← Eesti

2-21-16390/25

Obsah (6)§ 477§ 424§ 423§ 426§ 172§ 174

2-21-16390 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-21-16390 Määruse tegemise aeg ja koht 30. mai 2022, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi D Bi avaldus ühise hooldusõiguse lõpeta

) § 550 lg 1 p 2 kohaselt lahendatakse vanema õiguste määramine lapse suhtes, muu hulgas vanemalt vanema õiguste äravõtmine, ja lapsega suhtlemise korraldamine (hooldusõiguse asjad) hagita menetluses. Vastavalt

§ 477

lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Avaldaja võttis kohtule esitatud avalduse tagasi. Vastavalt

§-le 477 lg 6 kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses.

§ 424

lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Nimetatud säte kehtib

§ 477lg 6 kohaselt hagita menetluses esitatud avalduse kohta.

Avaldaja võttis avalduse tagasi omal soovil. Lapse ema, lapsele määratud esindaja ega kohalik omavalitsus vastuväiteid avalduse tagasivõtmise osas ei esitanud.

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et avalduse tagasivõtmine ei riku lapse ega avalikkuse ega ka teiste menetlusosaliste huve. Avaldaja taotlus avalduse tagasivõtmiseks tuleb rahuldada.

§ 423

lg 1 p 2 kohaselt, kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Nimetatud säte kehtib ka hagita menetluses esitatud avalduse kohta. Kohus jätab avalduse läbivaatamata. Kohus selgitab, et

§ 426

lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud 2

(3)2-21-16390 Menetlus on alustatud alaealise lapse isa avalduse alusel vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Lapse vanemad jõudsid menetluse käigus otsusele, et teostavad hooldusõigust lapse suhtes ühiselt. Et vanemate vahel lõppes vaidlus hooldusõiguse üle ilma kohtulahendita, on kohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud

§ 172lg 1 alusel menetlusosaliste enda kanda.

Kooskõlas

§ 174lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes ja arvestades, et menetlusosaliste menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda, ei nõudnud kohus menetlusosalistelt menetluskulude nimekirja esitamist menetluskulude kindlaksmääramiseks. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohus andis Viru Maakohtu

  1. oktoobri 2021 kohtumäärusega alaealisele lapsele riigi õigusabi. Viru Maakohtu
  2. mai 2022 kohtumäärusega määras kohus riigi õigusabi tasu ja kulude suuruseks 528,10 eurot, millele lisandub käibemaks 105,62 eurot. Alaealisele lapsele oli riigi õigusabi määratud ilma hüvitamiskohustuseta ja riigile hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Lapsele määratud riigi õigusabi kulud tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.