Obsah (15)

§ 635§ 9§ 637§ 115§ 158§ 655§ 101§ 641§ 13§ 110§ 127§ 197§ 189§ 646§ 644

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 19.05.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-14885 Ts

§ 635lg 1 ja § 108 lg 1).

Pooled vaidlesid, kas leping, millega hageja kohustus teostama veevarustuse ja kanalisatsiooni rekonstrueerimistööd korterelamus asukohaga Narva mnt 68, Tallinn asuvas tehnilises ruumis ning kostja tasuma tööde eest 1 680 eurot (sh käibemaks), oli sõlmitud. Hageja saatis 16.11.2017 aadressile xxx e-kirjad (I kd lk 10-11), milles märkis, et vee- ja kanalisatsioonitööd tehnilises ruumis saaks alltöövõtja teha järgmise nädala jooksul alustades esmaspäeval, tööde maksumuseks kujuneb 1 400 eurot + km. Kostja nimel vastas 17.11.2017 Y, et kooskõlastatud, alustame töödega esmaspäeval ja reedeks palun ruum valmis teha. Hageja vastas 17.11.2017 omakorda, et vee- ja kanalisatsioonitöödega alustatakse esmaspäeval ning edastas samas arve summas 1 400 eur + km (I kd lk 12). Hageja 16.11.2017 e-kiri oli pakkumus (

§ 9lg 1), millele anti 17.11.2017 sõnaselgelt nõustumus.

Kohus ei nõustunud kostjaga, et lepingu sõlmimise eelduseks oli arve tasumine, sellist tingimust kirjavahetusest ei nähtunud. Töödega alustamiseks lepiti kokku konkreetne päev sõltumata arve tasumisest. Pooled ei vaielnud, et Y oli kostja töötaja. Hageja väitel uskus ta Y esindusõigust, kuna kogu suhtlus seoses objektiga käis kostja poolt läbi Y. Ta osales läbirääkimistel ja koosolekutel kostja esindajana. Kohtu hinnangul võis hageja 2017 novembris mõistlikult uskuda Y esindusõigust, kuna ta tegutses varasemate lepingute sõlmimisel ning täitmise korraldamisel kooskõlastatult seadusliku esindaja Q-ga ning hagejale avaldatu kohaselt oli Y Q asetäitja (I kd lk 8, 9-9p, 6773, II kd lk 123-130, III kd lk 52-59). Hageja tegi töö valmis 29.11.2017 ja tegi 02.12.2017 ekirjaga kostjale ettepaneku tööde vastuvõtmiseks, millele kostja teatas probleemide olemasolust, mistõttu ei saanud töid vastu võtta (I kd lk 79-158p (sama III kd lk 60-139p), I kd lk 152, 155, 26, 27, 13, 13p, 15, 16). E-kirjavahetuse koopia aadressaadiks oli märgitud ka kostja seaduslik esindaja. Kohus leidis, et kostja seaduslik esindaja pidi teadlik olema, et Y tegutses vee- ja kanalisatsioonitöödeks lepingu sõlmimisel kostja esindajana. Esitatust ei nähtunud, et kostja oleks töö tegemise ajal sellele vastu vaielnud. Kostja keeldus töö vastuvõtmisest viidates puudustele, millega sisuliselt nõudis lepingu täitmist, mitte ei väitnud, 5 et ta ei ole hageja poolt tehtud tööd soovinud. Kuna hageja võis Y esindusõigust mõistlikult uskuda ning kostja seaduslik esindaja pidi Y esindajana tegutsemisest teadlik olema, tuli kostja volitus Y-le 17.11.2017 lepingu sõlmimiseks lugeda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 2 alusel antuks. Igal juhul oli kostja lepingu 06.12.2017 selle täitmise nõudmisega heaks kiitnud vastavalt TsÜS § 129 lg 1. Seega oli töövõtuleping 1 sõlmitud. 13.2. Pooled ei vaielnud, et nendevahelise tava kohaselt tuli töö vastu võtta (

§ 637lg 4, § 638).

Kostja keeldus 06.12.2017 töö vastuvõtmisest seoses puudustega. Vaidlus puudus, et kostja töid vastu ei võtnud. 08.01.2018 e-kirjaga teatas hageja kostjale, et loeb töö vastuvõetuks (I kd lk 62). Tõendamaks lepingujärgse töö tegemist esitas hageja väljavõtte veevarustusekanalisatsiooni ehitusprojektist (IV kd lk 180-190), Vihmer OÜ hinnangu (I kd lk 18-21) ja omanikujärelevalve teostaja C 11.12.2017 e-kirja (I kd lk 23), mille kohaselt omanikujärelevalve nõustus Vihmer OÜ hinnanguga. Hageja tõendas lepingujärgse töö tegemise (Vihmer OÜ hinnang Gerold Co2 aktist usaldusväärsem). Hageja nõudis alates 06.12.2017 sama aasta detsembrikuu vältel pidevalt töö vastu võtmist. Kostja ei teinud pärast 06.12.2017 täiendavaid avaldusi seoses töö vastuvõtmisega. 08.01.2018 seisuga oli möödunud mõistlik aeg töö vastuvõtmiseks, mida hageja oli esmakordselt nõudnud 02.12.2017, ning töö tuli lugeda 08.01.2018 vastuvõetuks, millega hageja tasunõue muutus sissenõutavaks. Hageja 23.02.2018 võlanõude ja tasaarvestuse teatise (I kd lk 64-66) kohaselt oli hageja tasaarvestanud lepingust 1 tuleneva tasunõude 702 euro osas kostja nõudega ettemaksu tagastamiseks seoses tehnilise ruumi üldehitus- ja viimistlustöödega. Tasunõude suuruseks kujunes 978 eurot (1 680 - 702, summad käibemaksudega). 13.3. Hageja nõudis kulu 222 euro hüvitamist seoses Vihmer OÜ hinnangu tellimisega (arve I kd lk 63). Kuna töövõtja tellis kolmanda isiku hinnangu ning tugines sellele töö vastuvõtmisest keeldumisel, oli hageja poolt hinnangu tellimine mõistlikult põhjendatud ja vajalik lepingust tulenevate nõuete esitamiseks. Kostja etteheide kulutuse ulatusele oli üldsõnaline, kohtule ei esitatud asjaolusid, mis annaksid alust pidada kulutuse ulatust ebamõistlikuks. Seetõttu tekkis hagejal nõue 222 euro hüvitamiseks (

§ 115lg 1, § 128 lg 3).

14. Hageja nõuded lepingust 2 (leppetrahv ja viivis). Hageja nõudis kostjalt leppetrahvi 1 036 euro väljamõistmist viidatud lepingu p 14.4 alusel (

§ 158lg 1).

Pooled sõlmisid 24.08.2017 töövõtulepingu Narva mnt 68, Tallinnas asuva hoone gaasitorustiku ja katlamaja rekonstrueerimiseks (I kd lk 67-73, sama II kd lk 141-147). Hageja tegi kostjale 23.02.2018 avalduse lepingust taganemiseks ning nõudis leppetrahvi (I kd lk 159-160). Hageja väitel takistas kostja läbivalt töö teostamist – hageja kohustus töödega alustama hiljemalt 28.08.2017 (lepingu p 8.1.), töid oli võimalik alustada aga 08.09.2017 (I kd lk 75, 76, 77). Kohus leidis, et asjaolu, kas kostjast tulenevalt oli töö perioodil 28.08-08.09.2017 takistatud, ei omanud asjas tähendust, kuna see ei puudutanud töö tegemise takistatust taganemisavalduse tegemise ajal. Hageja esitatu kohaselt teostas hageja töö perioodil 08.09-27.09.2017, kuid tööd ei saanud lõpuni teha, kuna selle eelduseks oli tehnilise ruumi üldehitus- ja viimistlustööde valmimine (mida teostas samuti hageja). Hageja ei saanud oma kohustust täita, sest kostja peatas 11.12.2017 kõik tööd. Kohus tuvastas, et 11.12.2017 saatis kostja hagejale e-kirja (I kd lk 22; sama IV kd lk 20), milles avaldas, et lõpetab kõik lepingud seoses Narva mnt 68 majaga, seoses lepinguga 2 palub tuua kogu varustus objektile hiljemalt reedeks 15.12.2017 ning saata lõpparve ja tehnilise ruumi tööd lõpetada alates 11.12.2017. Samuti palus kostja teada anda, millal on võimalik 15.12.2017 võtta vastu gaasivarustus ja maja võtmed. Hageja esitatu kohaselt toimus pooltel 18.12.2017 koosolek, kus arutati lepingute lõpetamist, kuid tingimustes 6 kokkuleppele ei jõutud (allkirjastamata protokoll I kd lk 35-36). Hageja andis kostjale gaasivarustuse seadmed üle 08.01.2018 (üleandmise akt I kd lk 78). Kostja 11.12.2017 avaldus oli sisuliselt avaldus lepingu ülesütlemiseks (

§ 655

lg-st 1), kuna selles oli sõnaselgelt märgitud, et kostja soovib lepingu lõpetamist ning nõuab ehitusobjekti koos juba soetatud seadmetega üleandmist, st ei soovi töö lõpuni tegemist hageja poolt. Vaidlus puudus, et kostja pärast hageja avaldust tööd ei jätkanud, lepingu 2-järgseid töid ei olnud toimunud juba alates 28.09.

1. Lepingu p 14.2 puudutas üksnes tellija õigust lepingust taganemiseks seoses töövõtjapoolse lepingurikkumisega ega välistanud tellija seadusest tulenevat ülesütlemisõigust. Kuna leping 2 lõppes 11.12.2017 kostjapoolse ülesütlemisega, oli hageja 23.02.2018 avaldus lepingust taganemiseks tagajärjetu ning lepingu p 14.4 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Seetõttu ei kuulunud hageja nõue leppetrahvi väljamõistmiseks rahuldamisele.
2. Hageja nõuded lepingust 3 (leppetrahv, tasu lisatöö eest, kahju hüvitamise nõue ja viivis). Pooled sõlmisid 26.06.2017 töövõtulepingu Narva mnt 68, Tallinnas asuva hoone rekonstrueerimiseks, sh fassaadi- ja katusetööde tegemiseks (III kd lk 52-59; sama II kd lk 5764). 15.
3. Hageja nõudis kostjalt leppetrahvi 1 525,90 euro väljamõistmist lepingu p 14.4 alusel. Pooled vaidlesid, kas leping lõppes hageja 23.02.2018 (IV kd lk 29-33) või kostja 11.12.2017 avaldusega (I kd lk 22, lepingu p 14.2, 14.2.1 ja 14.2.2) või poolte kokkuleppel 30.12.
4. Kostja heitis hagejale ette töödega viivitamist, hageja väitel põhjustas viivitused kostja. Lepingu p 8.1 järgi tööde teostamisega oli töövõtja kohustatud alustama hiljemalt 15.07.2017 ja kõik tööd pidid olema tellijale üle antud hiljemalt 30.09.
5. Vaidlus puudus, et lepingujärgseid fassaadi- ega katusetöid hageja lõpuni ei teinud. Kostja väitel juhtis ta hageja tähelepanu viivitusele töökoosolekutel, mis toimusid alates 31.08.
6. Kohus tuvastas, et lepingujärgsetes fassaaditöödes seisak 11.08-17.08 toimus kostjast tulenevatel asjaoludel (III kd lk 71p-72, 75p-76, 143-143p,

§ 101lg 3).

Hageja tõi välja, et fassaaditöödes oli veel kaks seisakut, kuna kostja ei tasunud arveid, millega seoses hageja peatas tööd ajutiselt. Tööd olid peatatud ilma tõttu (II kd lk 127p-128p, 129-130, III kd lk 101p-106). Lepingu p 6.2.4 kohaselt oli töövõtjal õigus lepingu lõpptähtaega edasi lükata, kui planeeritud tööde teostamise ajal olevad ilmastikutingimused töid teostada ei luba. Sel juhul uus lõpptähtaeg lepitakse lepingu osapoolte vahel kokku kirjalikult. Kokkuleppe mittesaavutamisel peavad tööd igal juhul olema lõpetatud 20.10.

1. Pooled ei toonud välja, et nad oleksid sõlminud täiendavaid kirjalikke kokkuleppeid seoses fassaaditööde teostamise tähtajaga. Seega rikkus hageja lepingut, jättes fassaaditööd tähtaegselt teostamata. Pooled ei vaielnud, et kostja nõudis katusetööde peatamist alates 11.09.2017 (IV kd lk 3) seoses katuse ehitusprojekti puudumisega. Pooled vaidlesid, kas katusetööde tegemiseks oli ehitusprojekt nõutav ning kas sellise projekti koostamine oli hageja lepingujärgne kohustus. Tulenevalt lepingu p-st 5.1.2.
2. ja ehitusseadustiku (EhS) lisast 1, § 4 lg 3 p-st 1 oli tööde näol tegemist ümberehitusega ja nõutav oli ehitusprojekt (IV kd lk 154-155, 202-203). Enne lepingu sõlmimist edastas kostja hagejale Arhitektibüroo Emil Urbel OÜ poolt koostatud projekti ning ehitusloa (V kd lk 31-67, 69-70, lepingu p 4.8, 5.3.1 ja 5.1). Kostja heitis hagejale ette katuse konstruktiivse projekti puudumist. Kohus leidis, et projekt pidi vastama majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ (määruse § 1 lg 2 p 2, § 5 lg 1, § 10 lg 1, lg 3). Arhitektibüroo poolt koostatud projekt oli pealkirjastatud eelprojektina. Ehitusloa väljastamise faktist ei saanud järeldada, et arhitektibüroo projektist piisas nõuetekohaseks ehitamiseks (projekti p 3.3, määruse § 13 lg 1, lg 2 ja § 14 lg 1). Tööprojekti koostamine uute 7 konstruktsioonide ehitamiseks enne lammutustööde tegemist ei olnud võimalik ning projektdokumentatsiooni nõuetelevastavust polnud ammendavalt kontrollitud eelnenud menetluses ehitusloa väljastamiseks. Kuna tööprojekt puudus, kuid see oli katusetööde valmis tegemiseks vajalik, peatas kostja põhjendatult katusetööd alates 11.09.
3. Sõltumata sellest, kas tööprojekti koostamine oli hageja lepinguline kohustus, oli hagejal lepingu sõlmimisel kohustus informeerida kostjat, et tööprojekt oli katusetööde teostamiseks vajalik. Olukorras, kus hageja seda kohustust ei täitnud, ei ole viivitus katusetöödes, mis tekkis alates 11.09.2017 seoses tööprojekti puudumisega, etteheidetav kostjale (

§ 641lg 3, Riigikohtu lahend 3-21-76-16, p 15 ja lepingu p 4.5).

Hageja rikkus lepingut ka seoses katusetööde tähtaegse teostamise kohustusega. Töövõtjal oli kohustus tervikliku projektdokumentatsiooni, sh katuse tööprojekti koostamiseks (lepingu p 5.1.1, 5.1.1.2, EhS § 52 lg 3). Pooled vaidlesid, millise dokumendi esitamist kostja hagejalt

1. nädalaks 10.08.2017 ehituskoosolekul nõudis. Kohtu hinnangul soovis kostja dokumendi esitamist, mille alusel oli katuse paigaldamise töö võimalik lõpule viia. Kostja nõudis 10.08.2017 hagejalt tööprojekti esitamist seoses katusetöödega (II kd lk 133-133p, III kd lk 177, 178-200, IV kd lk 64, TsÜS § 75 lg 1, määruse 10 lg 3). Hageja kui professionaalne teenuseosutaja pidi olema kursis nõuetega projektdokumentatsioonile (kd II, lk 125p). Seega pidi hagejale olema arusaadav kostja nõude sisu sõltumata protokolli kantud ebamäärasest sõnastusest. Hageja tööprojekti ei esitanud. Hageja keeldus katuse tööprojekti esitamisest, tehes selle asemel ettepaneku uue kokkuleppe sõlmimiseks, et kostja tasub tööprojekti eest täiendava tasu. Hageja ei aktsepteerinud ka kostja poolt 20.10.2017 esitatud tööprojekti, ega nõustunud selle alusel ehitama täiendava tasuta (II kd lk 124p-125p, 126-127, IV kd lk 1-3, 5, 7-10, 13-19, 38-56). Kohus leidis, et 11.12.2017 seisuga olid täidetud nii lepingu p 14.2.1 kui 14.2.2 eeldused lepingust taganemiseks tellija poolt: tööde teostamine tähtajaks oli muutunud võimatuks ja hageja rikkus kohustust tööprojekti koostamiseks ning oli teatanud, et ta seda kohustust ei täida. Kostja 11.12.2017 avaldus oli lepingu 3 osas sisustatav taganemisavaldusena. Kostja väljendas otsesõnu tahet lepingu lõpetamiseks, edaspidi töid ei teostatud. Leping 3 lõppes 11.12.2017 kostjapoolse taganemisega. Kuna kostja oli lepingust juba 11.12.2017 taganenud, siis oli hageja 23.02.2018 avaldus õigusliku toimeta ning hagejal ei saanud tekkida kostja vastu leppetrahvi nõuet. Seetõttu jäi hageja nõue leppetrahvi 1 525,90 euro väljamõistmiseks rahuldamata. 15.
2. Hageja nõudis kostjalt tasu seoses lisatööga 300 eurot (täiendav puhastus liivapritsiga). Lisatöödes võis leppida kokku suuliselt (II kd lk 133-133p, lepingu p 6.2.3, p 15.1 ja

§ 13lg 3).

Kuna kostja ise avaldas soovi lisatöö tegemiseks suuliselt ega nõudnud kirjaliku kokkuleppe vormistamist, vaid lisatöö ära korraldamist järgmiseks töökoosolekuks, võis hageja kohtu hinnangul mõistlikult aru saada, et kostja oli nõus lisatöös kokku leppimisega suulises vormis. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtunud, et pooled oleksid lisatöö maksumuses kokku leppinud. Kohtu ette ei toodud asjaolusid, mis annaksid alust pidada nõutud tasu lisatöö eest 300 eurot ebamõistlikuks (

§ 637lg 1).

Seega tekkis hagejal kostja vastu tasunõue lisatöö eest 300 eurot (alltöövõtja arve III kd lk 144). 15.

1. Hageja nõudis kostjalt täiendavalt hüvitise 3 150 euro väljamõistmist seoses seisakuga fassaaditöödes perioodil 10.08-17.08.
2. Hageja tõi välja, et kuigi töid ei toimunud, pidi hageja alltöövõtjale maksma 450 eurot päevas. Selle kulu põhjustas kostja. Kohus leidis, et välja toodud asjaoludel ei saanud hagejal olla kostja vastu sellist kahju hüvitamise nõuet. Kui pooled leppisid kokku lisatöö tegemises ning fassaaditööde seniks peatamises (10.08.2017 koosoleku protokoll), ei saanud kostja olla lepingut rikkunud hageja takistamisega fassaaditööde teostamisel samal perioodil. Tõendatud polnud, et pooled oleksid ka kokku leppinud, et täiendavalt lisatöö maksumusele peab kostja tasuma 450 eurot päevas, kuni fassaaditööd seisavad. Hageja väide, et selles lepiti kokku telefoni teel, oli paljasõnaline. Ühestki dokumentaalsest tõendist sellisele kokkuleppele viiteid ei nähtu. Võttes arvesse lisatöö 8 hinda, oli sellise kokkuleppe olemasolu ka eluliselt ebausutav. Seega puudus hagejal 3 150 euro osas ka täitmisnõue. Kohus jättis rahuldamata hageja nõude hüvitise 3 150 euro saamiseks. 15.
3. Hageja nõudis kostjalt hüvitise 900 euro väljamõistmist seoses seisakuga fassaaditöödes kuupäevadel 12.09 ja 13.09.
4. Hageja peatas tööd, sest kostjal oli arve tasumata. Hageja tegi kostjale 31.08.2017 ettepaneku 50% krohvimistööde vastuvõtmiseks, edastades allkirjastamiseks üleandmise-vastuvõtmise akti (III kd lk 155). 04.09.2017 edastas hageja kostjale 50% krohvimistööde eest arve (III kd lk 156-157). Hageja nõudis 11.09.2017 (kd III, lk 158) kostjalt arve tasumist hiljemalt 11.09, lubades tasumata jätmisel fassaaditööd peatada alates 12.09.2017 kuni arve tasumiseni. Pooled vaidlesid, kas asjassepuutuval arvel kajastatud tasunõue oli 12.09.2017 seisuga sissenõutav. Kostja vaidles töö vastuvõtmisele vastu. Kohus leidis, et hageja sai lugeda töö osa vastuvõetuks lepingu p 13.4.4 järgi 08.09.2017, arvel kajastatud tasunõue muutus sissenõutavaks 08.09.
5. Omanikujärelevalve teostaja e-kiri ei saanud olla vastuväide aktile lepingu p 13.4.3 mõttes, sest e-kirja saatmise ajal ei olnud akti veel edastatud (III kd lk 154, 155, V kd lk 139-140,

§ 637lg 4, lepingu p-d 13.1, 13.4.2, 13.4.3, 13.4.4).

Hagejal oli õigus keelduda fassaaditööde jätkamisest, kuni kostja poolt juba tehtud töö eest tasumiseni (

§ 110lg 1).

Hageja väitel tekkis talle kahju seonduvalt seisakuga, kuna hageja pidi sõltumata töö peatamisest tasuma alltöövõtjale tasu 450 eurot päevas (III kd lk 161, IV kd lk 25). Kohtu hinnangul hageja poolt makstud tasu alltöövõtjale 12.09 ja 13.09.2017 eest ei saanud olla hageja kahju (

§ 127

lg 1, lg 4), kuna ka lepingu kohasel täitmisel oleks hageja pidanud nende päevade eest alltöövõtjale maksma. Esitatud asjaoludel saaks alltöövõtja tasu olla hageja kahju, kui kostjast tingitud viivitusest tulenevalt tekkinuks hagejale kulu seoses täiendavate tööpäevade tegemisega, millistes ei olnud lepingus kokku lepitud. Kohus tuvastas, et lepingu järgi pidid mh fassaaditööd olema lõpetatud 30.09.2017 või kui ilmastikutingimused töid lõpetada ei luba, siis igal juhul mitte hiljem kui 20.10.

1. Alates 29.09.2017 fassaaditöid vihma tõttu ei tehtud. Esitatu ei võimaldanud tuvastada, et kuna kostjast tingitult töid 12.09 ja 13.09 ei tehtud, oleks hageja teinud töid (korraldanud alltöövõtja kaudu tööde tegemise) lepingus kokkulepitule täiendavalt kahel päeval, millega seoses saanuks hagejal tekkida täiendav kulu. Kuna kahju puudus, ei saanud hageja kahju hüvitamise nõuet 900 euro osas rahuldada. Analoogsele seisukohale asus kohus seoses seisakuga fassaaditöödes 26.09-27.09.2017, millega seoses nõudis hageja 450 euro väljamõistmist, so alltöövõtja ühe päeva tasu. Kohus leidis, et tasu ei 26.09 ega 27.09.2017 eest ei saanud olla hageja kahju, kuna ka lepingu kohasel täitmisel oleks hageja pidanud nende päevade eest alltöövõtjale maksma. Esitatu ei võimaldanud tuvastada, et seoses väidetava kostjast tingitud ühepäevase viivitusega oleks hageja teinud tööd täiendaval päeval, millega seoses saanuks tekkida täiendav kulu. Kahju hüvitamise nõue 450 eurot jäi seetõttu rahuldamata. 15.
2. Hageja esitas nõude kostjalt 31 850 euro hüvitise väljamõistmiseks seoses seisakuga katusetöödes perioodil 11.09-11.12.
3. Kohus leidis, et viivitus katusetöödes, mis tekkis alates 11.09.2017 seoses tööprojekti puudumisega, oli tingitud hagejast. Kuna kostja tööde peatamisega lepingut ei rikkunud, siis ei kuulunud selline kahju hüvitamise nõue rahuldamisele.
4. Tasaarvestus ja viivis. 16.
5. Kohus tuvastas, et hagejal tekkis kostja vastu lepingu 1 alusel tasunõue 978 eurot, kahju hüvitamise nõue 222 eurot ning lepingu 3 alusel tasunõue lisatöö eest 300 eurot. Kostja tegi protsessuaalse tasaarvestuse avalduse, tasaarvestades hageja nõuded kostja nõudega lepingu 3 alusel tasutud ettemaksu 6 852 euro tagastamiseks, kuna selle summa ulatuses töid ei tehtud. Leping 3 lõppes 11.12.2017 kostjapoolse taganemisega. Vaidlus puudus, et lepingu 3 alusel oli 9 kostja tasunud tööde eest, mis jäid vähemalt 6 810 euro ulatuses tegemata (sh käibemaks, hageja arvestustabel IV kd lk 174p-175). Hageja märkis, et tasaarvestas kostja nõude ettemaksu tagastamiseks lepingu 3 p 14.4 alusel nõutud leppetrahviga (kogusummas 8 335,90 eurot, millest hagiga nõudis hageja 1 525,90 euro väljamõistmist). Kohus asus seisukohale, et leppetrahvi nõuet ei tekkinud. Seetõttu ei saanud tellija nõue ettemaksu tagastamiseks olla hagejapoolse tasaarvestusega lõppenud ning kostja sai tasaarvestada oma nõude hageja nõuetega. Seega töövõtja nõuded 978 euro, 222 euro ning 300 euro väljamõistmiseks olid tasaarvestusega lõppenud. Tellija nõue tekkis 11.12.2017 ning tasaarvestusega olid töövõtja nõuded lõppenud samast asjast. Hageja nõuded viivise väljamõistmiseks jäid rahuldamata. 16.
6. Hagi jäi tervikuna rahuldamata (

§ 197lg 1, lg 2, § 188 lg 2, § 189 lg 1).

1. Kostja nõuded lepingute alusel saadu tagastamiseks. 17.
2. Leping 2 lõppes 11.12.2017 kostja poolse ülesütlemisega. Kostja tegi seoses lepingu 2 töödega ettemaksu 42 eurot (IV kd lk 172). Selle summa ulatuses hageja töid ei teinud. Hageja tasaarvestas oma leppetrahvinõude osaliselt kostja nõudega ettemaksu tagastamiseks. Kohus asus seisukohale, et hagejal lepingu 2 alusel leppetrahvinõuet ei tekkinud, mistõttu ei saanud nõue ettemaksu tagastamiseks olla tasaarvestusega lõppenud. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja 42 eurot (

§ 189lg 1).

17.2. Pooled vaidlesid, millises ulatuses hageja teostas töid lepingu 3 alusel. Kostja tasus tööde eest kokku 74 340 eurot (II kd lk 89, III kd lk 58p, I kd lk 74). Kuna töid tehti 62 201,60 euro ulatuses (I kd lk 79-158p, II kd lk 32-34, 123-124, 124p-125p, 126-127, III kd lk 154, 17-24 (sama lk 162-169), 170-174, 168-169, IV kd lk 193p-195, V kd lk 82-82p, 103-125p, 196p201, tunnistajate A ja C ütlused), siis tekkis kostjal lepingu lõppemisel nõue 12 138,40 euro tagastamiseks. Nõue oli tasaarvestusega lõppenud 1 500 euro osas (978 +222+300). Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja 10 638,40 eurot (12 138,40-1 500)

§ 189lg 1 alusel.

Tulenevalt

§ 189

lg-st 1, lg 2 p-st 1 ja § 189 lg-st 3 puudus kostjal nõue tasu tagastamiseks osas, milles vastavad tööd olid tehtud. 18. Kostja kulutuste ja kahju hüvitamise nõuded seoses läbijooksudega katuselt. Kostja väitel rikkus hageja kohustust tagada katusetööde tegemisel veekindlus, millega seoses tekkisid veekahjustused. Kahjustuste kõrvaldamiseks tellis kostja tööd Agrus Construction Company OÜ-lt, millega seoses tekkis kahju. Samuti tellis kostja töö läbijooksu peatamiseks ja katuse konserveerimiseks, et vältida kahju suurenemist. Kohtu hinnangul ei teostanud hageja katusetöid veekindlalt (lepingu p 6.1.8, II kd lk 126-127, V kd lk 141p). Asjaolu, et tellija keelas edasi ehitamise, ei seondu kohustusega tagada vara säilimine. Nähtuvalt ehituskoosoleku protokollist oli tellija katuse kaitsmist pärast 11.09 otsesõnu nõudnud ning töövõtja kinnitanud, et ta täidab seda kohustust. Läbijooksude kõrvaldamiseks hageja täiendavaid toiminguid ei teinud. Kostja tellis 20.10.2017 katuse katmise koormakatetega, mille eest tasus 1 932,24 eurot (hinnapakkumine V kd lk 142-142p, maksekorraldus V kd lk 143). Võttes arvesse, et kostja oli nõudnud läbijooksude kõrvaldamist ja katuse kaitsmist sademete eest juba alates 14.09.2017, asus kohus seisukohale, et töövõtja ei täitnud oma kohustust mõistliku aja jooksul. Tellija nõue 1 932,24 eurot tuli rahuldada (

§ 646lg 5, § 646 lg 1).

Kostja nõudis kahju hüvitamist seoses hoonele tekkinud veekahjustuste kõrvaldamisega. Kostja ei toonud välja ega tõendanud konkreetselt millised kahjustused tekkisid seoses läbijooksudega. Kostja esitatu (V kd lk 126-129, lisad lk 130-138) ei võimaldanud tuvastada ühegi konkreetse kahjustuse tekkimist seoses läbijooksuga katuselt. Selles osas polnud vastuhagi põhjendatud. 10 19. Kostja kahju hüvitamise nõue seoses fassaaditöödega. Töövõtja teostas lepingu 3 järgsed fassaaditööd puudustega, mille kõrvaldamiseks sõlmis kostja lepingu Agrus Construction Company OÜ-ga (05.06.2018 töövõtuleping II kd lk 94-99). Kostja väitel polnud fassaadidele kantud krohvikiht piisava paksusega, pidanuks olema 5-12 mm, aga oli mitte üle 4 mm. Vastavalt krohvi paigaldusjuhendile pidi krohvikihi paksus olema 5-12 mm (V kd lk 139-140, II kd lk 123-124). Nõustuda võis, et vähemalt keskmise kvaliteediga töö pidi olema tehtud materjali tootja paigaldusjuhiseid järgides. Kohus leidis, et kostja etteheide, et hageja ei saavutanud krohvipaksust vahemikus 5-21 mm, oli tõendamata. Lepingust ei nähtunud, et pooled oleksid kokku leppinud mitu kihti krohvi tuleb fassaadile kanda. Asjaolu, et 31.08.2017 leidis tellija, et tootja juhisele vastava paksuse saavutamiseks on vajalik kanda peale veel 2 kihti, ei muuda töövõtja lepingujärgse kohustuse sisu. Hageja ei olnud lepingut rikkunud seoses krohvimise kvaliteediga (

§ 115lg 1, § 641 lg 1, § 77 lg 1).

1. Kostja kahju hüvitamise nõue seoses katusetöödega. 20.
2. Kostja väitel osutusid lepingu 3 alusel tehtud tööd katuse ehitamiseks talle kasututeks, kuna tööd tehti ilma projektita ning tuli seetõttu lammutada, tööd olid ohtlikud. Samuti tuli tööd lammutada põhjusel, et tööde tegemiseks kasutati sobimatut puitu. Hagejal oli kohustus katuse tööprojekti koostamiseks ning hageja rikkus seda kohustust. Kohus ei nõustunud kostjaga, et ainuüksi tööprojekti puudumisest saaks järeldada valminud töö ohtlikkust. Projekti sai koostada ka tagantjärele, juba valminud töö sobivust kasutusotstarbeks oli võimalik hinnata ka projektita.

§ 127

lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Väide, et projekti puudumine tingis vajaduse kõik hageja poolt katusel teostatud ehitustööd lammutada, oli tõendamata. Tõenditest ei nähtunud, et hageja oleks kasutanud katusetööde tegemisel teistsuguste omadustega puitu, kui lepingus kokku lepitud. Hageja ei rikkunud lepingut seoses katusetöödel kasutatud puidu omadustega (lepingu p 5.1.2.3.2, V kd lk 148p, lk 150, tunnistaja A ütlused). 20.

1. Kostja heitis hagejale veel ette, et korstnapitside rekonstrueerimiseks ei kasutanud hageja mitte kivi, vaid kivivilla, ning ehitustööde käigus kukkus korstnalõõridesse kive ja segu, mis tekitasid ummistuse, mille kõrvaldamisega seoses tekkis kahju. Kohus tuvastas tunnistaja A ütluste alusel, et hageja tegi korstnapitsid kivivillast, rikkudes sellega lepingut (vt p 5.1.2.4.
2. ja 5.1.2.4.). Korstnapitside rekonstrueerimise käigus kukkus ühte korstnalõõri kive ja segu, mis põhjustasid lõõris ummistuse, millega hageja rikkus lepingu p 5.5.
3. (II kd lk 88, tunnistaja Ai ütlused). Korstnapitsid ei vastanud kasutatud materjali osas lepingutingimustele (

§ 641lg 2 p 1).

Kostja sai puudusele tugineda sõltumata mittevastavusest teatamise ajast, sest hageja pidi teadma, et ta teeb korstnapitsid silikaatkivide asemel kivivillast (

§ 644lg 1, § 645 lg 1 p 2, II kd lk 72-73).

Töö korstnamütside paigaldamiseks ei seondunud kohtu poolt tuvastatud lepingurikkumistega seoses korstnatega. Pooltevahel sõlmitud lepingust ei nähtunud, et korstnamütside paigaldamine või valmistamine oleks olnud lepingujärgsete rekonstrueerimistööde osa. Kostja nõue kuulus rahuldamisele 310 euro ulatuses (

§ 115lg 1, II kd lk 74-80, 94-98, 81-87p, 100, 140-140p, kd V lk 126-129).

20.

1. Kostja ülejäänud etteheited katusetöödele olid seotud üksnes asjaoluga, et tööd jäid lõpetamata. Seda võttis kohus arvesse lepingu alusel tasutu tagastamise nõude lahendamisel. 20.
2. Vastuhagi jäi rahuldamata osas, milles kostja taotles hagejalt rahalise nõude väljamõistmist enamas ulatuses kui 12 922,24 eurot. Hageja apellatsioonkaebus 11
3. Hageja palus tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p 1-4 ja p 6-11 osas ning teha uus otsus, millega hagi täies ulatuses rahuldada. Hageja palus jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja avaldas, et ta jääb maakohtus varem avaldatud seisukohtade juurde ja ei korda neid. Maakohus hindas vääralt tõendeid, mis viis materiaalõiguse väära kohaldamise ja seetõttu ka ebaõige lahendini. 21.
4. Hageja nõuded seoses lepinguga nr 2 Kohus hindas tõendeid ebaõigesti. Maakohus tuvastas, et kostja saatis kirja, millega soovis lepingut lõpetada (otsuse p 22). Hageja hinnangul polnud tegemist kostjapoolse lepingu taganemisavaldusega, vaid tegemist oli kostja poolse ettepanekuga asuda läbirääkimistesse lepingute lõpetamiseks. Antud juhul oli kostja kiri niivõrd segane, et hageja mõistis seda, kui ettepanekut hakata arutama lepingute lõpetamise tingimuste üle. Tahteavalduses ei olnud selgesõnaliselt väljendatud, et leping öeldakse konkreetsest kuupäevast alates üles ning sh viidatakse tulevikus aset leidvale kohtumisele. Nimetatud kohtumine leidiski aset 18.12.
5. Koosolek, kus arutati lepingute lõpetamist, kuid tingimustes kokkuleppele ei jõutud. Hageja andis kostjale gaasivarustuse seadmed üle 08.01.
6. Seega ei saanud hageja arvestades kostja segaselt väljendatud kirja ning vastuolulist käitumist mitte kuidagi eeldada ega mõista, et kostja ütles lepingud üles. 18.12.2017 osales lisaks hagejale kohtumisel ka hageja esindaja, kellele jäi arutelust arusaam, et lepingud kehtivad, kuna pooled arutlesid vaegtööde teostamise tähtaegade üle ning leppisid tähtaegu kokku ka aastasse
7. Eeltoodut kajastas ka protokoll. Mh kinnitas asjaolu, et kostja ei öelnud lepinguid üles 11.12.2017 kostja esindaja 29.12.2017 kiri. Nimetatud kirjaga andis kostja täiendava tähtaja töövõtulepingu täitmiseks kuni 15.01.2018, nagu oli lepitud kokku 18.12.
8. Asjaolu, et kostja ei öelnud lepingut üles ja poolte vahel jätkusid lepingu täitmisele suunatud suhted, kinnitas mh ka kostja esindaja Y 10.01.2018 SMS hageja esindajale. Kohus hindas kostja 11.12.2017 kirja ebaõigesti. Hageja tõendas, et ta ütles kostjaga lepingud üles 23.02.2018 kirjadega. Hageja oli õigustatud nõudma nii leppetrahvi kui ka viivist. 21.
9. Hageja nõuded seoses lepinguga nr 3 Kohus lähtus ebaõigest eeldusest, et kostja ütles poolte vahel sõlmitud lepingu üles 11.12.2017 kirjaga. Ilmastikutingimused lükkasid fassaaditööde teostamise edasi. Hagejale ei saanud ette heita olukorra saabumist, kus töödega ei jõutud valmis algselt planeeritud tähtajaks. Seega ei rikkunud hageja lepingut fassaaditööde osas (maakohtu põhjendused p-s
10. ja 29.). Kohtu mõttekäik lahendi p 33-40 oli ekslik. Konstruktiivse projekti olemasolu ja selle tegemise kohustus ei tulenenud õigusaktidest, vaid sellest, kuidas ja kas lepingu osapooled olid täiendavate projekteerimistööde teostamise osas kokku leppinud. Pooled polnud töövõtulepingu sõlmimisel kokku leppinud hageja poolt projekteerimistööde teostamise osas. Lepingu täitmise aluseks oli kostja poolt varasemalt tellitud ehitusprojekt, mille alusel oli Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastanud ehitusloa ning mis oli aluseks hinnapakkumise koostamisel ning lepingueelsete läbirääkimiste pidamisel. Olukorras, kus ehitusluba oli väljastatud, tuli lähtuda ehitusloa aluseks olevast projektdokumentatsioonist, mille muutmine polnud lubatud. Samuti polnud konstruktiivne projekt ka nõutav. Hageja ei rikkunud lepingu p 5.1.1.2 kohustust ega rikkunud lepingut seoses katusetööde teostamise tähtaegadega. Hageja hinnangul oli seisakutest tingitud kahju tekkimine kostjale igal juhul ettenähtav ning hageja informeeris kostjat tekkivast kahjust suuliselt (otsuse p-d 43-50). Kohus jättis analüüsimata hageja nõude 31 850 eurot, viidates oma ekslikule seisukohale seonduvalt katuse tööprojekti puudumisega (otsuse p 51.) Tõendite väära hindamise tõttu oli ekslik kohtu järeldus otsuse p-s 52 ja p-s 66 (ridades 3 ja 6 toodud järeldused). Vastustaja seisukoht 12
11. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
12. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja vastuhagi osaliselt rahuldas. Kostja maakohtu otsust ei vaidlustanud. Seega ei olnud pooltel maakohtu otsusele vastuväiteid osas, milles maakohus kostja vastuhagi 1090 euro 26 sendi nõudes rahuldamata jättis. Viidatud osas on maakohtu otsus jõustunud (TsMS § 456 lg 2 p 1, lg 4). Ringkonnakohus, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
13. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid, millele kõigile on maakohus äärmise põhjalikkusega vastanud. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
14. Vaidlust ei olnud selles, et pooled olid 24.08.2017 sõlminud töövõtulepingu Tallinnas Narva mnt 68 asuva hoone gaasitorustiku ja katlamaja rekonstrueerimiseks (leping kd I, lk 6773, sama kd II, lk 141-147). Pooled vaidlesid maakohtus selle üle, millal nendevaheline leping lõppes ja millisel alusel.
15. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatuga, et nimetatud leping lõppes 11.12.2017 kostjapoolse ülesütlemisega. Nõustuda ei saa hageja apellatsioonkaebuse väitega, mille kohaselt oli kostja kiri niivõrd segane, et hageja arvates oli tegemist üksnes ettepanekuga asuda läbirääkimistesse lepingu lõpetamiseks (e-kiri I kd, lk 22). Kostja avaldust, kus oli märgitud, et kostja soovib lepingu lõpetamist ning nõuab ehitusobjekti koos soetatud seadmetega üleandmist, saab nõustudes maakohtuga mõista selge tahteavaldusena öelda leping üles. Kostja ei soovinud, et hageja teeks töö lõpuni ning 11.12.2017 e-kirjas avaldas ta ühemõtteliselt, et palub tuua kogu varustus objektile hiljemalt 15.12.2017, saata lõpparve ja lõpetada tehnilise ruumi tööd alates 11.12.
16. Samuti palus kostja anda teada, millal on võimalik 15.12.2017 võtta vastu gaasivarustus ja maja võtmed. Hageja andis kostjale gaasivarustuse seadmed üle 08.01.2018 (üleandmise akt kd I, lk 78). Maakohtu seisukoha õigsust kinnitab ka asjaolu, et puudus vaidlus, et lepingu nr 2-järgseid töid objektil ei tehtud juba alates 28.09.
17. Nõustuda saab kostja väidetuga, et hageja käitumine viitab samuti sellele, et ta kas luges lepingu lõpetatuks või ei soovinud seda täita. Hageja ei ole menetluses 13 väitnud, et ajavahemikul 11.12.2017 kuni 23.02.2018 oleks ta üritanud töödega jätkata või nõudnud objektile lubamist.
18. Kuna leping 2 lõppes 11.12.2017 kostjapoolse ülesütlemisega, oli hageja 23.02.2018 avaldus lepingust taganemiseks tagajärjetu ja hagejal ei olnud lepingu p-st 14.4 tuleneva leppetrahvi nõudmise eeldused täidetud. Maakohtu otsus, mille kohaselt hageja nõue leppetrahvi 10136 euro saamiseks jäi rahuldamata, on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus hageja väiteid seoses lepingu nr 3 lõppemisega.
19. Vaidlust ei olnud selles, et pooled olid sõlminud 26.06.2017 töövõtulepingu 01-2017 Tallinnas Narva mnt 68 asuva hoone rekonstrueerimiseks, sh fassaadi- ja katusetööde tegemiseks (III kd, lk 52-59). Pooltel oli vaidlus, kas leping lõppes kostja 11.12.2017 avaldusega (I kd, lk 22) või hageja 23.02.2018 avaldusega (IV kd, lk 29-33).
20. Pooltel puudus vaidlus selles, et kostja nõudis katusetööde peatamist alates 11.09.2017 seoses katuse ehitusprojekti puudumisega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatuga, et kasutusetööde tegemiseks oli ehitusprojekt nõutav ning selle tellimine oli hageja lepingujärgne kohustus.
21. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et 11.12.2017 seisuga olid täidetud kostja poolt lepingust taganemise eeldused: hageja oli rikkunud kohustust tööprojekti koostamiseks ning teatanud, et ta seda kohustust ei täida ning tööde teostamine tähtajaks oli muutunud võimatuks(lepingu p 14.2.1, 14.2.2). Kuna kostja taganes 11.12.2017 lepingust, oli hageja 23.02.2018 avaldus õigusliku toimeta ning hagejal ei saanud olla kostja vastu leppetrahvi nõuet. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja leppetrahvi 1 525,90 euro nõuet kostja vastu polnud alust maakohtul rahuldada.
22. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, milles maakohus leidis, et hageja rahalised nõuded seoses tööseisakutega augustis, septembris-detsembris (3150 eurot, 900 eurot,, 450 eurot, 31 850 eurot) rahuldamisele ei kuulunud, kuivõrd olid tingitud hagejast . Ringkonnakohus ei korda selles osas maakohtu otsuse põhjendusi (maakohtu otsuse põhjenduste p 41.- 51) ja nõustub nendega.
23. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, milles kohus tuvastas, et hageja tasunõue 978 eurot, kahju hüvitamise nõue 222 eurot ning lisatöö eest tasu 300 eurot nõue olid lõppenud kostja tasaarvestusega seoses kostja tasutud ettemaksuga 6852 eurot. Kuna hagejal lepingu nr 3 alusel kostja vastu leppetrahvi nõuet maakohtu otsuses eelpooltuvastatud asjaoludel ei tekkinud, ei saanud kostja nõue ettemaksu tagastamiseks olla hagejapoolse tasaarvestusega lõppenud. Sellest tulenevalt sai kostja tasaarvestada oma nõude hageja nõuetega Kuna kostja nõue tekkis 11.12.2017, lõppesid samast ajast hageja nõuded tasaarvestusega, jättis maakohus hageja 04.10.2018 hagiavalduses taotletud viivise nõude rahuldamata, millega ringkonnakohus nõustub. Põhjendatud ei ole Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hageja vastavate nõuete rahuldamiseks ning selles osas ei korda ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendusi, vaid nõustub nendega.
24. Apellatsioonkaebuse väited maakohtu otsuse peale osas, milles kohus vastuhagi rahuldas, ei ole edukad ega anna alust otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohuse ei ole rikkunud tõendite hindamisel TsMS § 232 lg 1 nõuet. Kohtuotsus on põhjendatud ja seaduslik. Kohtu seisukoha kujunemine on jälgitav ja otsus on kooskõlas TsMS § 442 lg 8 nõuetega. Kaebuse üldsõnalised väited otsusega mittenõustumise kohta ei anna alust hinnata tõendeid maakohtust erinevalt ega jõuda apellatsioonkaebuses soovitud tulemuseni. 14 Arvestades eeltoodud põhjendusi ei kuulu kostja apellatsioonkaebus rahuldamisele ega anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
25. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda 98,1% ja kostja kanda 1,89% ulatuses ning ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) 15