Obsah (11)

§ 468§ 444§ 162§ 173§ 174§ 486§ 144§ 175§ 4842§ 172§ 177

2-21-134227 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Pärnu Maakohus Leanika Tamm 21. aprill 2022. a, Pärnu kohtumaja 2-21-134227 Osaühing Aktiva Finants hagi N.R. vastu võlgnevuse nõudes 508,60

§ 468lg 1 p 2).

1. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.
2. Toimetada tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.
3. Lugeda dokumendid kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. Jätta menetluskulud kostja kanda.
5. Määrata Osaühing Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 225 eurot, so hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 125 eurot ja lepingulise esindaja tasu 100 eurot.
6. Kohus selgitab, et hagejal on õigus esitada avaldus enammakstud riigilõivu tagastamiseks.
7. Välja mõista kostjalt N.R. hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulud summas 225 eurot. Lk 1 / 4 2-21-134227
8. Kohustada kostjat N.R. tasuma menetluskulude hüvitiselt (225 eurolt) hagejale Osaühing Aktiva Finants viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja saab esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (Riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank ASis. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohus võttis 18.01.
2. a menetlusse Osaühing Aktiva Finants hagi N.R. vastu ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. Netty Rauale toimetati 03.01.2022.a hagiavaldus lisadega ning 18.01.
3. a kohtumäärus kätte avalikult, vastavasisulise teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 04.02.2022, teadaanne loeti kättetoimetatuks 20.02.2022 ning sellest tulenevalt kohustus N.R. vastama hagiavaldusele hiljemalt 07.03.2022.a. Kostja hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja ei vasta tähtaegselt. 2.

§ 444

lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine 3. Pärnu Maakohtule 03.01.2022 esitatud hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud - tasutud riigilõiv kokku 175 eurot ja õigusabikulud summas 480 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt Lk 2 / 4 2-21-134227 menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. 4.

§ 162

lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. 5. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt

§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja kohtukuluks on riigilõiv summas 125 eurot. 6. Hageja on käesoleva tsiviilasjaga seose tasunud riigilõivu kokku 175 eurot: maksekäsu kiirmenetluses summas 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 130 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 kohaselt hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana.

§ 486

lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Käesolevas asjas esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse 28.10.2021.a. Kohtu hinnangul tuleb seega praegusel juhul riigilõivumäära määramisel lähtuda maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal kehtinud Riigilõivuseaduse lisas 1 sätestatud riigilõivu täismääradest. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu alates 01.01.2022.a kehtima hakanud Riigilõivuseaduse lisas 1 sätestatud määras. Eelnevast tulenevalt on hagejal õigus esitada avaldus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks. 7.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas on hageja volitanud ennast esindama Julianus Inkasso OÜ-d, kes on omakorda volitanud ennast esindama enda juriste, sh Alla Žulinskajat. Lepinguline esindaja on osutanud kokku 4 tundi õigusteenust tasumääraga 120 eurot tund, s.o summas 480 eurot.

1. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa ja standardse menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud, siis ei ole 480 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud ega õigusabiteenus antud ulatuses vajalik.
2. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja ette valmistanud ja esitanud kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Käesolevas asjas on hageja esmalt esitanud kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse mille Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andis 10.11.2021 määrusega üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

§ 4842

kohaselt hüvitatakse avaldajale maksekäsu kiirmenetluses lisaks tasutud riigilõivule ka 20 eurot menetluskulude eest.

§ 172

lg 9 kolmas lause ütleb, et asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud Lk 3 / 4 2-21-134227 hagimenetluse kulude hulka. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus saada hüvitist maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise eest summas 20 eurot.

1. Hagi esemeks on ühest liitumislepingust tulenev nõue ning hageja poolt kohtule esitatud tõendite hulk on minimaalne (liitumisleping, üldtingimused, neli tasumata arvet, lepingu lõpetamise teatis, loovutusteatis ja meeldetuletused). Kohtu hinnangul on tegemist piisavalt standardse hagiavaldusega, milliste koostamine on hageja majandustegevuse igapäevane osa ning analoogse hagiavalduse koostamine ei ole väga ajamahukas. Kohtu hinnangul ei kulu analoogse hagi koostamisele, sh alusdokumentide komplekteerimisele ja analüüsile, enam kui tund aega.
2. Hageja esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on õigusabi tunnitasu 120 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120 eurot tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13, 3-21-115-13 p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot, kuid kohus võttis siin juures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus osutatud võlgnevuse sissenõudmise teenuse raames antud õigusabiteenuse põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis.
3. Eeltoodud põhjustel on kohtu arvates põhjendatud õigusabi kulude suuruseks kokku 100 (80+20) eurot.
4. Kohus märgib, et tegemist on lihtsa menetlusega ning hagejal on võimalik menetluses osaleda isiklikult. Esindaja kasutamine on hageja õigus, mitte kohustus. Hagejal tuleb kaaluda, kas lepingulise esindaja teenuste kasutamine on põhjendatud, kuna sellega tekib täiendavaid menetluskulusid.
5. Vastavalt

§ 177

lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Leanika Tamm Kohtunik Lk 4 / 4