) § 423 lg 3 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kuivõrd avaldaja täpsustas enda esitatud avaldust ja suhtluskorra muutmise asemel soovib lepitusmenetluse läbiviimist, jätab kohus avaldaja avalduse suhtlemise korra muutmiseks läbi vaatamata. 22.11.2021 kohtule esitatud avaldus tuleb anda menetlemiseks lepitusmenetlusena tsiviilasja nr 2-18-12324 raames. Määruskaebus ja menetluse edasine käik Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja menetlust jätkata. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. 5.1. Maakohtu menetluslik otsustus jätkata lepitusmenetlust tsiviilasja nr 2-18-12324 raames ja jätta käesolevas asjas avaldus läbi vaatamata, on alusetu. Ehkki menetluse käigus muutus avalduse ese ja avaldaja täiendas faktilisi asjaolusid, tuleb seda käsitleda avalduse muutmisena
Maakohus pidi jätkama menetlust käesoleva asja raames. 2 2-19-10498 Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikutele tähtaja kaebusele vastamiseks. 6.1. Puudutatud isik C (lapse ema) vaidles kaebusele vastu. Avaldaja muutis kardinaalselt esialgset avaldust, mille muutmisega lapse ema ei nõustu. Esialgsest avaldusest on avaldaja loobunud. Lepitusmenetluse läbiviimiseks on olemas nõuetekohane tsiviilasi nr 2-18-12324, mille raames saab menetlust jätkata. Üheaegselt mõlemat (esialgset ja muudetud) avaldust menetleda ei ole võimalik. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Vastuseks ringkonnakohtu täpsustavale kirjale märkis avaldaja, et kaebuse eesmärgiks on tühistada maakohtu alusetu määrus ja menetluskulude jaotus ning jätkata lepitusmenetluse avalduse lahendamist käesolevas tsiviilasjas. Avalduse läbi vaatamata jätmine ilma avaldaja vastava taotluseta või seadusest tuleneva aluseta ei ole seaduslik. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatav määrus tuleb
Ringkonnakohus saab tühistatud osas teha uue määruse, millega jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Avalduse läbi vaatamata jätmise osas jääb maakohtu määrus lõppjärelduses muutmata, kuid ringkonnakohus muudab määruse põhjendusi. Määruse resolutsiooni p 2 vaidlustamise osas tuleb kaebus jätta aga läbi vaatamata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Sama paragrahvi teisest lõikest tuleneb, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. Seaduses ei ole sätestatud võimalust esitada määruskaebust korraldusliku määruse peale, millega maakohus otsustab menetluses esitatud uue avalduse menetlemise eraldiseisvas tsiviilasjas vastavalt kohtu tööjaotusplaanile. Analoogselt
§-s 375 sätestatule on tegemist kohtu vaidlustamatu diskretsiooniotsusega. Seega on maakohus selles osas määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud ja ringkonnakohtul puudub alus selle läbivaatamiseks, mistõttu jätab ringkonnakohus avaldaja kaebuse
Määruskaebuse põhilise etteheite kohaselt puudus maakohtul seaduslik alus avalduse läbi vaatamata jätmiseks. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Ehkki sellist alust ei tulene maakohtu viidatud
lg-st 3, võib kohus
lg 2 p 2 alusel koosmõjus § 477 lg-ga 1 jätta avalduse läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui avaldusega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Praegusel juhul on tegemist sellise olukorraga, kus avaldaja taotletavat eesmärki pole võimalik saavutada. Muudetud avalduse kohaselt ei soovi avaldaja enam suhtlemise korra muutmist, vaid lepitusmenetluse läbiviimist. Sisuliselt soovis avaldaja aga algusest peale lahendust, mis on saavutatav üksnes lepitusmenetlusega. Maakohus määras, et avaldaja muudetud avaldus tuleb anda menetlemiseks tsiviilasja nr 2-18-12324 raames. Seega on tegemist olukorraga, kus lepitusmenetluse aluseks olevate asjaolude alusel on menetluses kaks tsiviilasja. Ka juhul kui lepitusmenetlus ebaõnnestub, ei ole võimalik seda menetleda käesoleva asja raames. Nimelt määrab 3 2-19-10498
lg 7 p 2 kohaselt kohus lepitusmenetluse ebaõnnestunuks tunnistamisel, millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust. Seega saab maakohus lepitusmenetluse ebaõnnestumisel tsiviilasjas nr 2-18-12324 tegeleda ka suhtlemise korra muutmisega. Samaaegselt mõlemat (nii avaldaja esialgset kui muudetud) avaldust paralleelsetes menetlustes menetleda ei ole seega võimalik ning kujunenud olukorras tuleb esialgne avaldus lapsega suhtlemise korra muutmiseks jätta läbi vaatamata. Maakohus leidis, et avalduse läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud (v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud)
Kolleegiumi hinnangul ei ole see praeguses asjas põhjendatud. Hagita menetluse põhimõtteid arvestades oleks maakohus juba avalduse esitamise järgselt pidanud juhtima tähelepanu sellele, et vajalik oleks läbi viia lepitusmenetlus. Üksnes asjaolu, et avaldaja on pärast kohtu selgitusi menetluse käigus avaldust muutnud ja asunud taotlema lepitusmenetluse läbiviimist, ei anna asja sisu ja menetluse käiku arvesse võttes alust jätta kõiki menetluskulusid avaldaja kanda. Ehkki
sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni mh juhuks, kui kohus jätab avalduse läbi vaatamata, saab praegusel juhul kohaldada ka
lg-t 4, mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuna hagita asja menetluse lõpetamine on sarnane hagimenetluse lõpetamisele, saab
Eelmärgitud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et menetluskulud tuleb
Samal viisil tuleb
Kokkuvõttes kannavad kõik menetlusosalised ise oma kulud, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jääb riigi kanda. Juhindudes
lg 1 kolmandast lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Võrreldes kohtu 21.01.2022 kirjaga on muutunud kohtukoosseis. Seoses kohtunik Gaida Kivinurme emeriteerumisega asendas teda määruskaebuse lahendamisel kohtunik Imbi SidokToomsalu. Kohus vaatas kaebuse kirjalikus menetluses läbi algusest peale.
ja § 643 lg 4 koosmõjus §-ga 659 võimaldavad esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.