4-20-3636/16

(38108070285)asenduskaristuse kohaldamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)

1. mai 2022 määrus Määruskaebuse esitaja Vjatšeslav Kogut Teised määruskaebemenetluse pooled Politsei- ja Piirivalveamet Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
2. mai 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- ja Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. PÕHIOSA
3. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)
4. aprilli 2018 otsusega väärteoasjas nr 2440,17,008411 karistati Vjatšeslav Kogutit karistusseadustiku (KarS) § 266 lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut summas 120 eurot. Otsus jõustus
5. mail
7. V. Kogut rahatrahvi vabatahtlikult ei tasunud. Rahatrahvi sissenõudes algatati täitemenetlus. Kohtutäitur Tatjana Afanasieva teatas kohtuvälisele menetlejale rahatrahvi täitmise võimatusest.
9. mail 2022 esitas PPA Tartu Maakohtule taotluse V. Kogutile asenduskaristuse kohaldamiseks. V. Kogutil oli tasumata kogu trahvisumma.
10. Tartu Maakohus rahuldas
11. mai 2022 määrusega selle taotluse ning asendas KarS § 72 lg-te 1 ja 2 alusel V. Kogutile PPA
12. aprilli 2018 otsusega määratud rahatrahvi 3 päeva pikkuse arestiga. Kohus märkis, et V. Kogut ei ole rahatrahvi tasunud ning nurjunud on ka rahatrahvi sundtäitmine, kuna V. Kogutil puudub vara ja sissetulek, millele oleks saanud sissenõuet pöörata. Seega on rahatrahvi täitmine tema suhtes võimatu. Kuna V. Kogut viibib alates
13. juunist 2020 kinnipidamisasutuses ja vastavalt KarS § 82 lg-le 4 peatub rahatrahvi täitmise aegumine võlgniku vangistuses viibimise ajaks, ei ole rahatrahvi sissenõue aegunud. Seetõttu on võimalik kohaldada V. Kogutile asenduskaristust. Kuigi praegu kannab V. Kogut temale kriminaalasjas nr 1-20-6472 mõistetud vangistust, peaks ta vabanema selle vangistuse kandmiselt
14. augustil
15. Et V. Kogutil on hulgaliselt asenduskaristusi ja erinevaid täidetavaid võlgu, on võimalik asendada tema rahatrahv vaid arestiga. Arest tuleb täitmisele pöörata viivitamatult pärast seda, kui V. Kogut vabaneb temale kriminaalasjas nr 1-20-6472 mõistetud vangistuse kandmiselt.
16. Maakohtu määruse peale esitas V. Kogut määruskaebuse, mille sisu on lühidalt järgmine. Ta palub maakohtu määrus tühistada. Teda paneb hämmastama, miks pidas kohus aresti põhjendatuks, kui varem on kohus arestist keeldunud (Tartu Maakohtu
17. septembri 2021 määrus asjas nr 1-20-6472 ja Harju Maakohtu
18. septembri 2020 määrus asjas nr 4-20-3636). Kohus oleks pidanud arvestama, et V. Kogut maksab vanglas pidevalt võlgu ja maksis neid ka vabaduses, kuid ei ole võimeline korraga kõiki oma rahalisi kohustusi täitma. Võlgade katteks läks täielikult tema enammakstud tulumaks ning osaliselt ka muud tema sissetulekud. Võlgade tasumist oleks võinud pikendada või asendada rahatrahv üldkasuliku tööga. V. Kogut peaks vanglast vabanema
19. augustil 2022 ja siis saab ta minna tööle ning tasuda võlgade katteks senisest suuremaid summasid. Võlgade pärast vabaduse võtmine on vastuolus inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 4 artikliga
20. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni tuleb järgida ning V. Kogut palub algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus, et kontrollida Eesti Vabariigi põhiseaduse kooskõla nimetatud konventsiooniga. Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse ajaks palub ta maakohtu määruse täitmine peatada. Ringkonnakohtu seisukoht
21. Esmalt käsitleb ringkonnakohus V. Koguti taotlust põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Määruskaebuses viitab V. Kogut sellele, et võlgade tõttu vabaduse võtmine on vastuolus inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 4 art-ga 1 ning palub põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse käigus kontrollida, kas Eesti Vabariigi põhiseadus on nimetatud konventsiooniga kooskõlas. See konventsioon on välisleping ja lähtuvalt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 2 p-st 2 saab põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse käigus kontrollida välislepingu vastavust põhiseadusele, mitte põhiseaduse vastavust välislepingule. Seega ei ole V. Koguti taotlus juba olemuslikult sobiv põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Lisaks tuleb aga märkida järgmist. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 4 artikkel 1 näeb ette, et kelleltki ei või võtta vabadust üksnes sel alusel, et ta ei suuda täita oma lepingujärgseid kohustusi. Sama sätestab ka Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §
22. Seega mingisugust vastuolu nende normide vahel ei ole. Ka ei saa järeldada, et nimetatud normid keelaksid isikult vabaduse võtmise juhul, kui ta ei suuda tasuda temale väärteoasjas määratud rahatrahvi – rahatrahv on riigi karistusõiguslik meede, see ei tulene lepingulisest kohustusest ning rahatrahvi tasumata jätmisega kaasnev vabaduse võtmine ei kujuta endast vabaduse võtmist lepingulise kohustuse täitmata jätmise tõttu. Seetõttu ei ole V. Koguti taotlus asjassepuutuv ja tuleb jätta läbi vaatamata.
23. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et V. Kogutil on PPA
24. aprilli 2018 otsusega määratud rahatrahv 120 eurot tasumata. Täitemenetlus on ebaõnnestunud, kuna V. Kogutil ei ole sissetulekut ja vara, millele saaks sissenõuet pöörata. Seega on asenduskaristuse kohaldamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 1 täidetud ning mingisugust tähtsust ei oma seejuures asjaolu, et määruskaebuse kohaselt ei saanud V. Kogut rahatrahvi tasuda oma teiste võlgnevuste tõttu. Kuna KarS § 82 lg-st 4 tulenevalt ei ole rahatrahvi sissenõue ka aegunud, on maakohtu otsustus asenduskaristuse kohaldamise kohta õige.
25. Määruskaebuses pärib V. Kogut, miks ei pikendatud rahatrahvi tasumise tähtaega. KarS § 72 ega ükski muu säte ei kohusta aga kohut kaaluma enne rahatrahvi asendamist selle tasumise pikendamist. Pealegi ei saaks seda V. Koguti puhul pidada nagunii põhjendatuks: rahatrahvi tasumiseks on tal olnud juba küllaldaselt aega ning arvestades V. Koguti erinevate võlanõuete 2

(3)suurust (täitemenetluste andmebaasi kohaselt on tal võlgu tuhandetes eurodes) ei ole kuigi tõenäoline, et ta suudaks rahatrahvi ära tasuda. Seega tuleks tõenäoliselt lõpuks ikkagi otsustada rahatrahvi asendamise üle ja vahepealne tasumise tähtaja pikendamine raiskaks vaid ülemääraselt riigi ressursse: riik peaks jälgima rahatrahvi tasumist ning selle tasumata jätmisel viima uuesti läbi asenduskaristuse menetluse. Samuti on rahatrahvi tasumise võimalusel ajalised piirid. Arvestama peab nii rahatrahvi sissenõude aegumistähtajaga kui ka karistuse efektiivsusega: kui karistuse määramise ja täitmise vaheline ajavahemik on liiga pikk, ei ole karistus enam kuigivõrd mõjus.

1. V. Kogut heidab määruskaebuses ette sedagi, et talle ei antud võimalust teha aresti asemel üldkasulikku tööd. Sellise võimaluse näeb KarS § 72 lg 1 tõesti ette. Samas on aresti üldkasuliku tööga asendamine kohtu kaalutlusõigus ja kohus ei pea süüdlasele sellist võimalust andma. Eelkõige võiks sellise võimaluse andmist kaaluda juhul, kui üldiselt on tegemist õiguskuuleka isikuga ning ei ole põhjust karta, et üldkasulik töö jääks nõuetekohaselt tegemata. V. Koguti puhul sellist järeldust teha ei saa. Teda on korduvalt nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistatud, kuid sellest hoolimata on ta pidevalt oma õigusvastast käitumist jätkanud. Seega on alust tema õiguskuulekuses kahelda. Samuti nähtub V. Koguti viimatise ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks koostatud vangla iseloomustusest, et vanglas ei ole ta suutnud järgida vangla sisekorda ning enne vangistust esines tal probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Need asjaolud seavad tõsiselt kahtluse alla, kas V. Kogut on suuteline üldkasuliku töö nõuetekohaselt ära tegema ning juba seesuguse kahtluse tõttu ei saa üldkasulikku tööd pidada talle sobivaks. Ka ei nähtu maakohtu istungiprotokollist ega määruskaebusest ühtegi erandlikku asjaolu, mille tõttu oleks alust arvata, et aresti kandmisele asumisega võiksid kaasneda V. Kogutile ebaproportsionaalselt negatiivsed tagajärjed.
2. Viimaks selgitab ringkonnakohus sedagi, kas ja milline tähendus on varem praeguses kohtuasjas ning kohtuasjas nr 1-20-6472 tehtud määrustel, millega ei kohaldatud V. Koguti suhtes asenduskaristust. Kohtuasjas nr 1-20-6472 jäeti asenduskaristuse taotlus läbi vaatamata, kuna selline taotlus esitati kohtule liialt vara. Et praegu samasuguse olukorraga tegemist ei ole, ei ole nimetatud kohtumääruses esitatud põhjendused praeguses asjas asjakohased. Praeguses asjas jättis kohus varem asenduskaristuse taotluse rahuldamata, kuna V. Kogut oli kriminaalasjas vahistatud ning seetõttu ei saanud tulenevalt KarS § 82 lg 1 p-st 3 kindel olla, et asendusaresti saab enne otsuse täitmise aegumist reaalselt täitmisele pöörata. Sel põhjusel asenduskaristuse taotluse rahuldamata jätmine ei piiranud aga kuidagi PPA õigust esitada kohtule uus asenduskaristuse kohaldamise taotlus. Nii PPA ka tegi. Kuna uue taotluse arutamise ajaks oli V. Kogut asunud vangistust kandma ning selle kandmiselt peaks ta peagi vabanema, ei ole enam alust kahelda, et tema asendusaresti saab KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaja jooksul reaalselt täitmisele pöörata. Seetõttu on kõigiti põhjendatud, et nüüd otsustas maakohus PPA taotluse rahuldada ja saata V. Koguti aresti kandma.
3. Toodud põhjustel ning juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 196 lg-st 2, §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
4. mai 2022 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3