a ja Puu hagi OÜ ÖKOPESA vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja OÜ ÖKOPESA vastuhagi OÜ
a ja Puu vastu kahju hüvitamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 18 113 eurot 79 senti Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
a ja Puu (registrikood 14897761), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Allan Valk RESOLUTSIOON
a ja Puu menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus 660 eurot (käibemaksuta). 5. Mõista OÜ-lt ÖKOPESA OÜ
a ja Puu kasuks välja menetluskulud ringkonnakohtus 660 eurot (käibemaksuta). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1. OÜ
a ja Puu (hageja) esitas 1. oktoobril 2020 hagi OÜ ÖKOPESA (kostja) vastu võlgnevuse 8037 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale elektriliinide alt
a puhastamise teenust. Kostja tellis töid hagejale saadetud e-kirjaga, mille kohaselt pidi hageja tegema alltöövõtu korras kostjalt Viru RMT OÜ poolt tellitud töid VKG Elektrivõrgud OÜ õhuliini trassidel. Tellimuses olid kirjas tellija esindaja kontaktid ja soov, millisest objektist alates töödega alustada. Hageja alustas töödega vastavalt saadud juhistele ning töö valmimisel soovis tööd üle anda ja esitada arve. Kostja teatas hagejale alles
alõikamiseks VKG Elektrivõrgud OÜ õhuliini trassidel. Tööde lõpptähtajaks oli
a puhastamine elektriliinide alt. Hageja kohustus tegema raietöid, hankima tööde teostamiseks vajalikud maaomanike kooskõlastused, kinnitused teostatud tööde kohta, koostama plaanid tehtud tööde kohta. Hageja sai otse tellijalt ka täpsed juhised. Seega ei vasta tõele hageja väide, et hagejal ei tulnud puhastada liinide aluseid. Liinide mahu suurenemise tõttu lepiti tööde tellijaga kokku uues tööde tegemise graafikus, mille järgi pidid liinid olema valmis hiljemalt
) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Pooled sõlmisid töövõtulepingu, mille kohaselt pidi hageja lõikama
a VKG Elektrivõrgud OÜ elektriliinide kaitsevööndis (tl 3–4). Pooled leppisid kokku konkreetsed elektriliinid, kus töid tehakse ning liinide konkreetsed töömahud, kokku on lepitud
a lõikamine 19,8 hektaril (tl 4). Kirjalik kokkulepe poolte vahel tööde alustamise ja lõpetamise aja kohta puudub. Hageja alustas töödega oktoobris 2019 ning lõpetas märtsis
lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja pidi lähtuma konkreetsete elektriliinide nimekirjast ning lõikama
a kõikide lepingus toodud liinide alt niipalju kui
a tegelikkuses oli või tuli hagejal lähtuda töövõtulepingu mahust 19,8 ha. Hageja on tõlgendanud lepingut selliselt, et ta pidi täitma kokkulepitud mahtu. Sellele viitab ka poolte esitatud kirjavahetus vaidlusaluste tööde tegemise ajal. Kostja ei suutnud asjas tõendada, et pooled oleksid tööde tegemise ajal sõlminud lisakokkuleppeid, mille kohaselt pidi hageja täitma lepingut suuremas mahus kui dokumendis „
a plaan 2019“ toodud 19,8 ha. Seega tekkis hagejal lepingust kohustus lõigata
a kokkulepitud mahus 19,8 ha. Teistsugune seisukoht, st üksnes liinide loetelust lähtumine tähendaks, et hagejal poleks lepingu sõlmimisel võimalik hinnata eesseisvat tööde mahtu ning vajaminevaid ressursse. On loogiline, et lepingus, mille sisuks on
a lõikamine, näidatakse ära, millise pindala pealt tuleb
a maha võtta. Hageja on maakohtu hinnangul piisavalt tõendanud, et on täitnud lepingu mahu vähemalt kokkulepitud pindala 19,8 ha osas (tl 37–65). Kostja pole esitanud plaanidel märgitud hageja teostatud tööde osas vastuväiteid, ka pole kostja esitanud vastuväidet, mille kohaselt hageja tegelikkuses ei lõiganud
a 19,8 ha mahus. Kostja on oma vastuväidetes ning vastuhagis tuginenud kostja ning Viru RMT OÜ vahel 7. juunil 2019 sõlmitud töövõtulepingule nr 67-19, millega kostja kohustus lõikama
a VKG Elektrivõrgud OÜ õhuliini trassidel (tl 73, p 2.1). Hageja on alltöövõtjana teinud neid töid, mida Viru RMT OÜ tellis kostjalt. Maakohus ei nõustu kostja väitega, et kostja ja Viru RMT OÜ vahel sõlmitud leping ning sellest tulenevad kohustused kehtivad ka hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu osas. Kostja ei ole tõendanud, et pooled oleksid leppinud kokku, et kostja ja Viru RMT OÜ lepingust tuleneks hagejale kohustusi, sh tööde lõpetamise ja üleandmise tähtaja osas. Hagejale esitatud VKG Elektrivõrgu OÜ juhend „Nõuded
a lõikamisele õhuliini kaitsevööndis“ ei asenda pooltevahelist kokkulepet lõigatava
a mahu osas. Esitatud tõendite kohaselt ei ole hagejale vaidlusaluste tööde tegemise ajal olnud selge, milliseid konkreetseid etteheiteid talle tehakse ning milliseid puudusi ta kõrvaldama peaks ning ta on sellest ka teatanud (hageja
lg 1), samuti täpselt kirjeldanud puudusi
Kui hageja oleks saanud sellist konkreetset teavet, oleks hageja saanud asuda puudusi kõrvaldama. Esitatud e-kirjadest ei selgu ka konkreetselt, milles väidetavad puudused seisnevad. Tulenevalt
lg-st 3, 4 kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kostja on kaotanud õiguse töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Hagejale on tehtud etteheiteid, et ta ei ole liinide aluseid täielikult puhastanud. Maakohus nõustus hagejaga, et hagejalt ei saanud oodata kõigi liinialuste täielikku puhastamist olukorras, kus vastavalt tellimusele tehtud töömahu eest on veel tasumata. Hagejal puudus kindlus, et töödega jätkamise korral talle tööde eest ka tasutakse, seda vaatamata 31. jaanuari 2020. a e-kirjas avaldatud nõusolekule tasuda ka tellitud mahtusid ületavate mahtude eest, kui need tööd on lõpuni teostatud ja dokumenteeritud. Hageja on avaldanud, et tal puudusid vahendid tööde jätkamiseks. Üksnes asjaolu, et osa liinialustest jäi hageja poolt
ast puhastamata ja kostja pidi selle töö ise tegema, ei kinnita töö lepingule mittevastavust. Hageja on tunnistanud, et kahe liini osas jäid tööd tegemata, kuid pole vaidlust, et nende tööde eest ei ole hageja arvet esitanud. Hageja nõuab tasu vaid tegelikult tehtud tööde eest. Hagejale on ette heidetud ka seda, et ta ei ole enne tööde tegemist võtnud maaomanikelt kirjalikke kooskõlastusi tööde teostamiseks, mistõttu muu hulgas jäid tööd vastu võtmata. Hageja selgitas
akogust lõigata. Tegemist on kostjapoolse lepingurikkumisega Viru RMT OÜ lepingu alusel, mis ei laiene hagejale. Ka pole kostja tõendanud, et hagejale oleks laienenud kostja kohustus järgida kostja ja Viru RMT OÜ vahel kokku lepitud täiendavat tööde teostamise graafikut. Kostja pole tõendanud, et hageja tehtud töödel oleksid esinenud selliseid puudusi, mis annaksid aluse keelduda tööde vastuvõtmisest ning et hagejale oleks konkreetsetest puudustest piisava täpsusastmega teatatud. Olukorras, kus hagejalt on tellitud töid väiksemas mahus, kui tegelikult vaja olnuks, ei saa tugineda tööde mittevastavusele seetõttu, et hageja ei teinud töid täielikult ja tegelikult vajalikus ulatuses. Vaidlust ei ole, et hageja töid tegi. Osa
ast jäi lõikamata, kuid seda mitte hagejast tulenevatel asjaoludel. Sellises olukorras tööde vastuvõtmisest keeldumine ei ole põhjendatud. Hageja tehtud tööd tuleb lugeda valminuks ning kostja pidi tööd vastu võtma. Hageja tasunõue on muutunud
Kostja on esitanud kohtumenetluse ajal
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul 5 põhjusel hüvitamisele. Kuna hageja ei ole kostjaga sõlmitud lepingut rikkunud, ei saa kostjal olla ka hageja vastu lepingurikkumisest tulenevat kahju hüvitamise nõuet. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
a puhastamise teenus elektriliinide alt, mis ei saa toimuda selliselt, et töövõtja niidab
a ainult osaliselt. Hageja kohustus alltöövõtjana tegema kostja eest
araietööd, hankima vajalikud maaomanike kooskõlastused ja kinnitused tehtud tööde kohta, samuti koostama tellijale plaanid tehtud tööde kohta. Hagejale esitati ka tellija tööde tegemise juhend ja „Lähteülesanne“, millest nähtus nii liinidel teostatava töö ulatus kui ka see, et trass tuli puhastada metsani, kraavidest põllu- ja heinamaadelt teedelt ja mastide ümbrusest tuli
a ära koristada 3 m ulatuses ning et kändude kõrgus võis olla maksimaalselt 15 cm (tl 77 pöördel).
a puhastamise mõistele oli antud väga konkreetne sisu. Kostja edastas hagejale tellija kontaktid ja hageja võttis tellijaga ühendust ning sai temalt juhised. Seega pidi hageja
a elektriliinide alt puhastama, mitte üksnes täitma liinide juurde märgitud eelduslikku mahtu. Hagejat oli korduvalt teavitatud tööl lasuvatest puudustest ja antud ka tähtaeg nende kõrvaldamiseks. Maakohus leidis ebaõigesti, et hagejale ei olnud selge, milliseid etteheiteid talle tehakse ning milliseid puudusi ta kõrvaldama peab. Maakohus on jätnud arvestamata ja hindamata tõendid, kus tellija ütleb pooltele selgelt, et hageja poolt väidetavalt üle antud tööd ei ole tehtud nõuetekohaselt (tl 83, 89, 101). Etteheited hagejale seisnesid nii selles, et liinid, millel hageja väidetavalt
a lõikas ja mille eest raha küsis, olid tegelikkuses tegemata või tehtud poolikult, puuduliku dokumentatsiooniga, kui ka selles, et tööde tegemine venis pea aasta jagu. Hageja ise kinnitas 26. veebruari 2020 e-kirjas, et tegemata on liinid L-120-121 Kv 6 (1
a puhastamise teenuses elektriliinide alt) ja konkreetses tööde mahus (s.o. 19,8 ha). Konkreetsetes tähtaegades (s.t millal hageja pidi töid lõpetama) kokku ei lepitud, sellist dokumenti ja/või muud seda kinnitavat tõendit ei ole kostja kohtule esitanud. Kuigi mõned mitteolulised eksimused mahtude esitamisel tekkisid, korrigeeris hageja esitatud tööde mahtusid vastavalt tegelikkusele ning esitas arve vaid reaalselt teostatud tööde eest. Kostja väide, et vaatamata tööde plaanile, kus olid välja toodud eraldi mahud iga liini kohta, pidi hageja ära puhastama kogu liinialuse, ei vasta tegelikkusele. Selline väide ei ole ka eluliselt usutav, sest 19,8 ha asemel teha ära umbes 36 ha omade kuludega poleks mitte ükski isik olnud nõus. Tegelikkuses (kohtule esitatud plaanide kohaselt) tegi hageja niigi rohkem mahtu, kui kokku lepitud, aga maksta ei tahtnud selle eest keegi. Poolte vahel pole kunagi olnud sellist kokkulepet, et liinid tuleb algusest lõpuni puhtaks teha, vaid oli kokkulepe, et tehakse nii palju, kui algselt mahu poolest tellitud oli. Pretensioonid hageja poolt teostatud tööde osas on alusetud. Kostja on esitanud hagi peatellija (Viru RMT OÜ) vastu, kes määras kostjale leppetrahvi. Puudub vaidlus selle üle, et hageja tehtud tööd olid nõuetekohased ja et need kuuluvad kostja poolt vastuvõtmisele ja tasumisele. Probleemid tekkisid sellest, et peatellija poolt kostjalt tellitud tööde mahud olid ebaõiged, millest hageja teavitas kostjat mitmel korral, kuid kostja ei võtnud selles osas midagi ette (ei seisnud enda ja sellest tulenevalt ka hageja huvide eest). Kostja väide, et hagejal oli kohustus suhelda otse tellijaga, on ebaõige. Hageja suhtles tellijaga mingil määral sunnitult, sest kostja seda jooksvalt ei teinud ning selleks, et mingeidki töid jätkata, tegi seda hageja võimaluse piires, kuid see ei olnud tema kohustus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad kostja kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega korda TsMS § 654 lg 6 alusel neid kõiki. 8. Hageja kui töövõtja nõuab kostjalt kui tellijalt töövõtulepingujärgset tasu
Kostja nõuab vastuhagis hagejalt kahju hüvitamist, mis hagejal tekkis seoses kostjapoolse lepingu rikkumisega. 7 Apellatsioonkaebuses ei vaidlustata maakohtu poolt tuvastatut, et hageja ja kostja sõlmisid töövõtulepingu, mille kohaselt pidi kostja lõikama
a VKG Elektrivõrgud OÜ elektriliinide kaitsevööndis. Poolte vahel ei ole sõlmitud kirjalikku kokkulepet tööde alustamise ja lõpetamise aja kohta. Maakohus leidis, et hageja alustas töid oktoobris 2019 ning lõpetas märtsis 2020. Kostja ei ole seda apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Kostja ei ole apellatsioonkaebuse põhjendustes vaidlustanud maakohtu poolt tuvastatut, et kostja ei ole kehtivalt töövõtulepingust taganenud. Maakohus luges tuvastatuks, et pooled leppisid kokku konkreetsed elektriliinid, kus töid tehakse ning liinide konkreetsed töömahud, milleks oli
a lõikamine 19,8 hektaril. Maakohus hindas hageja esitatud töö plaane (
a plaan 2019). Kostja ei ole apellatsioonkaebuses ka tuginenud sellele, et pooled oleksid teisiti kokku leppinud ega toonud välja, missuguses mahus oleks hageja tegelikult pidanud
a lõikama. Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et hageja ülesandeks oli
a puhastamine elektriliinide alt vastavalt kostja tellija tööde teostamise juhendile. Nimetatu ei tähenda aga seda, et kui kostja teeb hagejale ülesandeks puhastada elektriliinide alune
ast konkreetses mahus, siis tuleb töövõtjal täita ka kostja ja tema tellija vahelist lepingut (mille pooleks hageja ei olnud) täiendavalt mahus, mis ületab hageja enda lepingujärgseid kohustusi. Kostja ei ole menetluses tõendanud, et tema ja tellija vaheline leping laieneks hagejale. Kostja tellija kinnitus kostjale, et ta on valmis tasuma mahtude eest, mis ületavad hanke mahtu (tl 83), ei tähenda, et kostja ja hageja oleksid kokku leppinud töö mahtude muutumises. 9. Hageja väitel keeldus kostja tehtud tööde vastuvõtmisest vaatamata sellele, et hageja oli kõik kostja poolt toodud puudused kõrvaldanud. Kuna töövõtja peab
teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus tööd vastu võtmast alusetult, peab ta tõendama ka seda, et vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane (vt ka nt Riigikohtu
641 lg-s sätestatud tööde lepingutingimustele mittevastavuse aluse ning selgelt esile tooma selle, mis hageja tehtud tööde puhul ei vasta lepingutingimustele. Kostja pidi tõendama, et ta on teatanud hagejale töö lepingutingimustele mittevastavusest ning samuti tõendama, et ta on piisavalt täpselt kirjeldanud lepingule mittevastavust (
Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole menetluses tõendanud, et ta oleks hagejat majandustegevuses eeldatava täpsusega informeerinud töös esinevatest puudustest. Ka kostja esindaja
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.