaplaanile ning keskenduda pigem kohtumiste kvaliteedile, mitte nende sageduse tõstmisele. 3.
  43. Kose lastekaitsetöötaja kohtus lastega uuesti
  44. juunil 2021 seoses ema esitatud esialgse õiguskaitse taotlusega. Lastekaitsetöötaja kohtus ka laste ema ja isaga. Laste isa seisukoht
  45. Laste isa vaidles ema avaldusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Laste emal on terviseprobleemid, meeleolu kõikumised. Ema sooritas enesetapukatse. Laste ema ei suuda hinnata olukordi keskmise objektiivse inimese seisukohast. Lisaks oma enda elu ja tervise ohtu seadmisele on laste ema seadnud ohtu ka oma noorima lapse tervise, tarvitades raseduse ajal kangeid ravimeid. Olukorras, kus vanem ei ole võimeline iseenda igapäevaelu korraldama, ei ole ta võimeline tulema toime teiste est hoolitsemisega. Laste ema tõendina esitatud 14.11.
  46. a kliinilise psühholoogi hinnang on hinnang ema enda kohta. Hinnang ei sisalda seisukohta selles osas, kuidas ema kohtumised lastega mõjutavad lapsi ning on nende huvidega kooskõlas. Laste ema vaimne seisund on etteennustamatu. Laste heaolu ja turvatundega ei saa katsetada. Laste isa ei nõustunud Lasnamäe Linnaosa esindaja ettepanekuga, et pere peaks läbima pereteraapia. Pereteraapia eesmärk on peresiseste suhete parandamine pereliikmete vahel. Laste ema ja isa ei ela enam pikemat aega koos ning laste isa ei soovi laste emaga peresuhteid taastada. Kõne alla saaks tulla lepitusmenetlus, kuid ema psüühikahäire tõttu ei ole mingite püsivate kokkulepete sõlmimine võimalik. 4.
  47. Laste ema on varasemaid kokkuleppeid rikkunud. Vanem poeg on isale teatamata kodust ära läinud ning isa on alles hiljem teada saanud, et poeg on läinud emaga kokku saama. Ema vaimset tervist arvestades on lubamatu, et 11-aastane laps kohtub emaga ilma isa teadmata.
  48. septembri
  49. a määrusega (tsiviilasi nr 2-18-7718) anti laste isale ainuhooldusõigus laste elukoha, tervise ja hariduse küsimustes. Seega peab isal olema ülevaade, kus ja kellega ning mis olukorras laps kohtub. Kohtumised tuleb vanemate vahel eelnevalt kokku leppida. 5 2-19-14002 4.
  50. Noorema pojaga puudub laste emal hingeline side. Poegadega kohtumistel ei ole ema noorema lapse vastu huvi tundnud, vaid on suhelnud ainult vanema pojaga või istunud telefonis. Isa lõpetas noorema poja kohtumistele viimise, kuna lapse jaoks on arusaamatu, miks ta peab kohtuma tema jaoks võõra inimesega, kes tema vastu üldse huvi ei tunne. Noorema lapse huvides ei ole jääda terveks nädalavahetuseks või vaheaegadel isegi pikemaks ajaks ema juurde. Laste esindaja seisukoht
  51. Lastele määratud esindaja kohtus laste isaga, vestles lastega ja laste ema esindajaga ning Kose Vallavalitsuse töötajaga. 5.
  52. Vestlusest vanema pojaga selgus, et poeg kohtub emaga linnas, kus nad käivad kinos või poodides. Pärast lähevad ema juurde koju. Poisile meeldib hamburgerit süüa, seega käivad nad emaga vahel ka McDonalds’is. Vanem poeg ei soovi ema juurde ööbima jääda, sest ema juures on ülinärviline õhkkond ajast, kui ema tütar ema juurde kolis (
  53. a suvi). 5.
  54. Laste esindaja leidis, et laste ema ja isa vahelised suhted on pingelised. Suhtluskorra määramisel tuleb eelkõige lähtuda laste huvidest. Lõpplahendi tegemisel tuleks kaaluda võimalust suurendada ema ja vanema poja suhtlemise aja kestust, kuid noorema poja puhul võiks suhtlemine ka edaspidi jätkuda kolmanda osapoole juuresolekul. Ärakuulamine
  55. Harju Maakohus kuulas laste ema ja isa ära
  56. mail 2019 toimunud istungil. Teistkordselt kuulas maakohus laste ema ja isa ära
  57. novembril 2020 toimunud istungil. Viimati nimetatud istungil osales ka laste esindaja. 6.
  58. Ärakuulamisel avaldas ema, et saab poegadega väga harva suhelda ja suhtlemine ei toimi hästi. Ema soov on, et lapsed oleksid terve nädalavahetuse tema juures. Laste ema vaidles vastu isa väitele, et ta ei hoolitsenud laste eest, kui nendega kodus oli. Ema selgituste kohaselt on tema toimetulek on paari aasta taguse ajaga võrreldes paranenud. Ema töötas
  59. a novembrist
  60. a märtsini puhastusteenindajana. Kuid tema lepingut ei pikendatud pärast katseaja möödumist. Nüüd õpib ema tegevusjuhendajaks ning on sellel alal ka töötanud. Ema võtab antidepressante. Ema elab üksi ja soovib, et lapsed oleksid temaga nädalavahetustel. Mõned aastad tagasi tehti emale kohtupsühhiaatriline ekspertiis, kuna laste isa oli ema eestkostjaks. Ekspertiisiga tuvastati, et ema vaimne tervis on taastunud, eestkoste lõpetati
  61. juuni
  62. a määrusega, jõustus
  63. juunil
  64. 6.
  65. Laste ema esindaja selgitas, et tal olid kolm aastat tagasi probleemid, mille lahendamisega ta on järjepidevalt tegelnud, käies psühholoogi juures. Ema toimetulek on oluliselt paranenud. Selle kohta on menetluses esitatud Benita Kodu arvamus. Laste ema suudab laste eest hoolitseda. Noorema pojaga saab ema suhelda minimaalselt. Isale on pakutud pereteraapiat ja psühholoogilist nõustamist, kuid isa ei ole neile ettepanekutele vastanud. Laste ema on nõus ekspertiisiga, millega soovib lükata ümber isa seisukoha, et ema ei ole valmis lastega kohtuma. Isa pole tõendanud, et kohtumistel on vajalik kolmanda isiku juuresolek. Vajalik oleks psühholoogi arvamus, kes hindaks, kas ema kohtumine lastega on laste huvidega vastuolus või mitte. 6.
  66. Laste isa selgitas, et ema mineviku ja viimaste probleemide tõttu ei ole ta nõus lubama emal lastega üksi kohtuda. Keegi kolmas isik peab noorema lapse ohutuse tagamiseks kindlasti kohtumiste juures viibima. Vanem poeg kohtus emaga eelmise aasta lõpus ja
  67. a alguses. Kohtumised lõppesid
  68. a kevadel märtsis või aprillis, kuna laste ema väitis, et läheb vanema 6 2-19-14002 pojaga kinno, kuid läks hoopis ametniku juurde, kes hakkas last küsitlema. Laste ema hakkas mingil hetkel vanema pojaga kohtuma isaga eelnevalt kokku leppimata ja isale teatamata. Laste isa sõnul ei ole võimalik emale kõiki lapsi nädalavahetuseks anda. Viimati, kui ema lastega loomaaias käis, väsitas kõige noorem laps laste ema tunni ajaga ära. Kooselu ajal ei tegelnud ema lastega. Laste isa käis poes, viis lapsed lasteaeda, käis lastega arsti juures ja tegi süüa. Laste ema tõusis üles, vaatas telekat, oli arvutis, sõi ja läks magama. Magamajäämiseks vajas ema ravimeid. Kui noorem poeg sündis, hoolitses isa beebi eest, käies lõuna ajal töölt beebit vaatamas. Vanemal pojal on diagnoositud autism ning laps käis lasteaias erirühmas. Kui isa kolis lastega Kosele, paranes vanema poja vaimne tervis oluliselt, ärevuse- ja paanikahood kadusid. Kosel on vanem poeg käinud tavakoolis ja saanud seal väga hästi hakkama. Autism väljendub selles, et poeg ärritub kergesti lihtsate asjade peale ning ei mõista teiste inimeste emotsioone. Isa on käinud pojaga psühholoogi juures ja see on aidanud. Nooremal pojal on vaimne alaareng. Isa nägi noorema pojaga vaeva, et poeg käima hakkaks. Praegu on probleemid kõnega. Noorem poeg saab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ning lasteaias ka logopeedilist abi. 6.
  69. Laste esindaja leidis, et laste ema saab endaga enam-vähem hakkama. Samas ei ole kindlust, et laste ema saab hakkama ka laste eest hoolitsemisega. Ei ole tõendeid, et laste ema suudab kõigi kolme lapsega nädalavahetustel iseseisvalt toime tulla. Seega on laste heaolu huvides, et ema veedab lastega aega kolmanda isiku juuresolekul. Laste ema peab tõendama, et tema tervis on korras ja ta saab lastega kohtuda. Kui laste isa võimaldas emal keskmise lapsega üksi kohtuda, tekkisid probleemid, kuna ema ei teatanud isale, et saab lapsega kokku. Maakohtu esialgse õiguskaitse määrus
  70. Harju Maakohus kohaldas
  71. detsembri
  72. a määrusega omal algatusel esialgset õiguskaitset ning reguleeris vanema ja noorema poja suhtlemise korra emaga. Maakohus määras, et ema kohtub noorema lapsega Tallinna Perekeskuses Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse korraldamisel. Samuti määras maakohus, et ema kohtub noorema pojaga üle nädala neljapäeviti KKKs. Maakohus määras, et vanem poeg kohtub emaga üle nädala laupäeviti Tallinnas, vajadusel läheb ema pojale KKKsse järele. Tagasisõiduks saadab ema lapse bussi peale ja laps sõidab ise koju. Vanem poeg võib soovi korral ema juures ööbida. Vanemad võivad kokkuleppel kohtumiste aegu muuta. Maakohtu määrus ja põhjendused
  73. Harju Maakohus rahuldas
  74. juuli
  75. a määrusega osaliselt ema avalduse ning võttis vastu ema loobumise taotlusest määrata kindlaks suhtlemiskord ka tütrega. Maakohus lõpetas tütrega seotud taotluse osas menetluse. Maakohus jättis riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda ning muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 8.
  76. Maakohus määras poegade suhtluskorra emaga kindlaks järgmiselt:
  77. Noorem poeg kohtub emaga Tallinna Perekeskuses Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse korraldamisel.
  78. Kui noorem poeg kohtub emaga väljaspool perekeskust, viibib lapse isa juures seni ja ainult siis, kui see on vajalik.
  79. Vanem poeg, ja noorem poeg alates
  80. a augustist, viibivad ema juures iga kuu paarisnädala nädalavahetusel reedest pühapäevani selliselt, et ema viib lapsed reede õhtul oma elukohta ja isa tuleb lastele pühapäeval kell 16.00 ema elukohta järele. 7 2-19-14002
  81. Nädalavahetuste kohtumiste korraldamise ja ema juures ööbimise küsimuses arvestatakse laste arvamusega. Kui lapsed ei soovi ema juurde minna, siis tuleb sellest emale teatada hiljemalt kohtumisele eelneval päeval kell 15.00
  82. Nädalatel, mil lapsed ei ole ema juures nädalavahetusel, kohtutakse võimalusel nädala sees tööpäeva õhtul.
  83. Suvevaheajal kehtib tavapärane suhtlusgraafik. Alates
  84. a suvest ühe korra suve jooksul viibivad lapsed emaga kümme päeva järjest.
  85. Alates 2022/2023 õppeaastast viibivad lapsed igal sügisvaheajal emaga, talvevaheaja esimesel poolel kuni
  86. jaanuarini isaga, teise poole talvevaheajast emaga, suusavaheaja isaga ja kevadvaheaja emaga, järgmisel õppeaastal vastupidi jne.
  87. Koolivaheaja kohtumiste korraldamise ja ema juures ööbimise küsimuses arvestatakse laste arvamusega. Kui lapsed ei soovi ema juurde minna, siis tuleb sellest emale teada anda 1–2 nädalat enne vaheaega.
  88. Emadepäeva veedavad lapsed emaga ja isadepäeva isaga.
  89. Olulistel tähtpäevadel (näiteks laste sünnipäevad, ema sünnipäev) kohtub ema lastega sellel nädalavahatusel, mil on tähtpäev. Kui tähtpäev on nädala sees, siis tähtpäevale järgneval nädalavahetusel.
  90. Emal on õigus osaleda lastega seotud üritustel väljaspool isa kodu.
  91. Emal on õigus lastega elektrooniliste sidevahendite kaudu igapäevaselt suhelda, arvestades laste päevakava.
  92. Isa ei sekku laste ja ema kohtumistesse ega sea tingimusi laste ja ema suhtlemisele lastega kohtumiste ajal. Ema arvestab kohtumistel lastega laste isa poolt määratud koduseid reegleid. 8.
  93. Maakohus tuvastas järgmist: - lapsed elavad koos isaga; - Harju Maakohtu
  94. detsembri
  95. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-16339 määrati laste isa laste ema eeskostjaks, eestkoste lõpetati
  96. juuni
  97. a määrusega; - tsiviilasjas nr 2-17-16339 koostatud kohtupsühholoogia-kohtupsühhiaatria kompleksekspertiisi aktis (21.05.2018) on eksperdid leidnud, et laste emal ei ole rasket psüühikahäiret, vaid emal avalduvad kerged kognitiivsete funktsioonide häire tunnused, mis ei takista tal oma tegude iseloomust aru saamist ja nende juhtimist. Samuti ei ole häired sellised, mis ei võimalda tal oma elu iseseisvalt korraldada. Laste ema vaimne seisund võimaldab tal langetada otsuseid ning teha tehinguid. Laste ema saab aru abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiglike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Laste emale ei ole vaja eestkostjat, ta suudab oma huve iseseisvalt kaitsta; - tsiviilasjast nr 2-17-16339 nähtuvalt diagnoositi laste emal psüühikahäire
  98. aastal. Lapsed sündisid 2004.,
  99. ja
  100. aastal. Laste ema haiguse ajal kasvas peres alguses kaks last, hiljem kolm last. Laste ema haiguse ajal tegeles isa oma igapäevatöö kõrvalt lastega. Vanim laps on sündinud laste ema varasemast kooselust. - praeguseks on laste ema tunnistatud vaimselt terveks, ta elab iseseisvalt ja käib tööl; - laste ema ja isa kooselu lõppes
  101. aastal, mil laste isa kolis koos lastega pere ühisest elukohast ära. 8 2-19-14002 8.
  102. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt oli laste isa sunnitud vanemate kooselu ajal täitma üksi laste hoolduskohustust, sh hoolitsema imikute eest ja valvama, et laste ema ennast ei kahjustaks. Kooselu ajal laste emaga sai laste isa traumeerivaid kogemusi, kuid ei ole nendega seoses professionaalset abi saanud. Laste ema on olnud laste isast sellisel sõltuv määral, et laste isa on olnud emale eestkostjaks ning laste ema igapäevase toimetuleku ja elukorralduse eest vastutavaks isikuks. See asjaolu kujundab väga tugevalt isa suhtumist laste ja nende ema vahelise suhtlemise korraldamisse. Eelneva tõttu on isa tõrjuv ja usaldamatu suhtumine laste ja ema suhtlemisse mõistetav. 8.
  103. Laste huvides on oma emaga suhelda (perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 1). Laste ema on terve ning mingeid emapoolseid takistusi lastega suhtlemise piiramiseks ei ole. Ema soovib kohtuda lastega üle nädala nädalavahetustel ning nendel nädalatel, kui lapsed ei viibi tema juures nädalalvahetusel, võiksid lapsed kohtuda emaga ühe tööpäeva õhtul. Selline suhtlemiskord on kohtuprakitkas tavapärane. Kuna lastel on palju muid kohustusi, siis ei ole võimalik tihedamat suhtlemiskorda määrata. 8.
  104. Laste isa tunneb muret, kuidas sujub ema suhtlemine noorema pojaga. Isa hinnangul ei oska ema poja vajadusi märgata ning poeg on liiga väike, et ise enda vajaduste eest seista. Laps on 6-aastane, kuid isa hinnangul arengutasemelt 4-aastane. Isa ei ole nõustunud last emaga kahekesi jätma. Maakohtu hinnangul on isa mure mõistetav, kuna tema tunneb poega kõige paremini. Neid asjaolusid arvestades määras maakohus, et noorema poja ja ema kohtumised hakkavad esialgu toimuma Tallinna Perekeskuses. Sellise suhtluskorra määras kohus ka esialgse õiguskaitse määrusega
  105. a lõpus. Neil kohtumistel on spetsialistidel võimalik ema ja lapse suhtlemist jälgida ning vajadusel juhendada. Maakohus määras, et laste isa viibib laste ema ja noorema lapse kohtumiste juures üksnes vajadusel. Kui laps enam isa toetust ei vaja, siis ei pea isa kohtumiste juures viibima. Hiljem, kui kohtumised ei toimu enam üksnes perekeskuses ning lapse ja ema suhtlemisel ei ole enam sotsiaaltöötajate abi vajalik, võivad mõlemad lapsed viibida koos emaga ema valitud kohtades ning ema kodus. Maakohus nõustus laste isa ja laste esindaja seisukohaga, et esialgu ei saa noorem poeg emaga koos aega veeta ilma kolmanda täiskasvanu järelevalveta. Samuti ei saa kaks poega veeta emaga aega, kuna ema ei ole võimeline mõlema lapse vahel tähelepanu jagama. Aasta pärast (augustis koos 2022) peaks ema tulema noorema pojaga toime ka nii, et laps ei pea olema lisaks teise täiskasvanu järelevalve all. Sellise suhtluskorra tagamiseks on väga oluline, et noorem poeg kohtuks emaga esialgu Tallinna Perekeskuses. 8.
  106. Maakohtu hinnangul ei saa suhtluskorda kindlaks määrata selliselt, et lapsed peavad ema juurde koju minema. Kui kumbki laps ei soovi ema juurde koju minna, tuleb sellest emale hiljemalt kohtumisele eelneval päeval teada anda. Ema ettepanek võimaldada tal lastega sidevahendite kaudu suhelda on mõistlik ja põhjendatud. Põhjendatud on ka ema soovi, et isa ei määra ema ja laste kohtumiste sisu. Samas tuleb emal arvestada laste koduseid reegleid, nt magusa tarbimise osas. Maakohtu hinnangul ei ole põhjendatud ema soov reisida isa nõusolekuta lastega välisriiki. Praegusel hetkel on selle tingimuse kindlaksmääramine ennatlik. Kõigepealt peab ema tulema toime lastega pikemalt koosviibimisega oma enda kodus ning muudes tuttavates kohtades ning reisimisega Eestis. Samal põhjusel ei määranud maakohus suhtluskorda selliselt, et suvevaheajal viibivad lapsed emaga kaks nädalat järjest ning siis jälle isaga sama ajavahemiku. Suvisel ajal tuleb jätkata tavapärase suhtlusgraafikuga selliselt, et ühe korra suve jookusl on lapsed ema juures 10 päeva järjest. 8.
  107. Maakohus jättis laste ema
  108. juunil 2021 esitatud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Ema taotluse põhjenduse kohaselt on isa takistanud emal lastega suhtlemist. Koroonapandeemia piirangute tõttu ei saanud ema noorema pojaga Tallinna Perekeskuses kohtuda. Samuti ei ole isa täitnud
  109. detsembri
  110. a esialgse õiguskaitse määrusega kehtestatud suhtluskorda, saates noorema poja emaga kokku leppimata kolmeks nädalaks 9 2-19-14002 sugulaste juurde Hiiumaale. Samuti on isa takistanud ema suhtlemist vanema pojaga. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole esialgse õiguskaitse korras uue suhtluskorra määramine vajalik, kuna varasema määrusega on ajutine suhtluskord juba kindlaks määratud. 8.
  111. Riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 3 kohaselt riigi kanda ning ülejäänud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 kohaselt menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
  112. Laste ema esitas määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega määrata laste ja ema suhtlemiskord järgmiselt: 1) Lapsed viibivad ema juures iga kuu paaris nädalavahetusel reedest pühapäevani selliselt, et ema toob lapsed reede õhtul oma elukohta ja isa tuleb lastele pühapäeval kell 16.00 ema elukohta järele. 2) Nädalatel, mil lapsed ei ole nädalavahetusel ema juures, kohtub ema lastega neljapäeviti, arvestades vanemate töögraafikut ja laste päevakava. 3) Suvevaheajal viibivad lapsed vaheldumisi kaks nädalat emaga ja kaks nädalat isaga, kusjuures paaris aastatel esimesed kaks nädalat emaga ja paaritutel aastatel esimesed kaks nädalat isaga. Vajadusel muudavad vanemad kokkuleppel kokkusaamiste aega arvestades vanemate puhkuste ajaga. 4) Paaris aastatel viibivad lapsed sügisvaheajal emaga, talvevaheaja esimese poole (jõulude ajal) isaga, teise poole talvevaheajast emaga, teise talvevaheaja isaga ja kevadvaheaja emaga. Paaritutel aastatel toimuvad kokkusaamised vastupidi. 5) Emadepäeva veedavad lapsed emaga, isadepäeva isaga. 6) Olulistel tähtpäevadel (näiteks laste sünnipäevad, ema sünnipäev) kohtub ema lastega sellel nädalavahetusel, mil on tähtpäev. Kui tähtpäev on nädala sees, siis tähtpäevale järgneval nädalavahetusel. 7) Emal on õigus osaleda lastega seotud üritustel väljaspool isa kodu. 8) Emal on ajal, mil lapsed viibivad tema juures, õigus reisida lastega väljapoole Eesti Vabariiki ilma isa nõusolekuta. 9) Emal on õigus lastega elektrooniliste sidevahendite kaudu igapäevaselt suhelda, arvestades laste päevakava. 10) Isal ei ole õigust sekkuda laste ja ema kohtumistesse ega seada tingimusi laste ja ema suhtlemisele nende kohtumiste ajal. 11) Ärajäänud kohtumised asendatakse. 9.
  113. Määruskaebuses kahtleb ema, kas Tallinna Perekeskus kaudu on võimalik noorema pojaga suhtlemist korraldada. Seega võib juhtuda, et nooremat last ei näe ema pikka aega. Väljaspool perekeskust suhtlemise osas määras maakohus, et sellisel juhul viibib isa kokkusaamiste juures. Maakohus ei ole selliste kohtumiste korraldamist täpsemalt kindalks määranud. Isa suhtumist arvestades ei ole sellised kohtumised tõenäoliselt võimalikud. Maakohus on oluliselt piiranud ema suhtlemist noorema lapsega põhjendusel, et ema ei oska märgata lapse vajadusi. Selline seisukoht põhineb oletusel. Selleks, et oluliselt piirata lapse ja lahuselava vanema suhtlemist, peab esinema oht, et ema võib lapse huve kahjustada. Praegusel juhul ei ole selliseid asjaolusid tuvastatud. Seega ei ole põhjendatud noorema ja vanema lapse suhtlemiskorra erinev 10 2-19-14002 reguleerimine. Maakohtu seisukoht, et ema ei suuda mõlema lapsega korraga tegelda, on oletuslik. Seetõttu palub ema määrata ema ja noorema poja vahelise suhtlemiskorra sarnaselt sellega, mis on määratud vanema poja ja ema vahel. 9.
  114. Ema ei nõustu maakohtu määratud reegliga, et ema kohtub vanema pojaga üksnes siis, kui laps seda soovib. Selline lähenemine ei ole põhjendatud. Praeguses asjas ei ole tuvastatud, et emaga suhtlemine on laste huvidega vastuolus. Õige ei ole panna lapsele kohustust otsustada, kas ta soovib emaga kohtuda või mitte. Seejuures tuleb arvestada asjaoluga, et laste isa on kogu menetluse ajal väljendanud seisukohta, et lapsed ei peaks emaga suhtlema (või peaksid suhtlema minimaalselt). Seega on oht, et laste isa ei toeta laste ja ema vahelist suhtlemist ja mõjutab ka lapsi selles osas. Seda seisukohta toetab ka vanema poja ärakuulamisel väljendatu („ema on perele palju haiget teinud“, „ema ei ole väga terve inimene“, „ema kaebab meid kogu aeg kohtusse“). Laste isa peaks lapsed kohtumisteks ette valmistama ning julgustama neid emaga suhtlema. Isa ei tohiks käituda viisil, millest lapsed saaksid järeldada vastupidist. 9.
  115. Kuna isa ei toeta laste suhtlemist emaga, soovib ema, et kohtumiste ajad oleksid täpsemalt määratletud. Põhjendamatu on piirata laste viibimist ema juures suvevaheajal ning keelata lastel emaga välisriiki reisimist. Samuti ei ole põhjendatud maakohtu määratud kord, et ema juures viibimise ajal peavad lapsed järgima isa etteantud reegleid. Ema on tõendanud, et tema tervis (sh vaimne tervis) on taastunud, ta suudab teha tööd ja oma elu korraldada. Ema võimekust neis küsimustes tõendab ka asjaolu, et tütar elab juba pikemat aega ema juures. Menetlusosaliste seisukohad ema määruskaebuse osas Laste isa seisukoht
  116. Laste isa vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Isa hinnangul soovib ema oma taotlustest nähtuvalt maakohtu määrust tervikuna tühistada, kuid määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt vaidlustab ema määrust üksnes osaliselt. Isa ei nõustu ema sooviga kohtuda noorema lapsega kohe ilma kolmanda täiskasvanu järelevalveta. Lapse arengutase ei võimalda seda. 10.
  117. Isa hinnangul ei jõua noorema lapse areng ka
  118. a augustiks sellisele tasemele, et ta võiks jääda ema juurde ööbima. Laste ema töötab tihti ka nädalavahetustel, mistõttu ei ole selge, kes tema töölviibimise ajal laste järele vaatab. Laste ema juurde omapead jätmine on välistatud, kuna 13-aastast alaealist ei saa panna vastutama 6-aastase erivajadusega lapse eest. 10.
  119. Laste ema ettepaneku osas, et töönädalatel võiksid lapsed emaga kohtuda neljapäeviti, leidis isa, et see on osapooltele ebamõistlikult koormav, sest siis tuleks iganädalalselt tegelda kohtumiste organiseerimise ja sobivate aegade leidmisega. Noorem laps on erivajadusega ning vajab erihoolitsust. Laps peab saama rehabilitatsiooniteenust, käima lasteaias jne. Laste isa peab samal ajal tegelema vanema poja kooliasjadega ning sisutama laste vaba aega. Lisaks vajab laste isa aega iseendale, et kogu elukorraldusega mõistlikult toime tulla. Kui isa energia kulub ema algatatud kohtuvaidluste ning igapäevaste kohtumiste korraldamisele, siis kahjustab see laste huve. Noorema lapse rehabilitatsiooniteenuste ajad muutuvad sageli, sõltudes teenuseosutajate graafikutest. Neid aegu on niigi keeruline pere ja vanema lapse päevakavaga sobitada. Kui laste ema mõistaks noorema lapse vajadust rehabilitatsiooniteenuste järele, saaks ta aru, et teenuseid tuleb eelistada muudele tegevustele. Teenuste saamine võimaldab luua tulevikus olukorra, kus nooremal lapsel on võimalik emaga kahekesi ka tihedamini kohtuda. Isa ettepanekul võiks olla mõistlik ja kõigi asjaosaliste huve arvestav see, et ema ja noorema lapse kohtumised toimuksid üks kord kuus neljapäeviti. See oleks kindel aeg, millega vanemad saaksid pikalt ette arvestada ning ei peaks kulutama aega kohtumiste planeerimisele. Kui kõigil 11 2-19-14002 asjaosalistel on vaba aega, võib kokku leppida täiendavaid kohtumisi, kuid mitte selliselt, et igapäevaselt tuleb pidada läbirääkimisi. See kahjustab omavahelisi suhteid. 10.
  120. Laste isa selgitas, miks on õige maakohtu määratud kord, mille kohaselt ema saab noorema lapsega kohtuda esialgu kolmanda isiku juuresolekul. Isa viitas laste esindaja seisukohale, kes leidis, et noorem poeg ei tohiks emaga kahekesi jääda ning lapsed ei saa esialgu ka kahekesi korraga emaga aega veeta, kuna ema ei ole võimeline mõlemale lapsele korraga tähelepanu pöörama. Kose valla esindaja on samuti selgitanud, et noorem laps on üliaktiivne ning vajab palju tähelepanu, mistõttu tema eest hoolitsev vanem peab suutma kiiresti reageerida ning talle järele joosta. Sellest tulenevalt võib laps kergesti ohtu sattuda. Lapsega katsetamine, et hinnata, kas ema saab hakkama või mitte, võib saada lapsele saatuslikuks. Praegusel hetkel ei ole tõendeid selle kohta, et noorem laps võib ohtu sattuda, põjusel, et kõik lapsega viibivad täiskasvanud on lapse erivajadusest teadlikud ning valvavad lapse järele väga hoolsalt. Seega on õnn, et lapsega pole midagi juhtunud. 10.
  121. Isa hinnangul tõlgendab ema maakohtu määrust vääralt osas, mis puudutab laste soovidega arvestamist emaga kohtumiste osas. Laste isa ei ole nõus vanemat last emaga kohtuma sundima, kui ta seda selgelt ja ühemõtteliselt väljendab. See kahjustab lapse suhet isaga. Isa on olnud vanema lapsega suhtlemisel aus ja ei ole lapse eest ema terviseprobleeme varjanud. Isa on julgustanud last emaga suhtlema. Vanem poeg on piisavalt suur, et väljendada oma soove emaga kohtumiseks. Kui laps on näidanud vastumeelsust emaga kohtumise suhtes, siis on selle põhjuseks olnud see, et kohtumised on olnud mingil moel ebameeldivad või lausa vastumeelsed. Ema peab arvestama vanema poja vanusega ning võimaldama talle eakohaseid tegevusi. Olukord, kus laps ei soovi emaga suhelda, kuid peab seda tegema, kahjustab lapse suhet emaga. Vanem laps peab saama ise otsustada, kas soovib emaga kohtuda ja ema juurde ööseks jääda. 10.
  122. Laste ema soov, et lastel oleks suvel vahelduv elukoht kahe nädala kaupa, ei ole mõledav. Vanemale lapsele ei saa jätta ema juures viibimise ajal noorema lapse järelevalve kohustust. Samuti ei ole mõeldav, et lapsed reisivad koos emaga välisriiki. Praegu ei ole kindel, kas laste ema saaks isegi üksi välisriiki reisimisega hakkama. Laste ema peab kõigepealt tõestama, et suudab Eestis lastega iseseisvalt toime tulla. 10.
  123. Laste koduste reeglite arvestamine ema juures viibimise ajal on isa selgituste kohaselt oluline eelkõige noorema lapse osas. Noorema poja puhul tuleb piirata magusa tarbimist, kuna magusa tarbimine tõstab lapse aktiivsust. Lapse koduste reeglite arvestamine on vajalik lapse tervise tõttu. Kuna laste ema ei mõistnud, millised tagajärjed võivad olla ebatervislikel harjumustel, pidi kohus need asjaolud suhtluskorraga kindlaks määrama. 10.
  124. Ema põhjenduse osas, et ta suudab töötada ja oma elu ise korraldada ning et tütar elab juba pikemat aega ema juures ning see tõendab tema vanemilikke oskusi, selgitas isa, et sai
  125. a suvel lastekaitse ametnikult kõne, milles uuriti, kas isa teab tütre asukohta. Selgus, et tütar oli olnud kaks nädalat kadunud ning laste ema ei pöördunud kohe politsei poole, et lapse asukohta välja selgitada, vaid püüdis lastekaitse ametnike kaudu teada saada, kas need teavad lapse asukohta. See näide ilmestab laste ema vanemlikke oskusi. 10.
  126. Laste ema taotles määruskaebuses, et lastega ärajäänud kohtumised asendatakse. Selline tingimus ei ole kooskõlas laste huvidega. Kohtumised on ära jäänud siis, kui on selgunud, et ema on pidanud tööl olema. Ärajäänud kohtumiste asendamine tähendaks seda, et emal on õigus nõuda lastega kohtumisi siis, kui talle endale sobib. See ei oleks mõistlik. 10.
  127. Laste isa ei ole küll maakohtu määrust vaidlustanud, kuid soovis avaldada oma seisukohta ka olulisi tähtpäevi puudutava määruse punkti osas (maakohtu määruse resolutsiooni p-id 1.101.11). Põhjendamatu ja lapse huvidega vastuolus on olukord, kus laps peab oma sünnipäeval 12 2-19-14002 olema eemal oma igapäevasest perest. Sünnipäeva on alati võimalik tähistada ette või tagantjärele, mistõttu on eraldi kohtumise nõudmine lapse sünnipäeval põhjendamatu. Laste emal on alati võimalus lapsele õigel päeval sünnipäeva puhul õnne soovida nt telefoni teel. Kohtumise korraldamine tähendaks, et lapsel ei ole võimalik perega sünnipäeva puhul nädalavahetusel väljasõidule minna. Kui sünnipäeva nädalavahetus satub nädalavahetusele, mil laps emaga ei kohtuks, tähendaks see, et laps oleks kolm nädalavahetust järjest emaga. Seega võib tekkida olukord, kus laps peab ootama oma perega koos sünnipäeva tähistamist mitu nädalat. Laste esindaja seisukoht
  128. Laste esindaja hinnagul on maakohtu määrus laste huvidega kooskõlas ning esindaja hinnangul ei tulene määruskaebusest veenvaid põhjuseid maakohtu määruse muutmiseks. Määruskaebuse lahendamisel tuleb arvestada eelkõige laste huvidega ning sellega, et laste ema ning isa omavahelised suhted on pingelised. Tallinna Perekeskuses on laste ja vanemate kohtumisi hästi korraldatud. Noorem poeg on erivajadustega laps, mistõttu temaga suhtlemine nõuab erilist hoolt ja pühendumist. Seega on vanema ja noorema lapse eraldi kohtumised emaga põhjendatud. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse seisukoht
  129. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse esindaja leidis, et ema määruskaebus on põhjendatud ning tuleks rahuldada. Linnaosa esindaja toetas ema määuskaebuses taotletud viisil lastega kohtumiste korraldamist. Esindaja hinnangul ei ole maakohtu määrus põhjendatud ega laste huvidega kooskõlas. Mõlemale pojale on kohtumised emaga vajalikud. Vaba suhtlemise kord ja ema juures viibimine annab lastele võimaluse veeta aega nii oma ema kui vanema õega. Paaripäevased kohtumised aitavad kaasa laste ja ema lähedussuhte hoidmisele ja usalduse säilimisele ning soodustavad mõlema vanema teadlikku perekondliku elukorralduse planeerimist. Kose vallavalitsuse seisukoht
  130. Kose vallavalitsuse esindaja hinnangul tuleb emale anda võimalus tõestada iseseisvat hakkamasaamist noorema lapsega paaritunnistel kohtumistel. Isa juuresolekuta toimuvatel paaritunnistel kohtumistel saaks ema tõestada oma valmisolekut lapse eest vastutada. Isa ei peaks sel juhul hiljem noorema lapse pärast muretsema, kui laps hakkab viibima ema juures üle nädala nädalavahetustel. Kose valla esindaja ei toetanud ema taotlust võtta noorem laps kohe nädalavahetusteks enda juurde. Mõlemad vanemad peavad julgustama lapsi teise vanemaga suhtlema. Samas ei tohi ära unustada, et emaga kohtumise puhul tuleb arvestada ka lapse arvamust. Vanemad peavad leppima kokku reeglites, mis kehtivad mõlema vanema kodus, ning nendest ka kinni pidama. Kose valla esindaja toetab ema määruskaebust osas, millega ema soovis noorema lapsega paaritunniseid kohtumisi ilma järelevalveta. Muus osas Kose valla esindaja määruskaebust ei toetanud. Esindaja tegi ettepaneku lisada määrusesse see, kas laste emal on õigus saada ligipääs Stuudiumisse (kooliga seotud infosüsteem).
  131. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ning edastas TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  132. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu
  133. juuli
  134. a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ema määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-iga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus teeb üksnes tehnilise täpsustuse 13 2-19-14002 maakohtu määruse resolustioonis, lisades sellesse otsustuse ema avalduse rahuldamise ulatuse kohta. Kuna maakohus rahuldas ema avalduse osaliselt, tuleb täiendada maakohtu määruse resolutsiooni punktiga ema avalduse osalise rahuldamise kohta.
  135. Praeguses asjas on peamine vaidlus selle üle, kas ema vaimne tervis ja toimetulek on piisavalt hea, et võimaldada talle õigust suhelda mõlema pojaga pikema ajavahemiku (nädalavahetustel) jooksul koos ema kodus ööbimisega. Ema hinnangul puuduvad tõendid, et noorema lapsega pikemalt kohtumise korral esineb oht lapse turvalisusele. Samuti leidis ema, et õige ei ole maakohtu otsustus piirata laste viibimist ema juures suvevaheaegadel ning ema õigust lastega välisriiki reisida.
  136. PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Sama sätte lg 21 kohaselt lepivad vanemad lahuselu korral kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Kohus peab seega arvestama nii vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda, kui ka lapse õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema neid asjaolusid arvesse võttes lapse huvidest lähtuva lahendi (Riigikohtu
  137. novembri
  138. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-11, p 21 seitsmes lõik). Sobiv suhtluskord tuleb määrata üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust (vt Riigikohtu
  139. detsembri
  140. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-3347, p 22).
  141. Kolleegiumi hinnangul on maakohus praeguses asjas määranud laste ja ema vahelise suhtlemiskorra ülaltoodud põhimõtteid arvestades. Maakohus tuvastas, et tsiviilasjas nr 2-1716339 määrati
  142. detsembri
  143. a määrusega laste isa laste ema eestkostjaks. Samuti on menetluses esile toodud, et laste emal oli ravimisõltuvus (I kd, tl 82 ja 84) ning depressioon ning ta on sooritanud enesetapukatse (II kd, tl 61). Laste isa on selgitanud, et ajal, mil vanemad koos elasid ja lapsed olid väiksed, ei tegelnud ema laste eest hoolitsemisega, vaid lamas päevade kaupa tegevusetult voodis. Emal diagnoositi psüühikahäire juba
  144. aastal. Laste ema haiguse ajal tegeles lastega isa. Ema tarbis kolmanda lapse raseduse ajal selliseid ravimeid, mis olid vastunäidustatud, mistõttu laps sündis vaimse alaarenguga ning vajab seetõttu rohkem hoolt ja tähelepanu. Noorim laps on üliaktiivne ning võib seetõttu järelevalveta jäämisel end ohtu seada. Laste isa ja erinevad spetsialistid (Kose valla lastekaitsetöötaja ja lasteaia õpetajad) on menetluses selgitanud, et noorem laps on oma arengus eakaaslastest maas ning talle osutatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust (II kd, tl 12 pöördel) ning logopeedilist abi. Isa sõnul ei julge ta poega ka oma koduümbruses üksi ja järelevalveta jätta, kuna laps ei suuda erinevaid ohte eakohaselt tajuda.
  145. Loetletud asjaolusid on maakohus piisavalt kaalunud ning jõudnud põhjendatult järeldusele, et noorim laps võib esialgu kohtuda emaga üksnes kolmanda isiku juuresolekul. Ema on saanud ravi ja tema toimetulek on viimastel aastatel tunduvalt paranenud, kuid tema varasemat elukäiku ja terviseprobleeme arvestades on põhjendatud maakohtu seisukoht, et nooremat last tuleb emaga tihedamalt lävima harjutada tasapisi ja samm haaval. Ema varasem käitumine on põhjustanud nii lastes kui ka laste isas usalduse kaotuse ema vastu, mistõttu on selle taastamiseks vajalik pikem aeg ning emal tuleb tõestada, et ta tuleb lastega edukalt toime. Kuna ema ei ole laste kasvatamises nende varases lapsepõlves aktiivselt osalenud, ei tunne ta piisavalt hästi laste loomust ja ei oska ennustada laste käitumist samal määral kui laste isa. Menetluses on ka esile toodud, et lastel puudub lähedane kontakt emaga (noorem laps nimetab ema tädiks, 14 2-19-14002 II kd, tl 53 pöördel). Seega ei pruugi ema noorema lapse eripärasid piisavalt mõista ning oma käitumist sellele vastavalt kohandada. Emal on vaja nooremat poega paremini tundma õppida, et tema iseärasustega paremini arvestada ja vastavalt käituda. Selleks on vaja aega. Seega määras maakohus põhjendatult vanema ja noorema lapse suhtluskorra erinevalt võimaldades alles
  146. a augustist ka nooremal lapsel ema juures ööbida. Kolleegium peab õigeks ka maakohtu poolt määratud võimalust, et kui lapsed ei soovi ema juures ööbida, siis tuleb seda soovi arvestada. Ka see on praeguse asja asjaolusid arvestades paindlik lahendus, võimaldades lastel emaga rahulikult kohaneda. Vanem laps on väljendanud, et ei soovi ema juures ööbida, kuna tal on ema kodust negatiivsed mälestused (II kd, tl 12). Vanema lapse soovidega tuleb arvestada, sest vanem poeg on juba piisavalt vana (13-aastane), et ise otsustada, kuidas talle sobib emaga kohtuda. Vanem poeg on laste isale avaldanud, et ei soovi ema kodus pikemalt olla, sest seal on õhkkond ülinärviline, vanim laps (ema tütar) käitub väljakutsuvalt ning püüab poissi alandada (II kd, tl 81 pöördel). Laste esindajale avaldas vanem poeg, et soovib emaga vahetevahel kohtuda, kuid ööbinud ta ema juures ei ole ja ei soovikski seda, sest korteris võimutseb vanim laps, ema tütar, kes karjub tihti ema peale (II kd, tl 82).
  147. Laste ema leidis määruskaebuses, et maakohus on põhjendamatult jätnud arvestamata ema soovi veeta lastega suvevaheaegadel pikemalt aega kui tavapärane suhtluskord ette näeb. Samuti ei andnud maakohus emale õigust lastega välisriiki reisida. Maakohus määras, et alates
  148. aasta suvest viibivad lapsed koos emaga kümme päeva järjest. Kolleegiumi hinnangul on ka selle tingimuse määramisel ning välisriiki reisimiseks loa andmata jätmisel arvestatud ülaltoodud asjaolusid. Maakohtu määratud suhtluskord loob emale võimaluse lastega tasapisi lähedasemaks saada, lastel emaga ja tema elutingimustega kohaneda ning emal lastega tegelemisega tasapisi harjuda. Kolleegium nõustub varasemas menetluses esiletooduga, et mitme lapse vajaduste üheaegne rahuldamine, arvestades ka laste arengut ja vanust, on emale keeruline, kuna ta ei ole seda pikka aega pidanud tegema. Toimiku materjalides on kirjeldanud laste kohtumisi emaga, mis seda seisukohta kinnitavad (I kd, tl 117-120). Isa tõi vastuses ema määruskaebusele esile, et
  149. a suvel sai ta lastekaitselt kõne, et ema juures elav tütar on kaks nädalat kadunud ning ema ei pöördunud kohe politsei poole, et paluda abi tütre ülesleidmisel (II kd, tl 120 pöördel, p 34). See asjaolu lükkab ümber ema määruskaebuse väite, et tütre elamine ema juures tõendab, et ema tuleb laste kasvatamisega edukalt toime ja tal on selleks vajalikud vanemlikud oskused.
  150. Kokkuvõttes leiab kolleegium, et avaldajal tuleb varuda aega ja kannatust, et oma lastega lähedasemaks saada ning tõestada, et ta tuleb laste kasvatamise ning nende elu korraldamisega edukalt toime. Kui ema on seda tõestanud, on võimalik teha suhtluskorras muudatusi, määrates, et kohtumised lastega toimuvad sagedamini ja pikemalt. Samuti on vanematel võimalik maakohtu määratud suhtluskorra väliselt sagedamini toimuvad suhtlusajad kokku leppida. Menetluskulud
  151. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades vaidluse asjaolusid, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda, v.a alaealistele lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. 15 2-19-14002 (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt 16

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.