Obsah (4)

§ 184§ 64§ 68§ 76

Kriminaalasi nr 1-20-8382 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. juuni 2022. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-8382 Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungi sekretär Ja

§ 184

lg 2 p 2 järgi ning mõisteti karistuseks 3 aastat ja 7 kuud vangistust ja

§ § 4231 järgi ning mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti Aleksandr Serkunenile mõistetud kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõisteti liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 3 aastat ja 7 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati Aleksandr Serkuneni eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 05.08.2020.a.

1. Aleksandr Serkunen kannab karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 05.08.
2. a ja lõpp 05.03.
3. a.
4. 02.05.
5. a edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Aleksandr Serkunei elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Materjalidest nähtuvalt vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.
6. Prokurör esitas seisukoha Aleksandr Serkuneni ennetähtaegse vabastamise kohta kirjalikult. Kuigi süüdimõistetu puhul saab välja tuua mõningaid positiivseis asjaolusid, siis paraku esineb mitmeid negatiivseid asjaolusid, mis avaldavad positiivsega võrreldes kaalukamat rolli. Süüdimõistetut on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vangistuses viibimine ei ole tema jaoks midagi uut. Aleksandr Serkuneni puhul on tegemist pikaaegse narkootikumide tarvitajaga, kes hoolimata oma varasematest karistustest on jätkanud kuritegude toimepanemist. Samuti ei võta isik täit vastutust enda toime pandud tegude eest ja ei adu enda osa neis, millest tulenevalt säilib prokuröri hinnangul oht uute kuritegude toimepanemiseks. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.
7. Süüdimõistetu Aleksandr Serkunen selgitas kohtuistungil, et ta soovib vangistusest ennetähtaegselt vabaneda, kuna tahab läbida rehabilitatsiooni ning õppida, kuidas jääda kaineks vabaduses olles. Süüdimõistetu ütleb, et ta ei ole varasemalt ühtegi rehabilitatsiooniprogrammi läbinud, kuna tal ei ole selleks soovi olnud. Tunnistab, et nüüd on ta vanemaks saanud ja ei taha lõpetada oma elu vanglas. Samuti tunnistab ta oma sõltuvust narkootilistest ainetest ja seepärast ta soovibki osaleda rehabilitatsiooniprogrammis, kus teda ümbritseksid varasemaga võrreldes teised inimesed ja keskkond. Pärast programmi läbimist soovib minna tööle ja tasuda oma võlgasid, mida tal on ligi 7000 euro ulatuses. Selgitas, et kui ta peaks vanglas pikemat aega viibima, võib ta motivatsioon väheneda ja palus anda endale veel üks võimalus ja lubas kohut mitte alt vedada.
8. Kaitsja tõdes, et ei saa mööda vaadata asjaolust, et Aleksandr Serkuneni on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Samas nentis, et vangla on enda arvamuses lähtunud valedest eeldustest, viidates varasematele karistuse kandmistele. Kaitsja tõi välja, et tema kaitsealune on vangistuses viibides saanud võõrutusravi ja tal on olemas motivatsioon elada narkootikumide vaba elu. Samuti usub kaitsja, et Aleksandr Serkuneni selgitused on siirad ja ausad ning käesolev karistus on isiku hoiakuid muutnud. Süüdimõistatul on olemas praegu kõik võimalused hakkamaks elama oma elu kainelt ja õiguskuulekalt. Seega leiab kaitsja, et isiku seni kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ja palub kohtul anda Aleksandr Serkunenile võimalus ja ta vabastada vangistusest ennetähtaegselt elektroonilise valve all. KOHTU SEISUKOHT 7.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole 2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. 8. Käesolevaks ajaks on Aleksandr Serkunen temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (

§ 76lg 3).

Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud isiku vabanemisjärgset elukohta, milleks on Jõhvi linnas asuv rehabilitatsiooni- ja adaptsioonikeskus Uus Põlvkond. Elukoht on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. Rehabilitatsioonikeskuse direktor on andnud nõusoleku isiku vastuvõtmiseks majutusteenusele koos nõustamisteenusega. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 9.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

1. Aleksandr Serkuneni on varasemalt kriminaalkorras korduvalt karistatud ja reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Varasemalt on karistatud teda varavastaste, isikuvastaste ja ühiskonnaohtlike kuritegude toimepanemises, s.o vargus, tapmise katse, piinamine, korduvalt narkootilise aine suures koguses käitlemine. Käesolevalt kannab süüdimõistetu karistust ühiskonnaohtliku kuriteo toimepanemise eest. Toime pandud kuritegude ajendiks on olnud enamasti majandusliku kasu saamine, puudulik probleemilahendusoskus, kuritegelikud hoiakud ja soodusteguriks sõltuvusprobleemid. Aleksandr Serkuneni korduvad kriminaalkaristused näitavad selgelt tema suhtumist kehtivasse õiguskorda ja viitavad talle omaks saanud käitumismustrile.
2. Vabanemise korral soovib Aleksandr Serkunen elama asuda Jõhvi linnas asuvasse rehabilitatsiooni- ja adaptsioonikeskus Uus Põlvkond. Ta rõhutas mitmeid kordi 25.05.2022.a toimunud kohtuistungil, et soovib õppida, kuidas jääda kaineks ning elada ilma narkootikume tarvitamata. Vangla esitatud iseloomustusest on näha, et ta on oma varasemate vangistuste jooksul läbinud erinevaid rehabilitatsiooniprogramme ning
3. a on ta suunatud metadooni asendusravile, mis katkestati seoses süüdimõistetu poolsete nõuete rikkumisega. Kohtule esitatud materjalidest on näha, et Aleksandr Serkunenil on olnud mitmeid abistavaid võimalusi sõltuvusest vabanemiseks, kui seni ei ole ta neid kasutanud. Tema enda sõnul puudus tal varem motivatsioon sõltuvusest vabaneda, kuid praegu on tal see olemas, küll aga võib see väheneda, kui tal veel pikalt vangis tuleb viibida. Kohtuistungil ütles ta, et on nüüd vanemaks saanud ja talle on mõistus pähe tulnud, kuid see ei ole kohtu hinnangul piisav argument järeldamaks, et isik tõsikindlalt soovib oma sõltuvusprobleemiga tegeleda ja seeläbi ka õiguskuulekat elu elada. Samuti ei näe kohus käesoleval hetkel, mis on Aleksandr Serkuneni puhul varasemaga võrreldes selliselt muutunud, et ta nüüd on tõeliselt motiveeritud oma elus muutuseid tegema. Aleksandr Serkunen viitas asjaolule, et kui ta peab veel pikalt vangistuses viibima, võib tema motivatsioon enda sõltuvusprobleemiga tegeleda väheneda. See on kohtu hinnangul küll aus tunnistus, kuid näitab samas seda, et Aleksandr Serkunen ei mõista, miks ta karistust kannab ja väljendab oma motivatsiooni muutumiseks vaid seetõttu, et soovib kiiremini vanglast vabaneda.
4. Vanglast vabanemise korral soovib süüdimõistetu esmalt töö leida MTÜ Uus Põlvkond kaudu ning seejärel asuda tööle Tallinnas keevitaja erialal või ehitusvaldkonnas. Ta on omandanud keevitaja kutse. Vangla esitatud iseloomustuse on näha, et ta on varasemalt töötanud erinevates ettevõtetes, kuid töösuhted on lõppenud erinevatel põhjustel. Ehk siis varasem töökoha olemasolu ei ole takistanud tal kuritegusid toime panemast. Arvestades, et praegu kannab ta karistust narkootikumide suures koguses käitlemise eest, viitab see asjaolule, et ta on elatunud kuritegelikul teel saadud tulust. Aleksandr Serkunen tunnistab ka ise, et tal on elus ette tulnud sõltuvusest tingituna probleemsituatsioone, kus ta on valinud kergema vastupanu tee. 3
5. Aleksandr Serkuneni käitumist käesoleva karistuse kandmise ajal võib pidada heaks. Vangla esitatud iseloomustuses nähtub, et 2021.a märtsis on fikseeritud küll intsident, kus süüdimõistetu kasutas ametnike suhtes ebatsensuurseid väljendeid, kuid kehtivad distsiplinaarkaristused tal puuduvad. Vanglas viibides on ta osalenud erinevatel majandustöödel. Samuti on ta läbinud mitmeid sotsiaalprogramme ja vestluseid. Iseloomustuses on välja toodud, et ta osales aruteludes ja analüüsis oma probleeme, kuid tema käitumises oli kohati tunda eneseõigustust ja pidevat vajadust ennast kehtestada. Kohus tõdeb, et teatavat eneseõigustust ning suhtumist, et temal on õigus ja teised eksivad, oli näha ka 25.05.2022.a toimunud kohtuistungil. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdimõistetu ei mõista oma kuritegude raskust ja ei ole teinud piisavaid järeldusi enda toimepandud tegude suhtes.
6. Kohus ei ole veendunud, et süüdimõistetu suhtumine ja hoiakud on praeguseks täielikult muutunud. Süüdimõistetu on tõepoolest läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ning nende läbiviimisel on täheldatud positiivseid muutuseid. Samas on vangla meditsiiniosakonna poolt tuvastatud tal sõltuvus narkootilistest ainetest, mis on olnud ka üheks peamiseks kuritegude toimepanemise ajendiks. Vangla iseloomustuse ja kohtuistungil antud selgituste kohaselt on kinnipeetava motivatsioon sõltuvusest loobuda madal, kuna ta ei ole varasemalt sellest loobumiseks samme teinud. Eeltoodule toetudes ei ole kohus veendunud, kas Aleksandr Serkunen soovib ikkagi päriselt oma sõltuvusprobleemiga tegeleda ja mõistab olukorra tõsidust.
7. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. Olenemata kinnipeetava mõningatest positiivsetest arengutest karistuse kandmise ajal, siis Aleksandr Serkuneni puhul see ülaltoodust nähtuvalt nii ei ole. Arvestades seniste kuritegude asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja suhtumist kehtivasse õiguskorda, saab uute kuritegude toimepanemise riski pidada suureks. Kohus on arvamusel, et tema praegune tingimisi ennetähtaega vabastamine oleks ennatlik ning tal oleks vaja pikemat aega, et eluterved põhimõtted kinnistuksid. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Aleksandr Serkuneni karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.
8. Aleksandr Serkuneni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 25.05.
9. a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Rainer Objartel. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 162 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 162 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Aleksandr Serkunenilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 4