lg 1 alusel elatise maksmise korra kindlaks pooltega istungil arutatud viisil: alaealistele lastele makstav elatist tuleb kanda pangaülekandega hagejate ema pangakontole ning täisealise lapse elatis kanda lapse enda kontole. Apellatsioonkaebus
) § 657 lg 1 p 1 järgi jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jäävad kostja kanda. 16. Ringkonnakohus kontrollib
lg 1 kohaselt maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja esitas apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale üksnes hagejatele väljamõistetud elatise tasumise viisi osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 5.1). Ülejäänud osas on maakohtu otsus jõustunud. 17. Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid
Ringkonnakohus ei kogu, uuri ega hinda uuesti esimese astme kohtu menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid, välja arvatud juhul, kui pool vaidlustab esimese astme kohtu otsuses vastava tõendi hindamise alusel tuvastatud asjaolu või vastava asjaolu tõendamise menetluse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja ringkonnakohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks (
lg 5).
lg 1 esimese lause kohaselt kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kui apellatsioonkaebuse põhjendamiseks nimetatakse uusi asjaolusid ja tõendeid, tuleb
lg 5 järgi apellatsioonkaebuses märkida uute asjaolude ja tõendite esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus. Uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama (
18. Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega uue tõendi – D 15.11.2021 kinnitus elatise võla tasumise kohta. Kostja apellatsioonkaebusele lisatud dokumentaalse tõendi vastuvõtmiseks puudub ringkonnakohtu arvates alus. Kostja soovib sellega tõendada, et ta on tasunud D-le elatise võla sularahas. Arvestades, et apellatsioonkaebuses on kostja vaidlustanud üksnes elatise tasumise viisi hagejate osas, puudub vajadus tõendada elatise võla maksmist D-le. Seega keeldub ringkonnakohus 17.11.2021 esitatud tõendi vastuvõtmisest, sest see ei ole apellatsioonimenetluses asjakohane tõend, arvestades kostja apellatsioonkaebuse ulatust. Kuna kostja esitas tõendi elektrooniliselt, puudub vajadus selle tagastamiseks. 19.
lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. 20. Kolleegium nõustub vaidlustatud osas maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid käesolevas otsuses
Kostja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid, mida maakohus on vaidlustatud 4 2-20-136415 otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud, ja puudub vajadus maakohtu põhjenduste kordamiseks käesolevas otsuses. Kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. 21. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et kostjal on küll õigus, et seadus ei keela elatist maksta sularahas, kuid samas kostja eksib, et kohus ei saa talle määrata elatise otsuse täitmise viisi.
lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Maakohus on põhjendanud, miks praegustel asjaoludel on mõistlik ja põhjendatud määrata hagejate taotlusel elatise tasumine pangaülekandega ja mitte sularahas hagejate seaduslikule esindajale üleandmisega viimase töökohas, nagu kostja soovis. Tutvunud asja materjalidega, sh kostja seisukohtadega tema esitatud menetlusdokumentides ja 27.09.2021 kohtuistungil, jääb ringkonnakohtule arusaamatuks kostja soov tasuda elatist tingimata sularahas. Menetluses avaldatu põhjal saab lähtuda sellest, et kostja soovib, et raha läheks lastele, mitte hagejate seaduslikule esindajale. Samas on kostja nõus andma hagejatele tasutava elatise sularahas hagejate seaduslikule esindajale. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja ei ole toonud esile mõjuvat põhjust (näiteks kostjale palga maksmine sularahas või võimatus teha pangaülekandeid), miks ta peab elatise üle andma sularahas. Ringkonnakohtu hinnangul on sularahas elatise tasumine, arvestades hagejate vanemate omavahelisi suhteid, pooli põhjendamatult koormav ja ebamõistlik ning võib seetõttu kahjustada hagejate huve. 22. Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse väitega, et maakohus oli asja lahendamisel erapoolik. Maakohus on lahendanud vaidluse eelkõige hagejate kui laste huvidest lähtudes, mõistes välja hagejate kasuks igakuise elatise ja määranud tavapärase otsuse täitmise korra. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et esile toodud asjaoludel on kõiki osapooli säästvam vanemate vahetut kokkusaamist võimalusel vältida. Mõistlik ja hagejate huvides ei ole kostja ettepanek oodata elatise tasumisega kostjale kriminaalasjas kohaldatud lähenemiskeelu lõppemiseni. Kostja arvamus hagejate seadusliku esindaja kohta ei tohi hakata takistama hagejatel elatise saamist. 23. Eeltoodut kokkuvõttes jääb maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. 24. Alates 01.01.2022 kehtiva
lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda. 25. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
(allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.