KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 08. juuni 2022.a, Tal

§ 217

lg-s 6 sätestatust, s.o kui menetlusosaline ei too välja kohtutäiturile esitatud avalduses taandamise alustena asjaolusid, kaotab ta õiguse tugineda hiljem antud asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada esmalt kohtutäiturile. Avaldaja on kohtule esitanud teadlikult suurel hulgal valeandmeid, sooviga viia kohut eksitusse. Kohtutäitur on esitanud enda õiguste kaitseks avalduse politseisse KarS §§ 214 ja 280 tunnustele tuginedes. Kohtutäitur on oma 24.septembri 2021.a otsuses, millega jättis avaldaja taandamistaotluse rahuldamata, leidnud, et avaldaja esitatud asjaolud ei saa olla kohtutäituri taandamise aluseks. Kohtutäiturile esitatud avalduses taandamise aluseks märgitud asjaolud olid kohtutäituri poolt ülekannete tegemise aeg ja täitemenetluse lõpetamise otsuste mitte edastamine. Kohtutäituri hinnangul ei tähenda kohtutäituri väidetav ebaseaduslik tegevus kohtutäituri erapoolikust. Juhul, kui võlgnik leiab, et kohtutäitur rikub ebaseadusliku tegevuse või otsusega täitemenetluses tema õigusi, on võlgnikul õigus esitada

§ 217

järgi kaebus esmalt kohtutäiturile ja juhul, kui kohtutäitur jätab kaebuse rahuldamata,

§ 218järgi kohtule.

Kohtutäituri hinnangul taandamisavalduse esitamine ei ole sellises olukorras asjakohane õiguskaitsevahend. Taandamisavalduse lahendamise raames ei hinnata kohtutäituri tegevuse seaduslikkust. 8. Sissenõudja Osaühing Aktiva Finants leidis, et avaldaja ei ole tõendanud

§ 9lg 1 p-s 6 sätestatud aluseid kohtutäituri taandamiseks.

Sissenõudja palus jätta avalduse rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda ning avaldajalt välja mõista õigusabikulud summas 120 eurot (ilma käibemaksuta). Maakohtu määrus ja põhjendused

1. Pärnu Maakohus jättis 30.detsembri 2021.a määrusega avaldaja avalduse rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda ning menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.
2. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt sätestavad

§ 9

lg 1 ja 11 alused, mille esinemisel peab kohtutäitur ennast taandama.

§ 9

lg 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 11 nimetatud alustel võib esitada kohtutäituri põhistatud taandamise taotluse täitemenetluse osaline või tema esindaja. Taotluse võib esitada viivitamata pärast seda, kui on saadud teada taandamise aluseks olevast asjaolust.

§ 9

lg 4 sätestab, et kui kohtutäitur taotluse alusel ei taandu, võib taotluse esitaja taandamisest keeldumise otsuse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul esitada kohtutäituri taandamise avalduse kohtule.

§ 9lg 5 teise lause kohaselt, kohus lahendab taanduse määrusega.

1. Kohus leidis, et kuna avaldaja esitas kohtutäiturile 09.septembril 2021.a avalduse kohtutäituri taandamiseks, kohtutäitur tegi taandamise avalduse osas otsuse 24.septembril 3 2-21-15622 2021.a ning avaldaja kinnitas kohtutäituri otsuse kättesaamist 28.septembril 2021.a, on 05.oktoobril 2021.a esitatud avaldus tähtaegne.
2. Avaldaja ei ole avalduses märkinud

§ 9

lg 1 p-des 1-5 ja lg-s 11 sätestatud asjaolusid, mis annavad aluse kohtutäituri taandamisele. Seega kohus kontrollis, kas esinevad

§ 9

lg 1 p-s 6 sätestatud kohtutäituri taandamise alused ja kohtutäitur tuleks täiteasjas nr 175/2014/1252 taandada.

§ 9

lg 1 p 6 sätestab, et kohtutäitur ei või täitemenetlust läbi viia ja peab ennast otsusega taandama, kui ta on otse või kaudselt huvitatud sundtäitmisest või kui on muid asjaolusid, mis tekitavad kahtlust tema erapooletuses.

1. Avaldaja on põhjendanud taandamise taotlust kokkuvõtvalt järgmiste asjaoludega: kohtutäitur on erapooletu, kuna sekkub avaldaja kutse- ja majandustegevusse, on solvanud avaldajat tema klientidele ning kiusab avaldajat tööalaselt ja eraelus läbi täitemenetluse. Samuti on kohtutäitur avaldaja hinnangul erapooletu, kuna on küsinud täiteasjas nr 175/2015/809 avaldaja varade ja kohustuste nimekirja, millist sissenõudja ei soovinud. Lisaks on kohtutäitur varasemates võlgniku täiteasjades viivitanud väljamaksetega sissenõudjatele ning täitemenetluste lõpetamise otsuste vormistamisega ja ei ole käesolevas täitemenetluses selgitanud välja sissenõudja nõude omandamise asjaolusid.
2. Kohtu hinnangul nähtub avaldaja etteheidetest kohtutäituri tegevusele, et avaldaja peab kohtutäituri osasid toiminguid (ei ole kontrollinud sissenõudja nõudeõigust (nõude loovutamist), varade ja kohustuste nimekirja nõudmine, kohtutäituri poolt ülekannete tegemise aeg ja täitemenetluse lõpetamise otsuste edastamisega viivitamine) ebaseaduslikuks.
3. Kohus leidis, et kui kohtutäitur ei täida täitemenetluse läbiviimist reguleerivat seadust, on

§ 217

lg 1 järgi õiguskaitsevahendina ette nähtud kaebuse esitamine kohtutäituri tegevuse või otsuse peale. Kui avaldaja hinnangul on täitur ebaseadusliku tegevuse või otsusega rikkunud avaldaja õigusi, siis on avaldajal võimalik esitada kaebus kohtutäituri tegevusele. Kohus nõustus kohtutäituriga, et sellises olukorras ei saa lugeda taandamisavalduse esitamist kohaseks õiguskaitsevahendiks, sh olukorras, kus osad etteheidetavad toimingud on tehtud mitte vaidlusaluses täitemenetluses.

1. Teise etteheitena on avaldaja välja toonud, et kohtutäitur sekkub avaldaja kutse- ja majandustegevusse ning kiusab avaldajat tööalaselt ja eraelus läbi täitemenetluse. Oma väidete tõendamiseks on avaldaja esitanud kohtutäituri e-kirja ning erinevad kirjavahetused kolmandate isikutega. Kohtutäitur on oma 24.septembri 2021.a otsuses leidnud, et väide, et kohtutäitur segab võlgniku tööd võlanõustajana, on arusaamatu. Tegemist on paljasõnalise väitega, mis ei ole tõendatud ühegi asjaoluga.
2. Kohus oli seisukohal, et kohtule esitatud kirjavahetustest avaldaja ja kolmandate isikute vahel ei nähtu kohtutäituri taandamise aluseid. Kohtu hinnangul ei ole avaldaja tõendanud kohtutäiturile etteheidetavaid asjaolusid, millest lähtuvalt saaks kohus jõuda järeldusele, et kohtutäitur on avaldaja suhtes erapoolik ning kiusab avaldajat tööalaselt ja eraelus. Kohus leidis, et käesoleval juhul ei ole kohtule esitatud tõendeid, millest lähtuvalt saaks kohus jõuda järeldusele, et täiteasjas nr 175/2014/1252 oleks kohtutäituri poolt teostatud seadust rikkudes ning erapoolikult. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus avaldaja taotluse kohtutäituri taandamiseks rahuldamata. 4 2-21-15622 Määruskaebus
3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles vaidlustas määruse resolutsiooni punkti 1 ja palub kohtutäituri taandada täiteasja nr 175/2014/1252 menetlemisest ning jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4. Määruskaebuse ja selle korduvate täpsustuste põhjenduste kohaselt ei ole kohus võtnud arvesse kohtutäituri sekkumist avaldaja kutse- ja majandustegevusse, samuti seda, et kohtutäitur ei hankinud teavet täiteasja tegeliku sissenõudja kohta. Kohus on selgelt teadlik, et kohtutäitur ei ole erapooletu. Kohtutäitur kiusab avaldajat tööalaselt, kirjutab klientidele, et avaldaja pidi olema korduvalt kriminaalkorras karistatud, et ta on nime muutnud, on patoloogiline valetaja ja helistanud avaldaja endisele koostööpartnerile, et avaldaja on võlgnik. Kohus ei ole kõigi avaldaja tõenditega arvestanud.
5. Määruskaebuse esitaja esitas ka e-kirjavahetuse, millest nähtub, et kohtutäituri taandamiseks on alus olemas. 20.
6. Esimese kirja saatis kohtutäitur avaldajale 24.aprillil 2020.a alljärgneva sisuga e-kirja: Tere! Käesolevaga peame viisakaks esmalt teavitada Teid, et edaspidi tuginedes kodanikukohustusele peame vajalikuks teavitada Teie kliente ja klientidega seotud KOV-sid alljärgnevatest asjaoludest, et tagada täitemenetluses nende õiguste tegelik kaitse. Ühtlasi peame vajalikuks täpsustada, kas Pesapuu MTÜ-le on antud info teada. Kohtutäituri hinnangul on võlanõustaja X puhul tegemist patoloogilise valetajaga ning äärmiselt ebaprofessionaalse võlanõustajaga, olles seejuures ise võlgnik. Erinevate kohtutäiturite menetluses on X suhtes kokku 43 täitemenetlust. Samuti on X kriminaalkorras karistatud ning enda tegeliku identiteedi varjamiseks on ta muutnud nime, omades varasemalt Y nime. NB! Seejuures info väljastamisel tagab kohtutäitur KTS § 11 sätestatud saladuse hoidmise kohustuse täitmise. Tugevat tervist Rannar Liitmaa 20.
7. Kohtutäitur on saatnud avaldaja ühingu klientidele ja koostööpartneritele 06.detsembril 2020.a järgmise sisuga kirjad: 20.
8. Tere! Tartu Ülikool on kinnitanud, et manuses olev X (endise nimega Y) nimele väljastatud diplom on võltsing. Eespool nimetatud isik ei saa osutada võlanõustaja teenust (sh olla Teie esindajaks), kuna tal puudub võlanõustaja kvalifikatsiooni. Sisuliselt olete langenud lihtlabase kelmi ohvriks. Seega on täiesti mõistatav X äärmine ebapädevus. Palume anda teada, kas jääte varasemalt kohtutäiturile esitatu juurde, kui jah, kas esindajate ennast edaspidi ise või leiate uue esindaja? Austusega Rannar Liitmaa Pärnu kohtutäitur 20.
9. Tere! Tartu Ülikool on kinnitanud, et manuses olev X (endise nimega Y) nimele väljastatud diplom on võltsing. Sisuliselt olete langenud lihtlabase kelmi ohvriks ning seega on täiesti mõistatav X äärmine ebapädevus. Samuti on eespool nimetatud isik avalikult FB jaganud Teid puudutavat delikaatseid infot, kommenteerides Teie tervist (vt manus). Nüüdseks on küll vastav postitus eemaldatud. Austusega Rannar Liitmaa Pärnu kohtutäitur 20.
10. Tere! Teie esindaja X (endise nimega Y) nimele väljastatud Tartu Ülikooli diplom on võltsing (vt manus). Tuginedes antud asjaolule, palume teavitada, kas jätkuvalt soovite enda esindajaks eespool nimetatud isikut? Austusega Rannar Liitmaa Pärnu kohtutäitur 5 2-21-15622 20.
11. Tere! Tartu Ülikool on kinnitanud, et manuses olev X (endise nimega Y) nimele väljastatud diplom on võltsing. Sisuliselt olete langenud lihtlabase kelmi ohvriks ning seega on täiesti mõistatav X äärmine ebapädevus. Kas jätkuvalt olete seisukohal, et isik tegutseb ühingu huvides? Austusega Rannar Liitmaa Pärnu kohtutäitur 20.
12. Tere! Tartu Ülikool on kinnitanud, et manuses olev X (endise nimega Y) nimele väljastatud diplom on võltsing. Eespool nimetatud isik ei saa osutada võlanõustaja teenust (sh olla Teie esindajaks), kuna tal puudub võlanõustaja kvalifikatsiooni. Sisuliselt olete langenud lihtlabase kelmi ohvriks. Seega on täiesti mõistatav X äärmine ebapädevus. Palume anda teada, kas jääte varasemalt kohtutäiturile esitatu juurde, kui jah, kas esindajate ennast edaspidi ise või leiate uue esindaja
13. Kohtutäituri eesmärk on avaldajat tööalaselt kahjustada. Kohtutäituri kätte on sattunud dokument, mille avaldaja naljaga koostas aastaid tagasi tundes arvutit ja mis sai ekslikult esitatud koostööpartnerile, mille viimane väljastas kohtutäiturile ja kohtutäitur on asunud seda dokumenti levitama ja avaldaja süüdi mõistnud kelmuses.
14. Avaldajat on teavitatud, et kohtutäituri varjatud äritegevused kajastuvad varsti meedias, mis on nagunii tema tagandamise aluseks, lisaks kõik muu ebaseaduslik tegevus avaldaja ühingu klientide suhtes, mille kohta on kaebused Kojas ja avaldus Politseis. Avaldaja on esitanud tänaseks ka hagiavalduse kohtusse ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja kahjunõudes.
15. Selgunud on, et kohtutäitur saatis avaldaja ühingusse juristi, kellega sõlmiti leping enne aasta lõppu ja 03.jaanuaril 2022.a saatis jurist lepingu lõpetamise avalduse. Tänaseks on selgunud, et see jurist esindab kohtutäiturit. Kohtutäituri eesmärk on avaldaja mainet kahjustada niipalju, et tööd võlanõustajana ei saaks. Menetlusosaliste seisukohad
16. Kohtutäitur palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Avaldaja on jätkuvalt välja toonud uusi asjaolusid, mis ei kajastu eelnevalt kohtutäiturile esitatud avalduses taandamise alustena. Ekslikult on määruskaebuse esitaja leidnud, et kohtutäitur on väljastanud avalikkusele ametitegevusega saadud andmeid. Info võltsitud diplomi osas ei ole saadud ametitegevuse raames ning selle edastamine on toimunud konkreetsetele (vähestele) isikutele, mitte avalikkusele. Samuti on määruskaebuse esitaja ekslikult leidnud, et kohtutäitur saatis Qe kandideerima juristi ametikohale. Asjaolust, et isik on juristi ametikohale kandideerinud, sai kohtutäitur teada samal kuupäeval, kui Q avaldas soovi koostöö lõpetamiseks, s.o. 03.jaanuaril 2022.a. Kohtutäitur ja Q olid kursusekaaslased ülikoolis ning tulenevalt sellest ka nende suhtlus/tutvus. Tuginedes määruskaebuse esitaja poolt eelnevalt esitatud, kui ka hiljem esitatud asjaoludele/tõenditele, ei esine kohtutäituri hinnangul etteheidetavaid asjaolusid, mis tooks kaasa aluse kohtutäituri taandamiseks.
17. Sissenõudja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohus on avaldaja poolt esitatud tõendeid õigesti hinnanud ning õigesti leidnud, et avaldaja ei ole oma avalduses tõendanud kohtutäiturile etteheidetavaid asjaolusid, millest lähtuvalt saaks kohus jõuda järeldusele, et kohtutäitur on avaldaja suhtes erapoolik ning kiusab avaldajat tööalaselt ja eraelus. Eluliselt ei ole usutav, et avaldaja, töötades võlanõustajana, on nimetatud võltsitud diplomi esitanud oma koostööpartneritele ekslikult ning muuhulgas ka esitanud selle Eesti Juristide Liidule ja seeläbi astunud EJL liikmeks. Dokumendi võltsimine ja võltsitud dokumendi kasutamine on KarS § 344 jj kohaselt karistatav tegevus. 6 2-21-15622 Puudutatud isiku hinnangul avaldaja kannab sellise tegevusega seotud tagajärgi ning kohus ei peaks andma sellest lähtuvalt avaldajale õiguskaitset. Menetluse edasine käik
18. Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Pärnu Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 2¹ ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni muutmata ning määruskaebuse rahuldamata, kuid muudab ja täiendab kohtumääruse õiguslikke põhjendusi vastavalt käesolevale määrusele. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud kõigi põhjendustega, mida ei muuda ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
20. Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 ja §-st 659 on ringkonnakohus seotud määruskaebuse piiridega ning kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Arvestades kaebuse ulatust on maakohtu määrus jõustunud menetluskulud jaotust ning kindlaksmääramist puudutavas osas. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust üksnes kohtutäituri taandamata jätmise osas.
21. Määruskaebusest ja selle täpsustustest nähtuvalt on avaldaja kaebuse põhjendamiseks esitanud asjas uusi tõendeid ja asjaolusid, mis on TsMS § 662 lgs-t 3 tulenevalt iseeneses lubatav. Siiski tulnuks avaldajal kaebus(t)e edukuse tagamiseks juhinduda kohtutäituri taandamise korda reguleerivatest, täitemenetluse seadustikus sätestatud erinormidest. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses sellele tähelepanu juhtinud, mistõttu tuleb määruse õiguslikke põhjendusi täiendada järgneva seisukohaga: Kohtutäiturile 09.septembril 2021.a esitatud taandamise avalduses tugines avaldaja

§ 9lg 1 p-s 6 sätestatud alusele (tlk 7 pöördel).

Kohus selgitab, et

§ 9

lg-te 3 ja 4 koosmõjust tuleneb, et kõik kohtutäituri taandamise aluseks olevad asjaolud tuli avaldajal esile tuua ja põhistada juba esialgses, so kohtutäiturile 09.septembril 2021.a esitatud taotluses, et kohtutäitur saaks nendel alustel kaaluda enesetaandust ja teha taotluse kohta põhjendatud otsuse. Eelnev tähendab, et kohtule

§ 9

lg 4 alusel 04.oktoobril 2021.a esitatud taotluses avaldaja kohtutäituri taandamise alusena uusi asjaolusid enam esitada ei saanud ning kohtul tuleb jätta need asjaolud tähelepanuta, kuna kohtutäitur ei ole saanud nende alusel otsustust enda võimaliku taandamise osas teha. Kohus saab avaldaja taotluse läbi vaadata nendel taandamise alustel, mis olid esile toodud kohtutäiturile 09.septembril 2021.a esitatud taotluses. 30. Avaldaja poolt kohtutäiturile 09.septembril 2021.a esitatud avalduses on taandamise alustena esmalt esile toodud kohtutäituri tegevus(etus) 6 erineva täiteasja menetlemisel, st viivitamine sissenõudjatele raha ülekandmisega ja nende täiteasjade lõpetamise otsuste väljastamata jätmisega seoses (tlk 7). Nende väidetega seonduvalt nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ja on samuti seisukohal, et juhul, kui avaldaja hinnangul oli kohtutäituri tegevus täitemenetluse läbiviimisel ebaseaduslik või rikkus avaldaja õigusi, siis on kohaseks õiguskaitsevahendiks

§ 217

lg 1 alusel kaebuse esitamine kohtutäituri tegevusele või otsusele, kuna selle kaebuse eesmärgiks on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja 7 2-21-15622 otsuseid täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel, s.o täitemenetluse korraldamisel (vt Riigikohtu 31.mai 2010.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-10, p 9).

1. Avaldaja poolt kohtutäiturile 09.septembril 2021.a esitatud avalduses on taandamise alustena esile toodud ka see, et kohtutäitur segab avaldaja tööd võlanõustajana, sh kliente, keda ta esindab, kiusab neid ja pole erapooletu (tlk 7). Avaldaja ei ole aga täpsemalt esile toonud, milles väidetav segamine ja kius ning sellest tulenev erapooletus seisnevad. Arvestades eeltoodut, ei ole ringkonnakohtu hinnangul kohtutäiturile formaalselt etteheidetav, et ta 24.septembri 2021.a otsuses avaldaja eeltoodud väiteid arusaamatuks ning paljasõnaliseks pidas (tlk 16). Eksinud ei ole ka maakohus, kes leidis, et kohtutäituri e-kiri ja kirjavahetus (tlk 11-13) ei tõenda eeltoodud, kohtutäiturile etteheidetavaid asjaolusid. Ka ringkonnakohtul ei ole maakohtule esitatud tõendite pinnalt alust järeldada, et kohtutäitur segaks avaldaja tööd võlanõustajana ja kiusaks tema kliente, olles seetõttu erapooletu, kuna neid asjaolusid nendest ei nähtu. Eelnevast tulenevalt on maakohus õigesti järeldanud, et kuna kohtule esitatud tõenditest ei nähtu kohtutäituri taandamise aluseid, tuleb jätta avaldaja taotlus kohtutäituri taandamiseks rahuldamata.
2. Arvestades ringkonnakohtu eelnevaid seisukohti selle kohta, et avaldajal tuli kõik taandamise aluseks olevad asjaolud esitada juba kohtutäiturile esitatud taandamise taotluses, ei pidanudki maakohus avaldaja poolt esitatud uusi asjaolusid käesoleva vaidluse lahendamisel arvesse võtma, mistõttu tuleb maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi muuta ja nendest välja jätta maakohtu järeldused ja analüüs seonduvalt kõigi nende uute ajaoludega, mida avaldaja ei ole kohtutäiturile 09.septembril 2021.a esitatud taotluses taandamise alustena märkinud.
3. Avaldaja poolt esile toodud, kohtutäituri taandamise aluseks olevaid uusi asjaolusid ei saa eelpoolkirjeldatud põhjustel määruskaebuse lahendamisel arvesse võtta ka ringkonnakohus ning seoses sellega nendega seonduvatele kaebuse väidetele ei vasta.
4. Kolleegium peab vajalikuks avaldajale siiski selgitada, et

§ 9

lg 3 ei sätesta keeldu esitada kohtutäiturile uut taandamise taotlust, juhul kui täitemenetluse osaline on saanud teada kohtutäituri taandamise aluseks olevatest täiendavatest asjaoludest. Kui avaldaja seda võimalust kasutab, tuleb kinni pidada eelnimetatud sättest tulenevast kohustusest taotlust põhistada, mis tähendab, et see ei saa olla ebamäärane ja arusaamatust tekitav ning avaldajal tuleks selgelt välja tuua kõik konkreetsed asjaolud, mis võivad olla tema hinnangul aluseks kohtutäituri taandamiseks ja mida saaks edaspidi hinnata ka kohus, juhul kui kohtutäitur ennast ei taanda. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 35. Kuigi määruskaebus jääb rahuldamata, on ringkonnakohus seisukohal, et menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätta menetlusosaliste endi kanda. See on vaidluses ilmnenud asjaolusid arvestades õiglane, kuna kohtutäiturit ei saa pidada avaldaja suhtes erapooletuks vaatamata sellele, et avaldaja taotlus kohtutäituri taandamiseks on esitatud selle rahuldamiseks ebapiisavate asjaoludega ning mainitud erapoolikus oleks pidanud olema asja materjalide alusel märgatav ka sissenõudjale, keda esindab õigusteadmistega isik (tlk 174), kellelt saab oodata mh arusaamist selle kohta, et kohtutäitur peab olema (ja ka näima) täitemenetluse läbiviimisel objektiivne. Edasikaebeõigus 8 2-21-15622 36.

§-st 219 ja TsMS § 696 lg-st 1, § 698 lg-test 1 ja 2 ning § 178 lg-st 1 tulenevalt võib käesolevale määrusele esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 9