Obsah (6)

§ 424§ 73§ 78§ 75§ 16§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2022, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-833 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve A

§ 424

lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ainar Koik Härold Karu isikukood: 38009302730; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxx;xxxxxxxxx; emakeel: eesti keel; Eesti Vabariigi kodanik kriminaalkorras karistamata tõkendit pole kohaldatud vandeadvokaat Anu Pärtel (määratud kaitsja) Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-de 306, 311, 312 ja 313 alusel kohus otsustas: 1. Tunnistada süüdi Härold Karu

§ 424lg 1 järgi ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

2.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Härold Karu ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 3.

§ 78p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 10. juunist 2022. 4. Kr

MS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Härold Karult Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena määratud kaitsja tasu 565,20 eurot ja sundraha 981 eurot, s.o menetluskulud kokku 1546,20 eurot.

1. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Härold Karul tasuda menetluskulud kokku 1546,20 eurot 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 128,85 eurot. 1
2. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest: · SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) · SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) · LUMINOR BANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X). Menetluskulude tasumisel tuleb märkida viitenumber
3. Riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teeb kolmas isik, tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse tehakse. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse toimetamiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta DVD-plaadid heli- ja videosalvestistega kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtumenetluse poolel on õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu
5. Härold Karu süüdistatakse

§ 424

lg 1 järgi selles, et ta juhtis 17.09.2021 kella 03:18 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx sõiduautot xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx alkoholijoobes, s.o tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,25 mg alkoholi. Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 2 p 1 kohaselt on kirjeldatud seisund joobeseisund. H. Karu rikkus oma tegevusega LS § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Seega pani H. Karu toime

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kohtumenetluse poolte seisukohad 2. Prokurör jäi kohtuvaidlustes süüdistuse juurde ning taotles H. Karu süüditunnistamist

§ 424lg 1 järgi ja karistamist 8-kuulise vangistusega.

Jätta mõistetav karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui H. Karu ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib kriminaalhoolduse nõudeid. Täiendavalt keelata H. Karul

§ 75

lg 2 p-de 2 ja 8 alusel käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine ja kohustada teda osalema liiklusohutust käsitlevas sotsiaalprogrammis. Mõista H. Karult menetluskuludena välja sundraha 891 eurot ja riigi õigusabi kulud.

1. H. Karu kinnitas kohtuistungil, et sai esitatud süüdistusest aru, kuid ei tunnistanud end süüdi. Ta istus süüdistuses märgitud ajal ja kohas koos tunnistaja K. I. viimase autos ning nad 2 tarvitasid alkoholi, kusjuures H. Karu istus juhikohal ja K. Ivaru istus kõrvalistuja kohal, kuid nad ei sõitnud autoga. Kui politseinik tuli ja küsis, kas keegi on autoga sõitnud, püüdis H. Karu esialgu selgitada, et nad ei sõitnud, kuid siis hakkas juba naljaga võtma. Et kas H. Karul pole midagi muud teha, kui ainult kahe maja vahet sõita selle autoga. H. Karu oli väga purjus ja ebaadekvaatne ning vastas kohapeal politseinikele muiates, et ta sõitis kahe maja vahel. H. Karu rõhutas, et tema sõitis, mitte auto ei sõitnud. Järgmisel hommikul kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas H. Karu samuti kuriteo toimepanemist ja ütles, et ta parkis auto paremini ära, sest ta oli meeltesegaduses ja tal polnud kõik meeles. Mõne aja pärast mälu värskenes. H. Karule näidati videosalvestist, misjärel hakkas talle meenuma, kuidas olukord täpselt oli. H. Karu ei süvenenud ülekuulamise protokolli enne selle allkirjastamist. Tunnistaja A. T. auto liikumise kohta, sest ta võib olla armukade, et H. Karu ja K. I. koos autos.
2. H. Karu kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel märkis, et H. Karu ei tunnista end süüdi ja et kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Seetõttu taotleb kaitsja H. Karu õigeksmõistmist ja menetluskulude riigi kanda jätmist. Juhul, kui kohus tunnistab H. Karu süüdi, tuleb mõista leebem karistus. Vangistust võib mõista ainult juhul, kui muul viisil pole võimalik mõjutada isikut uute kuritegude toimepanemisest hoiduma.

§ 424lg 1 näeb karistusena ette ka rahalise karistuse, H.

Karu pole varem kriminaalkorras karistatud ja väärteokorras pole teda karistatud liiklusalaste rikkumiste eest. H. Karu puhul pole ohtu, et ta jätkab edaspidi kuritegude toimepanemist. Samuti ei välista töökoha puudumine täisealise töövõimelise isiku puhul rahalise karistuse mõistmist. Kohtu seisukoht Süüdistus

§ 424lg 1 järgi 5.

Seoses H. Karule esitatud süüdistusega kuulati prokuröri taotlusel kohtuistungil üle tunnistajad A. T. A. T. , uuriti tunnistaja A. T. Häirekeskusele tehtud kõne salvestist ja sündmuskohal viibinud politseiametniku A. T. vormikaamera salvestist, samuti uuriti dokumentaalsete tõenditena indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja tõendusliku alkomeetri väljatrükki. Kaitsja taotlusel kuulati tunnistajatena üle K. I. A. K. , lisaks andis kohtusi ütlusi süüdistatav Härold Karu. Pooled ei vaidlustanud ühegi tõendi lubatavust ning iseenesest ei vaielda ka selle üle, et H. Karu viibis süüdistuses märgitud ajal, kohas ja sõidukis juhiistmel, olles alkoholijoobes. H. Karu väitis kohtus üksnes, et ta ei juhtinud autot ja et tunnistaja A. T. . Tunnistaja K. I. sarnaselt H. Karuga, et auto ei liikunud. Kohus märgib, et eelnevast tulenevalt sõltub praeguse kriminaalasja lahendus eeskätt tunnistajate A. T. K. I. süüdistatava H. Karu ütluste usaldusväärsusest. Muude tõendite (sh tunnistajate A. T. ja A. K. ütluste) usaldusväärsuses ei kaheldud.

1. Tunnistaja A. T. kohaselt viibis ta ööl vastu 17.09.2021 oma elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxx helistas Häirekeskusesse, sest üks auto hakkas muruplatsi peal liikuma ja sõitis millestki üle. Auto oli tumedat värvi xxxxxx, A. T. oma korteri rõdul ja nägi autot umbes 15-20 meetri kauguselt. Ta nägi, kui auto hakkas liikuma, ja auto liikus umbes 50-60 meetrit. Väljas oli suht pime, kuid auto salongis põlesid tuled ja samuti põlesid auto esituled. Alguses sõitis auto otse muru peale, kuid tegi siis pöörde ja peatus, sest sõitis millelegi otsa. Autos istus juhikohal meesterahvas ja kõrvalistuja kohal istus naisterahvas. Kui auto sõitis millelegi otsa, hõikas naisterahvas, et peata kinni, sa sõitsid millelegi otsa. A. T. hääle järgi ära, et naisterahvas oli K. I. kui auto peatus, väljus K. I. uksest. A. T. Häirekeskusesse, kui auto hakkas liikuma ja sõitis millelegi otsa. Normaalsed inimesed ei sõida muruplatsi peal. Politsei jõudis kohale 5-10 minuti pärast ja A. T. selle ajani pidevalt autot. Politsei tulekuni tarbiti autos alkoholi. Samuti väljus meesterahvas juhiuksest, läks nurga 3 taha, naasis maksimaalselt 1 minuti pärast ja istus tagasi juhikohale. A. T. näinud meesterahvast ja arvab, et sama mees, kes nurga taha läks, tuli ka tagasi. A. T. tea seda täpselt, sest väljas oli pime. Samuti ei mäleta A. T. , kas meesterahvas väljus autost üks kord või mitu korda. Rohkem kedagi autos polnud ja auto lähedal ei liikunud ühtki teist inimest ega autot. Tulenevalt A. T. 17.09.2021 kell 03:18 Häirekeskusele tehtud kõne salvestisest soovis A. T. politseipatrulli, sest xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx mingi imelik auto mööda muruplatsi ringi, sõitis millegi otsa ja muusika käib. A. T. rõdul suitsu tegemas ning nägi, kuidas auto sõitis parklas üle äärekivi muruplatsile ja seejärel millelegi otsa. Kõne ajal seisab auto vastasmaja ees. Auto on tumedat värvi ja A. T. näe pimedas auto marki.
2. Süüdistatav H. Karu selgitas kohtus omakorda, et ta viibis alates 16.09.2021 umbes kella 22:00-st kuni politsei saabumiseni 17.09.2021 umbes kella 03:00-ni koos tunnistaja K. I. viimase elukoha xxxxxxxxxxxxxxxxx taga trepikoja ees parkimisplatsil autos. H. Karu istus juhiistmel ning nad tarvitasid koos K. I. autos alkoholi. Alguses oli K. I. „Pipraviin“, ja kui see sai otsa, tõi H. Karu xxxxxxxxxxxxxxxxx korterist, kus ta tegi varem samal päeval tuttava juures tööd, „Nipernaadi“. Päeva jooksul enne autosse istumist jõi H. Karu ära veel 4 A. Le Coq Pilsnerit 4,2%. Autos istumise ajal käivitas H. Karu korduvalt K. I. auto mootori, et ei hakkaks külm, kuid keegi ei sõitnud autoga ja H. Karu ei parkinud isegi autot ümber.
3. Ning tunnistaja K. I. sarnaselt H. Karuga, et nad veetisid 16.09.
4. a õhtul (K. I. osanud täpseid kelaaegasid nimetada) koos H. Karuga aega K. I. ees K. I. xxxxxx. K. I. kõrvalistmel, H. Karu istust juhiistmel ning nad kuulasid muusikat ja tarvitasid alkoholi. Samuti käivitas H. Karu auto mootorit, sest öösel oli väljas jahe, kuid kumbki neist ei sõitnud autoga ja politsei saabumine oli K. I. üllatus. Auto mootor ei käinud kogu aeg, vaid üksnes siis, kui K. I. H. Karu tahtsid sooja saada. Autos viibimise ajal ei tekkinud parkimisprobleemi, sest tunnistaja A. K. , kes oli 16.09.2021 K. I. autojuht, parkis auto K. I. ette. Tavaliselt pargib K. I. trepikoja ette, kuid tol hetkel polnud vaba kohta ja A. K. parkis natuke esimese trepikoja poole. Kui politsei tuli, seisis auto samas kohas, kuhu Aldis Kõllamest selle parkis. Samuti seisis auto seal veel umbes 2 päeva, kuni K. I. politseilt auto võtmed tagasi. Keegi ei sõitnud autoga üle muruplatsi. K. I. 16.09.2021 alkoholi kõigepealt kodus olles, käis seejärel koos Aldis Kõlametsaga Moostes sõbranna juures ja jätkas õhtul alkoholi tarvitamist autos koos H. Karuga. Kokku jõi K. I. .09.2021 jooksul 0,5 liitrit „Pipraviina“ ja paar lonksu H. Karu toodud „Nipernaadit“.
5. Asudes analüüsima ülal refereeritud tõendite usaldusväärsust, märgib kohus kõigepealt, et H. Karu kohtus esitatud versioon on vastuolus nii ööl vastu 17.09.2021 sündmuskohal politseinikele antud selgitustega kui ka järgnenud hommikul kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustega. Viimati nimetatud vastuolu tõttu lubas kohus prokuröri taotlusel KrMS § 293 lg 1 ja § 291 lg 1 alusel avaldada H. Karu usaldusväärsuse kontrollimiseks tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlused osas: „Seejärel parkisin antud sõiduki paremini. Liigutasin sõidukit umbes 2-3 meetrit“. Kohtuistungil selgitas H. Karu kõnealuse vastuolu kohta prokurörile vastates, et selline jutt sai ülekuulamisprotokolli kirja, sest H. Karu ei mäletanud kahtlustatavana ülekuulamisel täpselt kõike, võib-olla ta liigutas ja parkis. H. Karu ei teadnud ja pidi mõtlema, mis eelmisel päeval toimus. Oli situatsioon, et mingi auto nagu tahtis seisma jääda ning H. Karu käis küsimas, kas on vaja auto ümber parkida, kuid öeldi, et pole vaja, sest teise auto juht paneb inimese maha ja läheb ära. H. Karu jaoks oli suur šokk, et ta üldse ära viidi. Samuti ütles H. Karu kahtlustatavana ülekuulamisel, et ta kahetseb väga, kuid ta pidas silmas seda, et läks nii halvasti ja et ta sattus kainestusmajja. H. Karu ei juhtinud, kuid kuidagi tuli nii välja, et ta juhtis. 4
6. Kui kaitsja küsis enne prokuröri H. Karult kohtueelses menetluses antud ütluste kohta, vastas H. Karu aga, et ta oli kahtlustatavana ülekuulamisel meeltesegaduses ja tal ei olnud kõik kohad meeles. Mingi auto tuli trepikoja ette ja jäi seisma ning H. Karu mõtles, kas ta käis küsimas, kas autot on vaja liigutada. Öeldi, et pole vaja, sest teise auto juht paneb inimese maha ja läheb edasi. H. Karu oli meeltesegaduses ja tal polnud kõik asjad korras. Mälu värskeneb, kõik ei tule kohe meelde ja mõne aja pärast meenuvad mingid asjad. H. Karule meenus kõik kokkuleppemenetluse läbirääkimistel, kui talle näidati politsei vormikaamera videosalvestist. Oligi see õige hetk ja H. Karule tuli see õige pilt kõik ette. Ta ei süvenenud kahtlustatavana ülekuulamise protokolli teksti ja pani allkirja.
7. Ning kohtule vastas H. Karu, et ta ei lugenud ülekuulamisprotokolli enne allkirjastamist läbi, sest tal oli natuke halb olla ja ta ei suutnud süveneda. H. Karu ütles kahtlustatavana ülekuulamisel politseile, et kindlasti ta ei sõitnud, mispeale talle öeldi, et pane lihtsalt allkiri. Samuti ütles H. Karu uurijale paaril korral, et ta ei täpselt ei mäleta, mispeale talle näidati kahtlustatavana ülekuulamise käigus videot, ja siis hakkas H. Karule meenuma, kuidas olukord oli täpselt.
8. Kohtu arvates pole H. Karu istungil antud selgitused järjekindlad ja loogilised ning nende abil pole võimalik arusaadavalt põhjendada, miks H. Karu andis kriminaalmenetluse erinevatel etappidel mootorsõiduki juhtimise kohta erinevaid ütlusi. Esiteks selgitas H. Karu istungil prokurörile, kaitsjale ja kohtule erinevalt, mida ja miks ta kahtlustatavana ülekuulamisel uurijale rääkis ning millal talle õige sündmuste käik meenus. Nagu märgitud, ütles H. Karu esialgu kaitsjale, et ta oli kahtlustatavana ülekuulamisel meeltesegaduses, tal polnud kõik meeles ja ta ei süvenenud ülekuulamise protokolli teksti. Tegelik sündmuste käik meenus kokkuleppemenetluse läbirääkimistel. Seejärel avaldas H. Karu prokurörile, et ta ei mäletanud kahtlustatavana ülekuulamisel täpselt kõike, võib-olla ta parkis sõidukit. Samuti oli H. Karul suur šokk, et ta üldse ära viidi. Ning viimaks ütles H. Karu kohtule, et tal oli kahtlustatavana ülekuulamisel natuke halb olla ja ta ei suutnud süveneda. H. Karu ütles kahtlustatavana ülekuulamisel, et ta kindlasti ei sõitnud, mispeale talle öeldi, et pane lihtsalt allkiri. Kui H. Karule näidati kahtlustatavana ülekuulamise käigus videot, hakkas talle meenuma, kuidas olukord täpselt oli. Kohus leiab, et taoliste vastuoluliste selgituste pinnalt pole võimalik üheselt aru saada, mida H. Karu enda arvates kahtlustatavana ülekuulamisel politseiuurijale rääkis (s.o kas ütles, et ta kindlasti ei sõitnud, või siiski möönis, et ta võib-olla liigutas ja parkis sõidukit). Samuti pole võimalik aru saada, millal H. Karule meenusid õiged asjaolud (s.o kas kahtlustatavana ülekuulamisel või kokkuleppemenetluse läbirääkimistel). Ning veel pole võimalik aru saada, miks H. Karu ei lugenud väidetavalt kahtlustatavana ülekuulamisprotokolli enne allkirjastamist läbi (s.o kas ta oli „meeltesegaduses“, kaitsestusmajja sattumisest „suures šokis“ või tal „natuke halb olla“). Sellise selgituste pinnalt pole võimalik H. Karu ütluste muutumist arusaadavalt põhjendada.
9. Teiseks toob kohus välja, et H. Karu kohtus antud selgitused kahtlustatavana ülekuulamisel teistsuguste ütluste andmise põhjuste kohta (olgu see siis mittemäletamine või suur šokk) on vastuolus tema käitumisega sündmuskohal. Nimelt ütles tunnistaja A. T. , et ta oli ööl vastu 17.09.2021 tööl Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna välijuhina, kui politseinikud said väljakutse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx olid väljakutse saamise ajal Peri küla lähedal, mistõttu jõudsid sündmuskohale 3 minutiga. Oli juba varahommikune aeg (väljakutse oli kell 03:24), väljas oli pime ja vaikne ning politseinikele ei liikunud vastu ühtki sõidukit, samuti oli külas igal pool vaikus ja ühtki inimest ei liikunud. Kõigepealt tuli leida auto, mille kohta väljakutse tehti. Maja taga oli parkla, kus seisid mitu sõidukit, kuid kohe kui politseinikud pöörasid maja otsast Põlva poolsest küljest tuled maja taha, nägid nad, et täpselt diagonaalis on 5 üks sõiduk teisel pool maja juba kortermaja otsa poole peal. Sõidukil põlesid lähituled ja politseinikud liikusid kohe selle sõiduki suunas. Politseinikud said vaevalt hakata maja tagant sõiduki suunas liikuma, kui sõiduki lähituled kustutati kohe ära. Sõiduk oli xxxxxx ja selles viibisid 2 inimest: meesterahvas istus juhikohal ja naisterahvas istus kõrvalistmel. Rohkem kedagi autos polnud. Meesterahvas tutvustas end H. Karuna ja naisterahvas oli A. T. tööalaselt tuttav K. I. . Karuga polnud A. T. varem kokku puutunud. A. T. ei mäleta täpselt, kas auto salongis põles tuli, kuid paneel oli kindlasti valge, sest muusika mängis. H. Karul olid silmnähtavad joobetunnused ja politseinikud kontrollisid tema joovet. Samuti ütles H. Karu kohapeal, et ta pole sõitnud. Kui A. T. kontrollis mootorit, mis oli soe, avaldas H. Karu, et ta käivitas mootori muusika kuulamiseks, kuid sõitnud ta pole. Seejärel panid politseinikud vormikaamerad tööle ning küsitlesid H. Karu ja K. I. , ning siis väitis H. Karu, et ta ikkagi sõitis autoga ühe maja juurest teise juurde. Samas K. I. oli kõrval, eitas kategooriliselt sõitmist. Politseinikud püüdsid saada selgust, kas auto liikus või mitte, ja oli vaja selgeks teha ka võimaliku avarii asjaolud. K. I. selgitada, et auto peabki sel kohal seisma ja et see on K. I. , kuid see väide tundus natuke kaheldav, sest teised autod olid korralikult parkimisrivis, kuid see auto polnud parkimisriviga ühel joonel, oli nagu väljas ja kõrvalistuja poolsed ratta ääred olid haljasala ääre peal. Politseinikud viibisid kohapeal paarkümmend minutit, küsitlesid päris pikalt ja püüdsid juhtunu asjaoludes selgust saada. H. Karu ja K. I. olid joobe tõttu väga lünklikud ja seosetud. Samuti oleks H. Karu peaaegu maha kukkunud ja sai autolt tuge. Küsitlemise ajal ei tulnud kohale kedagi teist inimest ning ka H. Karu ja K. I. öelnud, et keegi teine sõitis selle autoga. Politseinikud püüdsid ka välja selgitada, kust oli tekkinud kahtlus, et auto sõitis kuhugi vastu, kuid pimedas esialgsel kontrollimisel polnud sellel autol ega lähedal seisnud kaubikul nähtavad kahjustusi ning ka hiljem ei tulnud teateid, et keegi oleks pihta saanud sellises olukorras. A. T. pole kindel, kas muruplatsil olid selle sõidukiga seotud jäljed, sest põhitähelepanu oli suunatud auto juures viibivatele isikutele ja politseinikud ei käinud territooriumi vaatlemas. Politseinikud panid auto uksed lukku, võtsid võtme hoiule ja toimetasid H. Karu politseijaoskonda kainenema. Autot ei pargitud ümber ja sellises olukorras nagu politsei saabudes sõiduk oli, samasse olukorda jäi sõiduk politsei lahkudes.
10. Kohus märgib, et tunnistaja A. T. ütlused langevad kokku vormikaamera videosalvestisega. Salvestiselt nähtuvalt küsitlesid politseinikud 17.09.2021 kella 03:40 paiku H. Karu ja K. I. , kes mõlemad olid silmnähtavalt joobeseisundis ja tuikusid. Samuti segas K. I. vahele, kordas sageli öeldut ja tema jutt oli takerduv. Kui politseinik küsis H. Karult, kus maja juures ta sõitis ja kuspool ta siis käis, vastas H. Karu, et sõitsin ühe maja juurest teise poole, ning näitas käega liikumissunda vasakult paremale. Seejärel sekkus K. I. korduvalt, et H. Karu ei käinud, mispeale hakkas H. Karu naerma ja kordas naerdes, et ei käinud kuskil. Siis avaldas H. Karu aga kohe uuesti, et ühe maja juurest ainult teise maja juurde sõitsin. K. I. taas, öeldes, et ma räägin ju, et ta ei käinud kuskil. Ning kui politseinik ütles Kaja Ivarule, et ärgu segagu vahele ja et see on H. Karu jutt, ütles K. I. kaks korda, et H. Karu ei käinud ju kuskil, mispeale H. Karu hakkas uuesti naerma ja pöördus politseinikest eemale. K. I. , et H. Karu ütles ilusti, et ta käis ühe maja juurest teise maja juurde, ja et politseinik paneb teist juttu juurde. Kohus toob välja, et H. Karu ja K. I. sündmuskohal silmnähtavalt joobeseisundis, tuikusid ja rääkisid üsna segast juttu, mistõttu oli politseinikel raskusi, et aru saada, mis täpselt toimus. Samas avaldas H. Karu sündmuskohal politseinikele, et ta sõitis ühe maja juurest teise juurde, ütles pärast K. I. vaid ühel korral, et ta ei käinud, ning seejärel avaldas kohe uuesti, et ta sõitis vaid ühe maja juurest teise juurde. Järelikult tunnistas H. Karu sündmuskohal autoga sõitmist.
11. Kohtus selgitas H. Karu, et kui politseinikud tulid kohale ning ütlesid, et H. Karu ja K. I. autoga sõitnud, väitsid H. Karu ja K. I. , et nad ei sõitnud. Politseinikud küsisid mitu korda ja siis hakkas H. Karu juba naljaga võtma, et tal pole muud teha kui ainult kahe maja vahet sõita 6 selle autoga. Seepärast ütleski H. Karu kohapeal politseinikele muiates, et tal pole midagi muud teha, et ta sõitis kahe maja vahet. H. Karu rõhutas, et tema sõitis, mitte auto ei sõitnud. H. Karu oli väga purjus ja rõõmus ega olnud adekvaatne. Kohtu hinnangul ei lange need selgitused kokku videosalvestiselt nähtuvaga. Nimelt kui politseinik küsis H. Karult, kus viimane autoga sõitis, asus H. Karu selgitama ja käega suunda näitama ega teinud seda sugugi naerdes või naljaga. H. Karu hakkas naerma alles pärast seda, kui K. I. ja ütles, et H. Karu ei käinud kuskil, ning siis kordas ka H. Karu ise naerdes, et ta ei käinud. Järelikult rääkis H. Karu esialgu tõsimeeli autoga sõitmisest. Samuti ei öelnud H. Karu erinevalt istungil väidetust politseinikele kordagi, et tal pole muud teda, kui kahe maja vahet sõita. Seega ei anna miski tõsiseltvõetavat alust arvata, et H. Karu tegi kohapeal politseinikega nalja.
12. Lisaks on H. Karu väide sündmuskohal nalja tegemise kohta vastuolus ka järgmisel hommikul kahtlustatavana ülekuulamisel joobes juhtimise tunnistamisega. Juhul, kui H. Karu tegi esialgu tõepoolest nalja, oleks ta hiljemalt kainestusmajja toimetamisel või kuriteokahtlustuse esitamisel mõistnud, et politseinikud võtavad tema sõnu tõsiselt. Sellises olukorras poleks H. Karul olnud vähimatki põhjust endiselt kuriteo toimepanemist tunnistada. Samuti juhul, kui H. Karu oli sündmuskohal politseinikega suheldes niivõrd rõõmus ja enesekindel, et ei võtnud politseinike küsimusi piisavalt tõsiselt, et neile ausalt vastata, jääb arusaamatuks, miks ta sattus kahtlustatavana ülekuulamisel väidetavalt niivõrd suurde šokki, et oli meeltesegaduses ja võttis omaks teo, mida ta tegelikult toime ei pannud. Sisuliselt tuleneb H. Karu kohtus antud selgitustest, et teadis sündmuskohal, et ta pole autot juhtinud (kuid tegi politseinikega nalja), unustas seejärel järgmiseks hommikuks kahtlustatavana ülekuulamise ajaks ära, kas ta liigutas autot või mitte, ja uuesti meenus talle, et ta tegelikult ei juhtinud sõidukit, kui talle näidati politseiniku vormikaamera videosalvestist. Kohus leiab, et selline väidetav valikuline unustamine ja meenumine, pole tõsiseltvõetav ega selgita H. Karu versiooni muutumist. Arvestades tunnistaja A. T. istungil antud ütlusi ja videosalvestist, märgib kohus sedagi, et politseinikud suhtusid asjasse äratuntavalt objektiivselt ning püüdsid erapooletult välja selgitada, mis juhtus ja kas H. Karu sõitis autoga või mitte. Järelikult on välistatud ka võimalus, et kahtlustatavana ülekuulamisel kallutati H. Karu teda süüstavaid ütlusi andma, jäeti ülekuulamisprotokollist välja H. Karu kahtlused või et ülekuulamisprotokollis kajastati H. Karu ütlusi mingil muul moel kui H. Karu neid ise avaldas. Kuna H. Karu avaldas kahtlustatavana ülekuulamisel kindlas kõneviisis, et ta parkis sõiduki paremini ümber ja liigutas sõidukit umbes 2-3 meetrit, pole usutavad kohtus antud selgitused, et ta ei mäletanud kahtlustatavana ülekuulamisel, kas ta liigutas sõidukit või mitte.
13. Pidades silmas, et H. Karu kinnitas nii sündmuskohal politseinike küsimustele vastates kui ka järgmisel hommikul kahtlustatavana ülekuulamisel, et ta juhtis mootorsõidukit, arvas ta järelikult ka ise, et ta pani toime talle etteheidetava teo. Kuigi kohtus väitis H. Karu, et ta ei sõitnud autoga, ei suutnud ta samas arusaadavalt põhjendada oma versiooni muutumist. Seega loeb kohus H. Karu ütlused mootorsõiduki juhtimise osas ebausaldusväärseks tõendiks ja jätab selle kohtuotsuse tegemisel kõrvale.
14. Mis puudutab tunnistajate A. T. K. I. vahelist vastuolu sõiduki liikumise kohta, siis kohtu hinnangul on tunnistaja A. T. usaldusväärsemad. Nimelt väitis K. I. , et pärast A. K. lahkumist ei liigutanud keegi autot ja kui politsei tuli, seisis auto samas kohas, kuhu A. K. selle parkis. Tunnistaja A. K. ütluste kohaselt juhtis ta 16.09.2021 kaine autojuhina K. I. xxxxxx registreerimismärgiga xxxxxxxx kella 19:00-st kuni kella 22:00-ni, parkis seejärel auto maja ette parkimisplatsile ja läks koju. Iseenesest ütles ka tunnistaja A. T. , et K. I. sündmuskohal kategooriliselt sõitmist ja püüdis selgitada, et auto peabki sel kohal seisma ja et see on K. I. . Politseinikele tundus see väide siiski natuke kaheldav, sest teised autod olid korralikult 7 parkimisrivis, kuid see auto polnud parkimisriviga ühel joonel, oli nagu väljas ja kõrvalistuja poolsed ratta ääred olid haljasala ääre peal.
15. Pidades silmas, et A. K. oli auto juhtimise ajal kaine ja parkis 16.09.2021 umbes kella 22:00 ajal auto parkimisplatsile, leiab kohus, et järelikult pidi keegi enne politsei tulekut sõidukit liigutama, sest politsei saabumine ajaks polnud sõiduk parkimisriviga ühel joonel ja kõrvalistuja poolsed ratta ääred olid haljasala peal. Seega toetavad tunnistaja A. T. ütlused tunnistaja A. T. , et pärast A. K. lahkumist autot liigutati ja et autoga sõideti muruplatsi peal. Teiseks nähtub politsei vormikaamera salvestiselt, et ka K. I. sündmuskohal politseinikele, et H. Karu ei käinud kuskil, vaid käis ühe maja juurest teise maja juurde. Järelikult on ka K. I. , et H. Karu siiski liikus ühe maja juurest teise maja juurde. Kolmandaks märgib kohus, et K. I. H. Karule etteheidetava teo toimepanemise ajal silmnähtavas alkoholijoobes, ning selgitas kohtus, et ta oli selleks ajaks ära joonud 0,5 liitrit „Pipraviina“ ja veidi „Nipernaadit“. Kohus leiab, et märkimisväärse alkoholijoobe tõttu ei pruukinud K. I. täpselt meelde jääda ja ta ei pruugi kõike mäletada. Ning viimaks pole kohtul erinevalt K. I. vähimatki alust kahelda tunnistajate A. T. A. T. ütluste usaldusväärsuses. Mõlemad tunnistajad olid kained ja andsid kohtuistungil veenvalt üksikasjalikke ütlusi. Muu hulgas kirjeldas A. T. kohtuistungil kui ka Häirekeskusele tehtud kõnes detailselt, kuidas auto sõitis parklas üle äärekivi otse muruplatsile, tegi siis pöörde ja peatus, sest sõitis millelegi otsa. Samuti, kuidas K. I. seejärel juhikohal istunud meesterahvale, et ta sõitis millelegi otsa, ning kuidas autos tarbiti alkoholi ja kuulati muusikat. Kuigi politseinikud ei näinud pimedas kohapeal avariijälgi ja ka hiljem ei laekunud politseile võimaliku otsasõidu kohta teateid, ei tekita see asjaolu kahtlusi tunnistaja A. T. , sest A. T. selgitas, et politseinikud ei kontrollinud sündmuskohta põhjalikult ega käinud territooriumi vaatlemas.
16. Süüdistatav H. Karu arvas kohtuistungil, et tunnistaja A. T. sõiduki liikumise kohta armukadedusest, kuid kohtu arvates pole see väide vähimalgi määral tõendatud. H. Karu tunnistas isegi, et A. T. talle võõras ja ta ei tea, millised on A. T. K. I. suhted. Samuti ei küsinud H. Karu ega tema kaitsja kummaltki nimetatud tunnistajalt nende omavaheliste suhete kohta ega püüdnudki kohtuliku uurimise käigus välja selgitada, kas ja milline motiiv võiks A. T. kohtus teadvalt valeütluste andmiseks. Sellises olukorras pole kohtul tõsiseltvõetavat alust kahelda A. T. usaldusväärsuses. Lisaks märgib kohus, et tunnistaja A. T. andnud valimatult H. Karu süüstavaid ütlusi, vaid avaldas muu hulgas, et kui juhikohal istunud meesterahvas läks enne politsei saabumist autost välja ja tuli tagasi, siis A. T. tea täpselt, kas tagasi tuli sama mees, kes välja läks, sest väljas oli pime. Järelikult ei püüdnud tunnistaja A. T. H. Karu süüditunnistamist saavutada, vaid kirjeldas äratuntavalt objektiivselt, mida ta tajus. Eelnevat arvestades on H. Karu arvamus, et A. T. armukadeduse tõttu valeütlusi anda, üksnes paljasõnaline spekulatsioon, mis on kriminaalmenetluses väärtusetu. Andrei Tvestkovi ütlused on täies ulatuses usaldusväärne tõend. Tunnistaja K. I. antud ütlused sõiduki liikumise osas on sarnaselt H. Karu ütlustega ebausaldusväärsed, ja kohus jätab ka K. I. otsuse tegemisel kõrvale.
17. Tuginedes eelpool analüüsitud usaldusväärsetele tõenditele kogumis, tuvastab kohus, et H. Karu juhtis 17.09.2021 kella 03:18 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx muruplatsil ja selle lähedal sõiduautot xxxxxx registreerimismärgiga xxxxxxx. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 mg alkoholi. Kuna H. Karu oli sündmuskohal silmnähtavalt joobeseisundis ja tõendusliku alkomeetri väljatrüki kohaselt oli 17.09.2021 kell 04:27 tema ühes liitris väljahingatavas õhus 1,25 mg alkoholi, oli ta järelikult alkoholijoobes LS § 69 lg 2 p 1 mõttes. Seega pani H. Karu toime

§ 424lg 1 objektiivsetele tunnustele vastava teo.

8 22. Kohtu hinnangul on täidetud ka

§ 424lg 1 subjektiivsed tunnused.

Pidades silmas, et H. Karu tarvitas enda sõnul 16.09.2021 päeva jooksul ära 4 A. Le Coq Pilsnerit 4,2%, jõi seejärel K. I. autos istudes veel „Pipraviina“ ja „Nipernaadit“ ning oli silmnähtavate joobetunnustega, tundis ja teadis ta järelikult autot liigutama asudes, et ta on alkoholijoobes. Kuna H. Karu asus vaatamata eelnevale autot juhtima, möönis ta järelikult, et ta paneb toime

§ 424lg 1 objektiivsetele tunnustele vastava teo.

Seega tegutses H. Karu otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

23. Kuna puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud, tuleb H. Karu

§ 424lg 1 järgi süüdi tunnistada.

Karistus 24.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tulenevalt

§ 56

lg-st 2 võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke pole võimalik saavutada kergema karistusega.

§ 424lg 1 sätestab karistusena rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse.

25. Kuigi kaitsja taotles H. Karu süüditunnistamise korral tema karistamist rahalise karistusega, pole see kohtu hinnangul võimalik. Pidades silmas H. Karu süü suurust (mida kohus analüüsib edaspidi), tuleks kõne alla H. Karu karistamine rahalise karistusega vähemalt 230 päevamäära (miinimumpäevamäär 10 eurot) ehk 2300 eurot. Kuna lisaks tuleb H. Karult välja mõista kriminaalmenetluse kulud kogusummas 1546,20 eurot (mida kohus käsitleb samuti edaspidi), oleksid H. Karu rahalised kohustused kokku 3846,20 eurot. Arvestades, et H. Karu ei tööta ja kaitsja märkis kaitsekõnes isegi, et H. Karul puudub sissetulek, pole H. Karul suure tõenäosusega võimalik lisaks menetluskuludele rahalist karistust tasuda. Viimati märgitu tõttu pole rahalise karistusega võimalik H. Karu puhul karistuse eesmärke saavutada ja teda tuleb karistada vangistusega.

§ 424lg 1 vangistuse keskmine määr on ca 1 aasta ja 6 kuud.

1. Asudes analüüsima H. Karu süü suurust, märgib kohus ühelt poolt, et H. Karul pole mootorsõiduki juhtimisõigust, tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,25 mg alkoholi, mis ületab märkimisväärselt seaduses sätestatud joobe piiri (0,75 mg/l) ning ta oli politseinike saabudes sündmuskohal niivõrd ebaadekvaatne, et tal oli raskusi püsti seismisega. Teisalt liigutas H. Karu mootorsõidukit paarkümmend meetrit öisel ajal elumaja taga muruplatsil, kus polnud ühtki teist liiklejat, ega tekitanud kellelegi varalist kahju. Seega polnud H. Karu tegu kuigi ohtlik ja tema süü jääb alla keskmise.
2. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid pole. Kuna H. Karu pole varem kriminaalkorras karistatud, ei vaja ta edasise õiguskuuleka käitumise tagamiseks väga karmi kohtlemist. Ka üldpreventiivsed kaalutlused ei nõua praeguses asjas raske karistuse mõistmist. Arvestades ülal toodut, tuleb H. Karu karistada 8-kuulise vangistusega, mille saab jätta katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.
3. Kuigi prokurör taotles H. Karu allutamist kriminaalhooldusele 1-aastaseks katseajaks, katseajal alkoholi tarvitamise keelamist ja sotsiaalprogrammis osalemise kohustuse seadmist, siis kohus sellega ei nõustu. Istungil ei ilmnenud, et H. Karu kuritarvitab alkoholi või et tal on probleeme alkoholi tarvitamise kontrollimisega. Samuti pole H. Karul ühtki mootorsõidukit ning praeguses asjas liigutas ta alkoholijoobes olles ja mõtlematult käitudes öisel ajal elumajade 9 vahel muruplatsil tuttava sõiduautot paarkümmend meetrit. Eelnevast tulenevalt on H. Karust lähtuv uute (samalaadsete) kuritegude toimepanemise oht üsna väike ja praegune kuritegu on pigem erandlik üksikjuhtum. Arvestades eelnevat, pole kohtu hinnangul uute samalaadsete kuritegude ärahoidmiseks tingimata vaja H. Karu kriminaalhooldusele allutada, vaid tema korrale kutsumiseks piisab esialgu 8-kuulisest vangistusest, mis jäetakse

§ 73alusel 1-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Kriminaalmenetluse kulud 29. Kr

MS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud üldjuhul süüdimõistetu. Tulenevalt KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ning § 175 lg-st 1 on menetluskulud määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses (p 4) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (p 9). 30. H. Karu tunnistati süüdi

§ 424lg 1 järgi, s.o teise astme kuriteos. Kr

MS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot (1,5x654=981). Samuti on praeguses asjas H. Karu määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses kriminaaltoimikuga tutvumise ja kokkuleppemenetluse läbirääkimistel osalemise eest kokku 67,20 eurot (32,40+34,80=67,20). Kaitsja esitas kohtuistungil taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks kogusummas 498 eurot (sh käibemaks 83 eurot), mille kohus rahuldas täies ulatuses. Seega on määratud kaitsja tasu ja kulud kokku 565,20 eurot (67,20+498 =565,20). Eelnevast tulenevalt on praeguses asjas kriminaalmenetluse kulud kokku 1546,20 eurot (981+565,20=1546,20). Need tuleb Eesti Vabariigi kasuks välja H. Karult.

1. H. Karu ei tööta, kuid on töövõimeline ja seega suuteline oma rahaliste kohustuste täitmiseks stabiilset sissetulekut teenima. Pidades silmas välja mõistetavate menetluskulude kogusummat, määrab kohus siiski KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel menetluskulu tasumise ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, et võimaldada H. Karul oma väljaminekuid (hõlpsamini) planeerida. Asitõendid
2. Praeguses asjas on asitõendid DVD-plaadid heli- ja videosalvestisega. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb need jätta kriminaalasja juurde. (allkirjastatud digitaalselt) 10