Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja saab esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (Riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank ASis. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
lg.1, kuna kostja on korduvalt rikkunud lepingujärgseid maksekohustusi ning ei ole võlgnevust likvideerinud ka antud täiendavate tähtaegade jooksul. Laenuandja teavitas kostjat laenulepingu loovutamisest OK Incure OÜ’le
Vastavalt laenulepingu tingimustele kohustus kostja tagastama laenu maksegraafiku alusel. Lepingu kehtivuse ajal kostja poolt ei toimunud ühtegi tagasimakset põhisumma katteks. Pärast nõude loovutamist OK Incure OÜ’le, kostja ei teinud samuti ühtegi laekumist võlgnevuse katteks. Lähtudes eeltoodud selgitusest on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 535,21 eurot ning võttes arvesse eeltoodud asjaolusid palub hageja kostjalt selle välja mõista. Laenulepingus pooled leppisid kokku intressimääraks 21,5 % aastas. Kostja oli kohustatud tasuma intressi teatud suuruses, mis tuleneb lepingu maksegraafikust. Hagejal on vastavalt laenulepingu tingimustele õigus nõuda tasumata intressi, seega juhindudes eeltoodud selgitustest palub hageja kostjalt välja mõista intressi perioodil lepingu sõlmimisest kuni laenulepingu ülesütlemiseni summas 84,89 eurot. Vastavalt laenulepingu üldtingimustele krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel maksab klient viivitusintressi mis on antud lepingus moodustab 0,12% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 17.08.2021 kuni 09.12.2021 (hagiavalduse esitamiseni). Kostja võlgnev hagejale viivist 73,86 eurot: võlaperiood 17.08.2021-09.12.2021.a (kokku 115 päeva), viivisega 43,8% aastas, ehk 0,12% päevas. 4. Võlaõigusseaduse (
) § 2 lg 1 tulenevalt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 kohustab kohustatud poolt täitma kohustuse vastavalt lepingule või seadusele ning
lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.
lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt
lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).
Lk 3 / 5 2-21-132752
lg 2 p 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohtu hinnangul on hageja väited sissenõudmiskulude tekkimise osas paljasõnalised ja sisustamata. Hagiavalduses ei ole välja toodud faktilisi asjaolusid, mis kinnitaksid hageja väiteid kostjale võlateatiste kodusele ja e-posti aadressile saatmise kohta. Kohus hagi menetlusse võtmisel juhtis hageja tähelepanu nimetatud puudusele hagiavalduses ja ka asjaolude välja toomata jätmise võimalikust mõjust nõude rahuldamise ulatusele. Kohus võimaldas hagejal hagiavaldust sissenõudmiskulude osas täpsustada hagi menetlusse võtmise määruse kättesaamisest alates 14 päeva jooksul. Hageja lepinguline esindaja on nimetatud määruse e-toimiku vahendusel kätte saanud 16.01.2022. Hageja ei ole sissenõudmiskulude nõuet kohtu määratud tähtaja jooksul täpsustanud. 8. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõude kostjalt sissenõudmiskuludes summas 40 eurot välja mõistmiseks rahuldamata. Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine 9. Pärnu Maakohtule 13.12.2021 esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud - tasutud riigilõiv kokku 125 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist
MS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.