29.11.1949, isikukood 34911290340, elukoht xxx, töökoht xxx Ermo REISKA Kohtuvälise menetleja Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna esindaja vanemväärteomenetleja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus Väärteoasi OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi vanemväärteomenetleja Ermo REISKA 10.01.2022 otsus väärteoasjas nr.2440,21,005708 Väino ESNERI karistamise osas
summas 560 (viissada kuuskümmend) eurot – tühistada osaliselt, s.o. rahatrahvi suuruse osas. Mõista Väino ESNERILE
summas 400 (nelisada) eurot. Väino ESNERI kaebus rahuldada osaliselt. 1 Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse teatavakstegemisest. Riigikohtule 30 päeva jooksul Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 09.05.2022. alates on otsuse avalikult kohtuotsusega Viru Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Viktoria Mironova koostas 22.12.2021 väärteoprotokolli nr. AB 1615142 Väino Esneri suhtes selle kohta, et viimane juhtis 22.12.2021 kell 06.14 Ida-Virumaal Jõhvi linnas xxx xx juures mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt
Sellega rikkus Väino Esner
lg.1 p.1 ja §94 lg.1 ning pani toime väärteo
Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi vanemväärteomenetleja Ermo Reiska 10.01.2022 otsusega väärteoasjas nr.2440,21,005708 määrati Väino Esnerile
Otsuse kohaselt pani menetlusalune isik teo toime tahtlikult. Kergendava asjaoluna arvestati kehtivate liiklusrikkumiste puudumist ning süü tunnistamist, raskendavad asjaolud puudusid. Otsuse kohaselt leidis kohtuväline menetleja, et menetlusalune isik on toime pannud ühe raskematest liiklusalastest väärtegudest. Menetlusalusel isikul puudub juhtimisõigus, seega puudub vastav koolitus ja kogemus juhina liikluses osalemiseks. Oma vastutustundetu teoga seadis menetlusalune isik reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Maakohtu istung Maakohtu istungil tunnistas menetlusalune isik Väino Esner oma süüd, kuid vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse rahatrahvi suuruse osas. Menetlusalune isik seletas, et tema sissetulek on 255 € kuus, millest ravimitele kulub 40 € kuus. Koos elukaaslasega, kes töötab, üürib ta korterit, mille kommunaalkulud on talvel 100 € ja üür 80 €. Menetlusalune isik seletas ka, et asus mootorsõidukit juhtima, kuna tahtis viia elukaaslase väga libeda ilmaga tööle. Ta on käinud kahel korral ka Transpordiametis teooriaeksamil, kuid ei ole seda läbinud. Kohtuvälise menetleja esindaja Ermo Reiska palus maakohtu istungil jätta kaebus rahuldamata ja seletas, et rahatrahvi suuruse määramisel arvestas ta seda, et kehtivad karistused menetlusalusel isikul puuduvad ja ta tunnistas oma süüd. Karistus on määratud veidi alla keskmise sanktsiooni määra. 2 Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et menetlusaluse isiku kaebus on põhjendatud osaliselt. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud
lg.2 alusel.
lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud. Seega tuleb käesolevas väärteoasjas tuvastada, kas Väino Esner juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta, kui ta oli mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ning missugune on antud väärteo eest põhjendatud karistus. Nagu nähtub 22.12.2021 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1615142 ja vaidlustatavast 10.01.2022 otsusest väärteoasjas nr.2440,21,005708, on menetlusalune isik rikkunud
lg.1 p.1 ja §94 lg.1 sätteid.
lg.1 p.1 sätestab, et mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki või alamkategooria juhtimisõigust.
lg.1 sätestab, et võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Käesoleva asja materjalides asuvast Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise 22.12.2021 otsusest nähtub, et Väino Esner kõrvaldati 22.12.2021 kell 06.23
lg.2 p.3 alusel juhtimiselt, sest tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Detailpäringu vastusest isiku kohta nähtub, et Väino Esneril puudub juhtimisõigus. Maakohtu istungil kinnitas ka menetlusalune isik, et tal puudub kehtiv Eesti Vabariigi juhiluba, mis tõendab juhtimisõiguse olemasolu ning ta on selle saamiseks käinud korduvalt Transpordiametis eksamitel, kuid ei ole neid läbinud. 3 Maakohus leiab, et päringu vastuse, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ja menetlusaluse isiku enda ütlustega on tõendatud, et menetlusalune isik juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Asjaolusid, et menetlusalune isik ei juhtinud mootorsõidukit väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas ning et tegelikkuses tal juhtimisõigus puudub, ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik ise. Väärteo toimepanemist on menetlusalune isik tunnistanud ka maakohtu istungil. Vastavalt Karistusseadustiku §2 lg.2 karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisu objektiivsest küljest, seejärel kontrollida subjektiivset koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §61 ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. See eeldab kohtu poolt kõikide tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolude korral otsustamist ja põhjendamist, millistele tõenditele kohus tugineb ja millised jätab tõendite kogumist välja. Maakohus leiab, et nimetatud süüteokoosseisu objektiivne külg on käesolevas väärteoasjas realiseeritud. Vastavalt Karistusseadustiku §15 lg.3 on väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Maakohus leiab, et menetlusalune isik pani väärteoprotokollis nimetatud väärteod toime otsese tahtlusega. Vastavalt Karistusseadustiku §16 lg.3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Asudes mootorsõidukit juhtima ilma vastava kategooria juhtimisõigust omamata, pidi menetlusalune ilmselgelt aru saama, et tegemist on
nõuete rikkumistega. Eeltoodu alusel ja hinnates kõiki tõendeid kogumis leiab maakohus, et menetlusalust isikut on põhjendatult karistatud
lg.2 alusel, kuna ta rikkus
Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega väärteo toimepanemise osas ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt ka maakohtule esitatud tõendite kontrollimisega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Sõiduki juhtimist ilma juhtimisõiguseta ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik ise. Mootorsõiduki juhtimine ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta on alati tahtlik tegu, mille puhul on sõiduk liikluses kõrgendatud ohu allikas. Juhtides sõidukit ilma 4 juhtimisõiguseta, on igal juhul tegemist ohuga nii enda kui teiste elule, tervisele ja varale. Selline tegu on igati taunitav, lubamatu ja ohtlik ning see mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust kui selle raskusastet. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta linnas, mis on iseenesest intensiivse liiklusega koht. Maakohus leiab ka, et menetlusaluse isiku poolt kaebuses esitatud väited selle kohta, et ta sai juhtimisõiguse Vene Föderatsioonis ja Valgevenes, ei ole antud juhul asjakohased. Menetlusaluse isiku enda seletuste kohaselt maakohtu istungil on ta käinud korduvalt Transpordiametis tegemas liiklusalast teooriaeksamit juhtimisõiguse saamiseks, kuid ei ole neid kordagi läbinud. Seega ei ole menetlusaluse isiku liiklusalased teadmised piisavad liikluses osalemiseks ning vaid mootorsõiduki juhtimise oskus iseenesest ei anna talle kuidagi õigust mootorsõiduki juhtimiseks. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku karistamise osas jätta muutmata. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb selle liigi ja määra kohaldamisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke ning kõigepealt tuleb hinnata ja analüüsida toimepandud tegu, selle tehiolusid ja raskust ning seejärel teo toimepannud isikut.
Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 140 trahviühiku ulatuses. Nagu nähtub
lg.2 sanktsioonist, on kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule karistusena kohaldatud põhikaristusena leebemat karistuse liiki – rahatrahvi. Hinnates menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärtegu leiab maakohus, et menetlusaluse isiku süü on keskmine. Samas arvestab maakohus ka seda, et Karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalusel isikul vaid üks kehtiv väärteokaristus, mis ei ole liiklusalase väärteo toimepanemise eest ning menetlusalune isik on väärteo toimepanemist tunnistanud. Nimetatud kaks asjaolu võimaldavad vähendada karistuse suurust. Maakohus möönab, et ka kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on mõlemad asjaolud arvesse võetud, kuid leiab samas, et mitte piisaval määral. Samuti tuleb arvestada ka menetlusaluse isiku majanduslikku olukorda, kuna rahatrahvi suurus ei tohi muutuda iseenesest selliseks karistuseks, mis välistab menetlusaluse isiku tavapärase toimetuleku. 5 Kohtupraktika kohaselt mõistetakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesolevas väärteoasjas on menetlusalusele isikule määratud karistuseks rahatrahv 140 trahviühiku ulatuses (keskmine sanktsiooni määr on 150 trahviühikut). Arvestades kõiki käesolevas kohtuotsuses eelpool väljatoodud asjaolusid leiab maakohus, et menetlusalusele isikule on põhjendatud mõista karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses. Maakohus on seisukohal, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada just sellise karistuse suurusega. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusalusele isikule määratud karistuse suuruse osas tühistada ja teha selles osas uus otsus. Menetlusaluse isiku kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.