Obsah (7)

§ 101§ 96§ 97§ 100§ 102§ 2172§ 217

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-20158 Otsuse tegemise aeg ja koht 27. mai 2022, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi X hagi Y vastu elatise vähendamise nõudes

§ 101

tuleneb, et minimaalne elatise suurus on oluliselt väiksem varasemast elatise suurusest. Kostja seaduslik esindaja hagiga ei nõustunud. Esindaja sõnul ei ole hageja kunagi töötu olnud, ta töötab mustalt, sest ei taha maksta. Esindaja märkis, et vanem tütar õppis 3 aastat ning nad ei nõudnud elatist. Hageja ei maksnud elatis ka siis, kui Soomes töötas, ta ei ole siiani isegi 100 eurot maksnud. Esindaja saab riigilt elatisraha 100 eurot kuus. Hageja lapsega ei suhtle. (tl. 54-55) KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ning tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt, alates 01.01.2022 (alates õigusliku aluse muutumisest). Kuna elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette, ei pea kohus põhjendatuks vähendada/muuta maksmisele kuuluvat elatist perioodi 27.-31.12.2021 eest. Asjas on tuvastamist leidnud, et hageja X ja kostja seaduslik Q on 04.11.2007 sündinud Y vanemad.
2. Viru Maakohtu
3. märtsi 2013.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr XXX mõisteti Xlt Y kasuks välja elatis alates 01.03.2013 kuni lapse Y täisealiseks saamiseni, so kuni 04.11.2025 summas 160 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagis taotleb hageja elatise suuruse muutmist (vähendamist) ning elatise tütre Y kasuks väljamõistmist igakuise elatusrahana summas 100 euroni kuus. Hageja viitab asjaolule, et ta on töötu, sissetulek puudub ja tema ülalpidamisel on veel 1 laps: A, kes elab koos temaga ning kellele ta peab ülalpidamist andma. Juhul, kui hageja maksab kostja ülalpidamiseks elatist summas 292 eurot kuus, siis osutub A varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Hageja abikaasa saab töötasu Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alammäära ulatuses. Täiendavalt palub hageja arvestada, et alates 01.01.2022 on muutunud Perekonnaseaduse § 101 lg 1 redaktsioon, mille kohaselt moodustab elatise baassumma 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
4. aprillil, nimetatud summa on oluliselt väiksem, kui 292 eurot kuus. Hageja on võimeline maksma elatist 100 eurot kuus.
5. Vastavalt

§ 96

, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97lg 1).

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 1, 2, 4).

Kuni 31.12.2021 kehtinud

§ 101

lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 7. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. 8.

§ 2172kohaselt, kui enne 2022.

aasta

1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
2. aasta
3. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.
4. Seega, tulenevalt alates 01.01.2022 kehtivast Perekonnaseadusest, on elatise vähendamise aluseks, kui kohustatud isik ei ole nõus maksma elatist varasemalt väljamõistetud ulatuses, ka ainult õigusliku olukorra muutumine. Samuti on elatise vähendamise aluseks asjaolu, kui eelnevalt ei ole elatist vähendatud peretoetuse arvelt ning teise lapse olemasolu.
5. 13.03.2013.a kohtuotsuse (tsiviilasi nr XXX) tegemise ajal lähtus kohus sellest, et hagejad (V ja Y) esitasid elatise nõude seadusega ettenähtud ulatuses ning et kostja X (X) nõustus hagiga osaliselt, summas 100 eurot lapse kohta, kokku 200 eurot kuus. Kostja väitel on ta töötu, tema ülalpidamisel on veel laps esimesest abielust, kellele ta maksab elatist. Elatise maksmisel aitab teda tema uus elukaaslane. Kohus viitas 13.03.2013.a kohtuotsuse põhjendava osa p. 8.2., et „Asja materjalidest ei tulene, et kostja on töövõimetu, st et tema tervislik seisund ei võimaldaks tööd teha ja teenida sissetulekut, et ülal pidada abi vajavaid lapsi, sh ka abi vajavat kõige vanemat tütart T.“
6. Kohus tegi 01.04.2022 päringud Maksu- ja Tolliametile, Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile (tl. 25-30). Eesti Töötukassa 01.04.2022 vastuse kohaselt oli hageja X viimati töötuna arvel 21.04.202121.06.2021 ja talle maksti kokku töötuskindlustushüvitist kogusummas 856,86 eurot (285,09+520,86+50,91). 29.04.2021.a otsusega hinnati Xi töövõimet ning tuvastati, et tema töövõime ei ole vähenenud. (tl. 33) Sotsiaalkindlustusameti 01.04.2022 vastuse kohaselt ei ole Xle toetuseid määratud. (tl. 36) Maksu- ja Tolliameti 05.04.2022 vastuse kohaselt moodustas Xi neto-sissetulek ajavahemikul 01.03.2021.a. kuni 28.02.2022.a. 2 377,36 eurot, so keskmiselt 198,11 eurot kuus (tl. 45-48). Rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et Xl on kokku 4 last, nendest 2 täisealist (T ja V) ning 2 alaealist last Y ja A). Hageja X esitas kohtule kohtutäitur Risto Kütti hoiatuse, millest nähtub, et hageja elatise võlgnevus moodustab 01.08.2021 seisuga 34 692,90 eurot. (tl. 15) Maksu ja Tolliameti 01.04.2022 vastuse kohaselt moodustas kostja seadusliku esindaja Q netosissetulek ajavahemikul 01.03.2021.a. kuni 28.02.2022.a. 19 637,28 eurot, so keskmiselt 1 636,12 eurot kuus. Nimetatud summa hõlmab ka Pensionikeskuse poolt teostatud väljamakset summas 7 828,80 eurot, millelt on kinni peetud tulumaks kogusummas 1565,76 eurot, seega moodustab väljamakse neto-summa 6 263,04 eurot. (tl. 42-44) Eesti Töötukassa 01.04.2022 vastuse kohaselt oli Q viimati töötuna arvel 09.09.2013-16.03.
7. (tl. 33) Sotsiaalkindlustusameti 01.04.2022 vastuse kohaselt on Qle määratud lastetoetus summas 60 eurot kuus. (tl. 36) Q esitas kohtule konto väljavõtte, millest nähtub, et tema 12 kuu neto-töötasu moodustab kokku 10 941,84 eurot, so keskmiselt ca 911,82 eurot kuus. (tl. 39)
8. Kohus teostas päringud X-tee kaudu hageja X ja tema abikaasa J ning kostja seadusliku esindaja Q varalise seisundi kohta. Kohus tuvastas, et kinnisvara hagejal puudub. Hageja abikaasale kuuluvad korteriomand asukohaga xxx, xxx ning kinnistud asukohtadega xxx ja xxx, xxx, xxx vald (omandatud enne abielu sõlmimist, seega Xi lahusvara). Xle kuuluvad sõiduautod Volvo 580, reg.märgiga XXXXXX, ehitusaasta 1999 ja BMW 525TD, reg.märgiga XXXXXX, ehitusaasta 1992; mõlemale sõidukile on seatud käsutamise keelumärge. X on märgitud oma abikaasale Jle kuuluva sõiduki Mercedes-Benz, GLK 350 CDI 4MATIC, reg.märgiga XXXXXX, ehitusaasta 2011, kasutajaks. Antud sõiduki registreerimistunnistus on väljastatud 05.04.2022, seega on tegemist abikaasade ühisvaraga. Qle kuulub sõiduk Volvo V70, reg.märgiga XXXXXX, ehitusaasta
9. Kostja seaduslikule esindajale kuulub kinnistu xxx, xxx, xxx.
10. Kostja seaduslik esindaja hagiga ei nõustunud, märkides, et tegelikkuses töötab hageja mustalt, et elatist mitte maksta. Hageja ei maksnud elatist ka siis, kui töötas Soomes, hageja ei ole maksnud elatist ka tema poolt pakutud summas, so 100 eurot kuus. Kostja seaduslik esindaja palus jätta hagi rahuldamata. Kohus peab vajalikuks anda hinnangu elatise vähendamise aluseks olevatele asjaolude muutumisele ja mõjuva põhjuse olemasolule või selle puudumisele. Asjaolude muutumisena ja mõjuva põhjusena arvestab kohus seda, et pärast 2013.a. otsuse tegemist on 28.06.2015 sündinud hagejal poeg A. Samuti arvestab kohus õigusliku olukorra muutumist, so Perekonnaseaduse § 101 muudatusi, millest tulenevalt on alates 01.01.2022 väljamõistmisele kuuluv elatis oluliselt väiksem kui
11. aastal kehtinud elatise määr. Hageja on palunud elatise vähendamisel arvestada

§ 102sätteid, samuti on hageja viidanud õigusliku aluse muutumisele.

Hageja palub elatise vähendamist alla seadusega ettenähtud määra.

1. Kohtu poolt on tuvastatud, et hageja on kohustatud andma ülalpidamist kahele lapsele, sh kostjale ning hagejaga koos elavale lapsele, hageja väitel tal töötasu puudub, ta on töötu. Kohus pöörab hageja tähelepanu asjaolule, et ka
2. aasta lahendi tegemise ajal oli ta töötu. Samas nähtub Maksu- ja Tolliameti andmebaasist TÖR, et hageja on periooditi töötanud aastatel 20142021, sh Soomes, seega hageja, omades elatise võlgnevust summas 34 692,90 eurot, on jätnud pahatahtlikult kostja ülalpidamiskohustuse täitmata. Hageja viitab sellele, et tema abikaasa töötab ja tema töötasu moodustab Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud miinimummäära, kuid ta ei ole seda dokumentaalselt tõendanud. Lähtudes asjaolust, et 05.04.2022 on hageja abikaasa soetanud sõiduauto, siis on kohtul põhjendatud kahtlus, et hageja on varjanud oma tegelikke sissetulekuid ja võib omada mitteametlikku töökohta.
3. Tartu Ringkonnakohus on 16.02.2022 kohtuotsuse nr. 2-21-12570 punktides 9-11 märkinud: „
4. Alates
5. jaanuarist 2022 muutus perekonnaseaduses sätestatud regulatsioon elatise suuruse kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel. Kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid, tuleb seda asja läbivaatamisel arvestada.
6. Ringkonnakohus peab seega alates
7. jaanuarist 2022 elatise väljamõistmisel miinimum- või baassummas lähtuma kehtivast seadusest. Selline tõlgendus on kooskõlas ka

§-ga 217 2.

§ 2172 lg-te 1 ja 2 kohaselt kui enne 2022.

aasta

1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
2. aasta
3. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Kostja on elatise suuruse muutmist nõudnud alternatiivselt seaduse muudatusele tuginedes. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus arvestada alates
4. jaanuarist 2022 kehtivate muudatustega elatise väljamõistmisel on põhjendatud.
5. Alates
6. jaanuarist 2022 kehtima hakanud

§ 101

lg-te 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Alates
3. jaanuarist 2022 väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel on arvestatud nii kohustatud vanema, s.o kostja, sissetulekuga kui ka asjaoluga, et osa hageja vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega.“
4. 17.03.2022 kohtuotsuse nr. 2-21-12262 punktis 11 on Tartu Ringkonnakohus märkinud: „Ringkonnakohus leiab, et alates
5. jaanuarist 2022 tuleb kohustatud vanemalt elatise väljamõistmisel arvestada ka lapsele laekuva lapsetoetuse ja lasterikka pere toetusega. Selle sätestab

§ 101

lg 5, mille järgi vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Hageja tugines maakohtus elatise vähendamisel just lastetoetustega arvestamisele. Samas ei ole põhjendatud hageja hagis taotletud elatise vähendamine 175 euroni ega ka kohtuistungil taotletud vähendamine 194 euroni. Ringkonnakohus osutab, et eelkõige tuleb elatisenõude lahendamisel lähtuda laste vajadustest. Hageja ei ole vaidlustanud kostjate ülalpidamiseks vajaminevate rahaliste vahendite suurust. Seega ei ole põhjendatud võtta lähtepunktiks uue regulatsiooni kohaselt arvutatud miinimumelatise summa. Hageja materiaalne olukord võimaldab tasuda kostjate ülalpidamiseks vajaminevat põhjendatud elatist. Mõlemale kostjale makstakse riiklikku lapsetoetust 60 eurot. Seoses kolmanda lapse sünniga perre makstakse kostjate perele lasterikka pere toetust 300 eurot. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et alates

1. jaanuarist 2022 on põhjendatud arvestada seni maksmisele kuulunud elatisest 292 maha lastetoetused ja määrata elatise suuruseks 212 eurot kummalegi kostjale (292-60/2-100/2). Ringkonnakohus leiab, et laste vajadusi arvestades on see põhjendatud elatise suurus ja seetõttu ei tule arvesse võtta hagejale täitemenetluses ühekordselt ülekantud raha. Ringkonnakohus muudab hagejalt kostjate kasuks väljamõistetud elatist alates
2. jaanuarist 2022 õigusliku olukorra muutumisele tuginedes ja mõistab mõlemale kostjale välja elatise 212 eurot kuus.“ Hagejalt lapse ülalpidamiseks elatise nõudmise tsiviilasjas nr XXX puudus kostja seaduslikul esindajal vajadus lapse ülalpidamiskulude tõendamiseks, kuna elatise nõue oli esitatud seadusega ettenähtud miinimummääras ning kostja nõustus hagiga osaliselt. Hagejal puudub vara, mille müügi arvelt oleks hagejal võimalik kostja ülalpidamiskohustust täita (hagejale kuuluvatele sõidukitele on seatud käsutamise keelumärge).
3. Tartu Ringkonnakohus on 29.04.2021 kohtuotsuse nr. 2-20-7259 põhjendava osa p. 9 märkinud: „Ringkonnakohtu hinnangul võib olla põhjendatud võtta riiklik lapsetoetus

§ 102

lg-s 2 sätestatud mõjuva põhjusena mh arvesse elatise olulisel vähendamisel alla miinimummäära, kui hageja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda tingivad. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga hageja praeguses asjas toonud kohtu ette selliseid asjaolusid ja tõendeid, mis tingiksid elatise vähendamise poole lapsetoetuse võrra. Ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt vähendada. Elatise vähendamisel saab riikliku peretoetuse võtta mõjuva põhjusena arvesse koostoimes muude asjaoludega (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Ringkonnakohus ei ole asja materjalidest tuvastanud ühtki sellist muud asjaolu, mille tõttu tulnuks praeguses asjas alust elatist poole riikliku lapsetoetuse võrra vähendada. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 5 lg 2 teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendab“.
3. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

lg 1 kohaselt moodustas elatise baassumma perioodil 01.01.2022-31.03.2022 200 eurot ning elatise summa 213,44 eurot lapse kohta kuus; alates 01.04.2022 kuni 31.03.2023 moodustab elatise baassumma 209.20 eurot ning elatise summa 225,64 eurot lapse kohta kuus. Hageja on nõus maksma elatist summas 100 eurot kuus, kostja seaduslik esindaja sellega ei nõustunud. Kohus ei leia, et hageja oleks antud menetluses toonud kohtu ette selliseid asjaolusid ja tõendeid, mis tingiksid elatise vähendamise rohkem kui poole lapsetoetuse võrra. Asjaolu, et hageja on töötu, ei anna alust elatise vähendamiseks hageja poolt taotletud summani, kuna hageja lapsevanemana on kohustatud tagama ülalpidamise oma alaealisele lapsele. Hageja on töövõimeline inimene, kes on kohustatud tegelema tulutoova tegevusega (tööga) vähemalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalga ulatuses. 19. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, arvestades

§ 102

lg 2 tuleneva asjaoluga (teise ülalpidamist vajava lapse olemasolu) ning alates 01.01.2022 kehtivate Perekonnaseaduse sätetega, sh õigusliku olukorra muutumisega, leiab põhjendatud olevat muuta Viru Maakohtu 13.03.2013.a kohtuotsusega (tsiviilasi nr XXX) väljamõistetud elatise suurust, kuid mitte hageja poolt märgitud ulatuses, vaid lähtudes Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palgamäärast, so 654 eurot kuus, millest arvestatakse maha vajalikud maksud, so neto-töötasust 614 eurot, mis kuulub jagamisele 3-ga (hageja ja kahe lapse vahel), so 200 eurot inimese kohta kuus. Samuti peab kohus põhjendatuks muuta elatise suurust mitte alates hagi esitamisest, so 27.12.2021, vaid alates 01.01.2022, so alates õigusliku olukorra muutumisest. Kohus arvestab ka sellega, et elatise summa 200 eurot on ligilähedane seadusega sätestatud elatise summale (213,44 eurot ja 225,64 eurot).

1. Kohus mõistab hagejalt Xlt välja elatise tütre Y ülalpidamiseks alates 01.01.2022 summas 200 eurot kuus kuni Y (sündinud 04.11.2007) täisealiseks saamiseni, so. kuni 04.11.
2. Menetluskulude jaotus
3. TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise ja muutmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 164 lg 1, kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
4. Kuna hageja ja kostja on riigilõivu tasumisest vabastatud, siis jätab kohus muud menetluskulud, sh hageja õigusabikulud, lähtuvalt TsMS § 163 lg 1 ja § 164 lg 1 poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik