Kriminaalasi nr 1-21-1886 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. juuni 2022, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-1886 Kohtunik Liivi Loide Kriminaalasi Tartu Vangla kr

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata Vello Jürgensonile lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Vello Jürgenson tunnistati süüdi Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 13.04.2021.a kohtuotsusega nr 1-21-1886,

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ja mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 22.09.2020.a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-6237 Vello Jürgensonile mõistetud karistusega 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõistis Vello Jürgensonile 3 aastat ja 3 kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 2 ja 3 alusel ei pööratud Vello Jürgensonile mõistetud vangistust osaliselt täitmisele. Koheselt kuulus täitmisele Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 22.09.2020.a otsuse nr 1-20-6237 järgi 6 kuud vangistust, mida Vello Jürgenson kandis alates 26.10.2020.a – 26.04.2021.a. Vangistuse ülejäänud osa, s.o 2 aastat 9 kuud vangistust, täitmisele mitte pöörata, kui Vello Jürgenson 3 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 75lg 2 p 5 alusel kohustati Vello Jürgensoni käitumiskontrolli ajal pöörduma psühhiaatri vastuvõtule ja ravivajaduse ilmnemisel alluma 1

§ 75

lg 2 p 8 alusel on Vello Jürgenson kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel (eesmärgiga ära hoida samalaadsete süütegude toimepanemist). Vello Jürgensoni kriminaalhooldus algas 29.04.2021 ja lõppeb 13.04.

1. Kriminaalhooldusametnik esitas 03.06.2022 kohtule erakorralise ettekande Vello Jürgensoni kohta. Erakorralise ettekande kohaselt saabus süüdimõistetu 02.05.2022 sotsiaalprogrammi Viha juhtimine grupitundi alkoholijoobes. Alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus oli 1,638 mg/l. Samuti viibis Vello Jürgenson 06.05.2022 alkoholijoobes kriminaalhooldusosakonnas registreerimisel, kus tal tuvastati alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,819 mg/l. Isik ise andis enda eksimuste kohta järgmised seletused: 02.05.2022 toimunud grupitundi tuli ta otse sünnipäevalt ning 06.05.2022 toimunud registreerimise eelselt tarvitas ta alkoholi viimati 04.05.
2. Süüdimõistatule määratud käitumiskontrolli jooksul on isikul koostatud varasemalt kaks kirjalikku hoiatust, millest kahel korral (03.09.2021 ja 08.04.2022) ei tulnud isik registreerimisele ja 16.09.2021 saabus registreerimisele alkoholijoobes. Kriminaalhooldusametnik leiab, et Vello Jürgensoni õiguskuulekat käitumist ja käitumiskontrolli nõuete täitmist (mittetäitmist) mõjutab väga tugevasti alkoholi liigtarvitamine. Seoses alkoholi tarvitamisega on ta rikkunud nõuet viibida kriminaalhooldusosakonnas kainena ja tuli kohtu poolt määratud kohustust, osaleda sotsiaalprogrammis, täitma olles alkoholijoobes. Eelnevast tulenevalt on kriminaalhooldusametniku hinnangul selleks, et kriminaalhooldust saaks teostada, kõige otstarbekam määrata Vello Jürgensonile täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. KOHTU SEISUKOHT KrMS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on Vello Jürgenson jätnud mitmel korral ilmumata kriminaalhooldusosakonda registreerimisele või saabunud sinna alkoholijoobes. Samuti on isik läinud ka endale määratud sotsiaalprogrammi seisundis, kus ta oli alkoholijoobes. Isikul on tuvastatud alkoholijoove käesoleva aasta maikuus kahel korral. Vaatamata eeltoodule on kriminaalhooldusametnik siiski arvamusel, et Vello Jürgensoni kriminaalhooldust on võimalik jätkata, kui talle määrata täiendav lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. Süüdimõistetu õigusvastane käitumine ja talle määratud kohustuste rikkumine on olnud eelkõige seotud alkoholi tarvitamisega, mistõttu kohustus alkoholi mitte tarvitada võiks olla oluline tema edasise õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Isik saab aru alkoholi tarvitamise kahjulikkusest ning tunnistab enda alkoholisõltuvust. Jätkuv alkoholi tarvitamine takistab kohtuotsusega määratud kohustuste nõuetekohast täitmist ja karistuse eesmärkide saavutamist ning tema õiguskuulekusele suunamist. Selleks, et kujundada ümber süüdimõistetu suhtumine ning seeläbi vähendada ka alkoholi tarvitamisest tulenevaid riske uute kuritegude toimepanemiseks, tulebki täiendav lisakohustus määrata. Kohtule esitatud materjalidest nähtub ka, et Vello Jürgenson on esimesed tegevused alkoholist loobumiseks ka teinud – pöördunud raviasutusse, kus on kinnitatud tegevuskava ja muuhulgas on lahendamisel ka sõltuvusprobleemid. Lisaks on ta registreerinud aja ka SA TÜK psühhiaatriaosakonnas. Eelnev kinnitab isiku valmidust ka täiendavat kohustust täita. 2

§ 75lg 2 p 2 alusel kohustuse mitte tarvitada alkoholi.

Ühtlasi tuleb hooldusalusele veelkord selgitada kontrollnõuete ja kohustuste olemust ning nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Juhul, kui Vello Jürgensoni rikkumised jätkuvad, on võimalik kohtule esitada uus erakorraline ettekanne. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3