Obsah (12)

§ 214§ 201§ 200§ 136§ 63§ 333§ 334§ 199§ 424§ 64§ 68§ 76

Kriminaalasi nr 1-20-5699 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. juuni 2022. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-5699 Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungi sekretär Ja

§ 214

lg 2 p 1 ja 4 järgi ning mõisteti karistuseks 4 aastat ja 2 kuud vangistust;

§ 201

lg 2 p 1 ja 4 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust;

§ 200

lg 2 p 2 ja 7 ning

§ 136

lg 1 järgi ja

§ 63

lg 1 alusel

§ 200

lg 2 p 2 ja 7 järgi mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust;

§ 333

lg 2 p 1 ja 2 järgi ning mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust;

§ 334

lg 2 p 1 ja 2 järgi ning mõisteti karistuseks 4 aastat ja 4 kuud vangistust;

§ 199

lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust;

§ 424

lg 2 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti Edmond Oherdile mõistetud kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõisteti liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 4 aastat ja 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati Edmond Oherdi eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 26.02.2020.a.

1. Edmond Oherd kannab karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 26.02.
2. a ja lõpp 26.06.
3. a.
4. 11.04.
5. a edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Edmond Oherdi elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Materjalidest nähtuvalt vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.
6. Prokurör esitas seisukoha Edmond Oherdi ennetähtaegse vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör leidis, et kuigi süüdimõistetu puhul saab positiivsete asjaoludena välja tuua ITK täitmise, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumise, vabanemisel elu- ja töökoha olemasolu ning toetavad lähedased, siis paraku esineb mitmeid negatiivseid asjaolusid, mis avaldavad positiivsega võrreldes kaalukamat rolli. Ta on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid seni ei ole ta oma käitumist vabaduses olles seadusekuulekamaks muutnud. Korduvad kuriteod ja sama käitumismustri järgimine näitab, et ta ei ole suutnud loobuda kuritegelikust käitumismudelist. Samuti ei saa prokuröri hinnangul riski maandavaks lugeda ka elukoha ja perekonna olemasolu, kuna need olid Edmond Oherdil olemas ka kuritegude toimepanemise ajal ning need ei takistanud süüdimõistetul toime panemast uusi ja raskeid kuritegusid. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Edmond Oherdi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.
7. Süüdimõistetu selgitas kohtuistungil, et ta on ka varem vanglas karistust kandnud ning siis ei vabastatud teda ennetähtaegselt vangistuse kandmisest, kuna oli kuriteo toime pannud talle määratud katseajal. Ta palub, et talle antaks sellel korral võimalus. Süüdimõistetu ütles, et viimasel korral vangistusest vabanedes oli tal esimest korda elus olukord, kus kõik oli korras, ta abiellus, sai lapse, leidis töö ja kõik oli hästi. Kuid siis sattus Edmond Oherd endalegi arusaadamatul põhjusel olukorda, kus tarvitas narkootilist ainet kokaiini. Ta tunnistas, et sellest hetkest alates lõpetas ta tööl käimise ja tarvitas ainult narkootilisi aineid, et oma vajadusi rahuldada. Süüdimõistetu tunnistab, et oli tagasi olukorras, kus oli eelmiselgi korral, kui ta vangi sattus. Ta tunnistab, et on isegi tänulik, et ta politsei poolt kinni peeti ja vangi sattus, sest nii on tal võimalik taas jõuda sellesse olukorda, kus ta oli viimasel korral vangist vabanedes, kui kõik oli hästi. Edmond Oherd selgitas, et on vanglas viibitud aja jooksul läbinud mitmeid rehabilitatsiooniprogramme ja endaga tööd teinud. Ta on otsustanud, et rohkem ta narkootikume tarvitada ei taha ning on ühendust võtnud ka rehabilitatsioonikeskusega, et läbida sealne programm, mis aitaks narkootikumide sõltuvusega toime tulla. Ta palub veel kord anda kohtul talle üks võimalus ja lubab teha kõik, et mitte kohust alt vedada. KOHTU SEISUKOHT 6.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. 7. Käesolevaks ajaks on Edmond Oherd temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Süüdimõistetul on karistust 2 kanda rohkem kui kaks kuud (

§ 76lg 3).

Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud tema vabanemisjärgset elukohta, milleks on korter Tallinnas, kus elab süüdimõistetu abikaasa ja laps. Elukoht on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. Korteri omanik ja korteris elav süüdimõistetu abikaasa on mõlemad andnud kirjaliku nõusoleku süüdimõistetu sinna elama asumiseks. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 8.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

1. Edmond Oherd on varasemalt kriminaalkorras karistatud 13-l korral, millest tänaseks on küll 10 arhiveeritud, kuid vangistuses viibimine ei ole isiku jaoks esmakordne. Varasemalt on teda karistatud peamiselt varavastaste kuritegude eest ning sama tüüpi kuritegude toimepanemine on süüdimõistetu puhul ajas säilinud. Vaadatav muster mis nähtub isiku poolt toime pandud kuritegudes on majandusliku kasu saamine, mida on suuresti mõjutanud süüdimõistetu sõltuvusprobleemid ja suhtlus kuritegeliku taustaga isikutega. Praegu kannab Edmond Oherd karistust väljapressimise, omastamise, röövimise, ilma seadusliku aluseta vabaduse võtmise, maksevahendi ja väärtpaberi võltsimise ja käitlemise, varguse ning mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Enamuse tema poolt toime pandud kuritegude puhul võib näha teo toimepanemise korduvust, mis näitab selgelt ära tema suhtumise kehtivasse õiguskorda ja viitab talle omaseks saanud käitumismustrile.
2. Vabanemise korral naaseks Edmond Oherd samasse elukeskkonda, kus ta viibis vangistuse eelselt. Ta asuks elama enda naise ja lapse juurde Tallinna linn, Mahtra tn 38-16 asuvasse korterisse, mis kuulub kinnipeetava ämmale. Abikaasa sõnul on isikul suhted oma lastega säilinud ning tal on olemas ka lähedaste toetus. Paraku ei saa kohus antud juhul lähedaste toetust ja kindlat elukohta arvestada määrava asjaoluna, kuivõrd Edmond Oherdil oli kõik eelnimetatud olemas ka varasemalt, kuid mis ikkagi ei takistanud teda kuritegusid toime panemast. Ta rõhutas kohtuistungil mitmel korral, et tal on kodus väike laps, kelle kasvatamisest ta soovib osa võtta. Siinkohal toob kohus välja, et hetkel, mil ta pani toime kuriteod, mille eest ta käesoleval hetkel karistust kannab, oli süüdimõistetul samuti noorim laps juba olemas. Kuid antud asjaolu ei mõjutanud Edmond Oherdit piisavalt, et ta asuks elama seaduskuulekat ja täisväärtuslikku elu.
3. Vanglast vabanemise korral on ta avaldanud soovi asuda tööle ettevõttesse xxxxxxxxxxxxx, mille juhatuse liige on andnud ka omapoolse kinnituse selle kohta, et nad saavad süüdimõistetule ametliku töökohta pakkuda. Antud juhul näitab aga tema varasem elukäik, et kuigi tal on olemas varasem töökogemus, on kõik tema töötamised olnud lühikesed. Samuti on tema varasem töökaotus mõjutanud teda toime panema uusi kuritegusid oma majandusliku olukorra parandamiseks, mis näitab tema negatiivset suhtumist töösse. Sellest tulenevalt ei saa kohus Edmond Oherdile pakutava töökoha olemasolu arvestada, kui märkimisväärset asjaolu.
4. Edmond Oherdi käitumist karistuse kandmise ajal võib pidada heaks. Ametiisikutesse suhtub kinnipeetav viisakalt. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Samuti on Edmond Oherd osalenud vangla majandustöödel, seadusliku tulu teenimise struktureeritud vestlusel ja omandanud riigikeele tasemeni B
5. Ta on läbinud sotsiaalprogrammis „Eluviisireening“ ja „Viha juhtimine“, milledes süüdimõistetu osalemisele antud tagasiside oli positiivne. Alates 2022.a märtsist alustas tagasilanguse ennetamise tugigrupp, kus osaleb ka süüdimõistetu ning käesoleva aasta teise kvartalisse on planeeritud vestlused seoses joobes juhtimise ja selle tagajärgedega. 3
6. Kohus ei ole veendunud, et süüdimõistetu suhtumine ja hoiakud on praeguseks täielikult muutunud. Ta on tõepoolest läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ning nende läbiviimisel on täheldatud positiivseid muutuseid. Samas on vangla meditsiiniosakonna poolt tuvastatud tal sõltuvus narkootilistest ainetest, mis on olud ka üheks peamiseks kuritegude toimepanemise ajendiks. Vangla iseloomustuses sisalduva info kohaselt on ta pöördunud OÜ Tervisekeskus Elulootus poole, et võimalikul vabanemisel osaleda keskuse rehabilitatsiooniprogrammis. Jällegi kohtuistungil antud seletuste kohaselt ütles kinnipeetav, et ka tema abikaasa pakkus enne tema vangistusse sattumist välja variandi, et Edmond Oherd võiks minna ravile mõnda keskusesse, kuid siis ei kujutanud süüdimõistetu endale ette olukorda, kus ta viibiks pikalt perest eemal mõnes raviasutuses. Samuti on vangla iseloomustuse kohaselt kinnipeetava motivatsioon sõltuvusest loobuda madal, kuna ta ei ole varasemalt sellest loobumiseks samme teinud. Eeltoodule toetudes ei ole kohus veendunud, kas ta soovib ikkagi päriselt oma sõltuvusprobleemiga tegeleda ja mõistab olukorra tõsidust.
7. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. Olenemata kinnipeetava heast käitumisest vangistuses ja mõningatest positiivsetest arengutest karistuse kandmise ajal, siis Edmond Oherdi puhul see ülaltoodust nähtuvalt nii ei ole. Arvestades seniste kuritegude asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja suhtumist kehtivasse õiguskorda, saab uute kuritegude toimepanemise riski pidada väga suureks. Kohus on arvamusel, et tema praegune tingimisi ennetähtaega vabastamine oleks ennatlik ning tal oleks vaja mõnevõrra pikemat aega, et eluterved põhimõtted kinnistuksid. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Edmond Oherdi karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 4