Teate avaldamise tähtaeg on kolm kuud.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruse peale pankroti väljakuulutamise osas saab määruskaebuse esitada üksnes võlgnik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Rxxxx Üxx esitas 31.12.
Nõustaja on selgitanud võlgnikule võimalikke lahendusi olukorras ja võlgnik on otsustanud võlgade ümberkujundamisest loobuda. Võlgnik esitas 08.04.2022 kohtule pankrotiavalduse, mis esmalt võeti menetlusse asjas 2-225198, pankrotiavaldus liideti seejärel ühte menetlusse võlgade ümberkujundamise avaldusega VÕVS § 14 lg.1 alusel. Võlgniku nõustaja Annika Rau esitas kohtule kogutud andmed Rxxxx Üxxx kohustuste kohta. Võlgnikul on kohustusi summas 52 309,78 euro ulatuses, millest põhinõudeid 44 139,20 euro ulatuses. Võlgniku sissetulekud on töötasu, peretoetus, sotsiaaltoetus, elatis, töövõimetoetus (puuduv töövõime) ja lapse puude eest makstav puudetoetus, kokku 2669,02 eurot kuus. Võlgniku töötasu on muutlik puuduva töövõime ja terviseprobleemide tõttu. Nõustaja on esitanud tabeli ka võlgniku igakuiste kulude kohta (koostatud võlgniku poolt), mille kohaselt on võlgniku igakuised kulud 2415 eurot. Nüüdseks on need tõusnud seoses kütuse kallinemisega. Võlgnik on esitanud võlgade ümberkujundamise avalduses selgituse tema makseraskuste ja nende põhjuste kohta: Laenukoormus on läinud liiga suureks. Laene sai võetud arvamusega, et laenude tagasimaksetega saadakse hakkama. Laene on võetud maja ostuks, maja remondiks ja sisustamiseks, auto ostuks, lõpuks ka toidu ostmiseks. Vastu ootustele võlgniku sissetulekud ei suurenenud ja olukord muutus järjest keerulisemaks. Järjest raskenevas olukorras tekkis võlgnikul depressioon. Nüüdseks on võlgnikul hinnatud puuduv töövõime. Laste kõrvalt ja puuduva töövõime tõttu ei ole osutunud võimalikuks piisavat sissetulekut andma töökoha leidmine. Võlgnik on esitanud oma varanimekirja, milles kinnisvara ei ole. Varana kulub võlgnikule sõiduauto VW Polo, väljalaskeaasta 2004.a.. Võlgniku sissetulekud moodustuvad töötasust, saadud elatisemaksetest, sotsiaaltoetustest riigilt ja kohalikult omavalitsuselt, töövõimetushüvitisest. Kokku 2338,75 eurot. KOHTU SEISUKOHT VÕVS § 28 sätestab: Lg.1: Kohus võib jätta võlgade ümberkujundamise avalduse pärast menetlusse võtmist, kuid enne kinnitamist läbi vaatamata.
lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 4 näeb ette, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 5 VÕVS § 14 lg.1 sätestab: kui kohtule on lisaks võlgade ümberkujundamise avaldusele esitatud ka avaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks, liidetakse need ühte menetlusse ja avaldused vaatab läbi kohus, kellele esimesena avaldus esitati. Kohtule on esitatud nõustaja hinnang võlgade ümberkujundamise menetluses, et võlgnik ei ole makseraskustes, vaid maksejõuetu. Võlgnik on esitanud pankrotiavalduse, seega saab
Võlgniku maksejõuetust kinnitavad ka kohtule esitatud ja kohtu kogutud andmed. Pankrotiavaldusele lisatud andmete kohaselt on avaldajal kohustusi erinevate võlausaldajate ees kokku enam kui 52 309 euro ulatuses. Avaldaja teatel on tal vara, kuid see ei kata tema kohustusi. Võlgniku kinnitusel töötab ta xxxxxxxxx Vallavalitsuses majandustöötajana ning igakuine netosissetulek on ligikaudu 729 eurot. Lisandub riiklikud toetused ja lastele makstav elatis. Võlgniku ülalpidamisel on viis alaealist. Seega saab teha järelduse, et Rxxxx Üxxx sissetulek ei võimalda tal võlgade tasumist. Ka puuduvad kohtu hinnangul võlgnikul arvestatavad väljavaated, et võlgnik suudaks lähiajal teenida sissetulekut määral, mis võimaldaks tal võlad tasuda. Kohus kontrollis vajalikest registriandmetest, et Rxxxx Üxxxx puudub osalus äriühingutes ja kinnisvara. Avaldajal puudub käesoleval ajal vara, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Et kohustuste tasumine toimuks mõistliku aja jooksul, peaksid tasumata kohustused saama tasutud lähema ettenähtava aja, näiteks 24 kuu jooksul. Selleks tuleks igakuiseid makseid kohustuste katteks teha enam kui 2000 euro ulatuses. Ka nõustaja võlgade ümberkujundamise menetluses on esitanud sellekohased arvutused ja näidanud, et võlgade tasumine ei ole mõistliku aja jooksul reaalne. Võlgnikul ei ole ilmselt lähiajal ette näha sissetuleku suurenemist määral, mis võimaldaks võlad lähimas ettenähtavas tulevikus tasuda. Kui selline suutmatus võlgasid tasuda kestab pikemat aega, ei ole tegemist ajutise olukorraga. Seega saab lugeda, et avaldaja on
lg 2 mõistes maksejõuetu ning esineb
Kohus leiab, et arvestades võlgniku majanduslikku olukorda on
lg 2 alusel võimalik pankrot välja kuulutada ilma ajutist haldurit nimetamata, s.h. arvestades nõustaja hinnangut. Avalduses esitatu põhjal leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on maksevõimet ületavate rahaliste kohustuste võtmine, oma võimalustega mittearvestamine rahaliste kohustuste võtmisel.
lg 6 järgi nimetab kohus võlgnikule pankrotihalduri ja määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha. Kohus nimetab pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes vastab
nõuetele ja kes on andnud selleks nõusoleku.
lg 7 järgi kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele.
lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Tulenevalt
lg-st 1 peab haldur teavitama teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. 6 Kohus selgitab, et
lg 1 alusel pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 5) järgnevad muud
-ses ettenähtud tagajärjed. Kohus on võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmisel 26.01.2022 peatanud Rxxxx Üxxx vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused. Pankroti väljakuulutamisel rakendub TMS § 51 lg 1, mille alusel lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, siis tuleb
lg 2 alusel tasuda pankrotimenetluse kulud, sh pankrotihalduri tasu, pankrotivarast. Vajadusel on võimalik taotleda menetlusabi TsMS § 183 lg 2 alusel. Kohaldub ka VÕVS § 39 lg.5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Võlgniku menetluskulud jäävad VÕVS § 8 lg.1 alusel võlgniku kanda, võlausaldajate menetluskulud võlausaldajate kanda. Kuna ümberkujundamiskava koostamiseni jõutud ei ole, ei ole alust rääkida võlausaldajate menetluskuludest. Võlgnik on teinud ettemaksu nõustaja kulude katteks summas 320 eurot vastavalt kohtu määratud graafikule ja kohus on määranud viimase makse, summas 120 eurot tasumise 02.maiks 2022.a. Nõustaja taotleb temale tasu määramist 7 tunni 30 minuti eest. Nõustaja tegutseb Avitase OÜ kaudu. Kohus kontrollis, et OÜ käibemaksukohuslane. Avitase ei ole Kohus leiab, et selles menetluses põhjendatud ja kohane aeg nõustaja tööle on 6,75 tundi. Nõustaja on teavitanud kohut võlgniku majanduslikust olukorrast ja makseraskuste ületamise võimalustest ja loonud sellest eelnevalt ülevaate. Nõustaja on eelnevalt kogunud andmed võlausaldajatelt, võlgnikult, saadud andmed korrastanud, analüüsinud ja koostanud ülevaate. Nõustaja on andnud ülevaate võlgnikule ja arutanud temaga erinevaid kava variante. Kohus loeb ajakulust ülemääraseks 30 minutit seadusandlusega tutvumisele ja loeb põhjendatuks 15 minutit, kuna teadaolevalt nõustaja ei tegutse esmakordses menetluses. Arutelu võlgnikuga on põhjendatud hinnata 90 minutile (mitte 120 minutit). Kokku nõustaja tasu ajakulu eest 6 tundi 45 minutit. Nõustaja tasu määramine toimub VÕVS § 19 lg.5 alusel kehtestatud justiitsministri määruse nr. 21 04.04.2011.a. „ Võlgade ümberkujundamise menetluses nõustaja tasu ja tasu piirmäärad ning hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ sätete alusel. Viidatud määruse § 2 lg.4 järgi Tasu suuruse määramisel arvestab kohus nõustaja ülesannete mahtu ja keerukust ning nõustaja teadmisi ja kogemusi. Viidatud määruse § 3 lg.1 järgi Nõustajale makstakse võlausaldajatega läbirääkimiste ettevalmistamise, läbirääkimiste pidamise, ümberkujundamiskava koostamise ja kohtu poolt määratud ülesannete täitmise eest tunnitasu, mille alampiir on kümme protsenti töötasu alammäärast kuus ja ülempiir kakskümmend protsenti töötasu alammäärast kuus. Seega jääb nõustaja tunnitasu aastal 2022 vahemikku 65-130 eurot. Kohus määrab nõustajale tasu 6,75 tunni eest tunnitasuga 65 eurot, võttes arvesse, et menetlus lõpeb juba algusfaasis ja ümberkujundamiskava koostamisele suunatud tegevusi ei olnud vaja teha. Nõustaja tasu 7 6,75x65=438,75 eurot tuleb välja maksta kohtu deposiidikontole selleks tasutud summa arvel Avitase OÜ-le. Kohtu deposiidikontole jääv 1,25 eurot tagastada võlgnikule Rxxxx Üxx. Kuna kohus on määranud 26.01.2022 määrusega nõustaja tasu ettemaksu summas 720 eurot, siis kasutusse mittevõetavas osas ehk 280 euro ulatuses tuleb lõpetada Rxxxx Üxxxxx nõustaja tasu ettemaksu nõudmine. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.