← Eesti

2-21-6621/23

Obsah (6)§ 459§ 637§ 442§ 639§ 168§ 638

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Ulvi Loonurm ja Indrek Soots Määruse kuupäev 10. juuni 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-6621 Tsiviilasi Q hagi Y vastu elatis

) § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda, mistõttu puudus vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. 5.

  1. Hagi I lahendades tuvastas maakohus, et alates
  2. augustist 2020 elab tütar isa juures ja isa täidab tema ülalpidamiskohustust vahetult. Seega on varasema otsuse tegemise aluseks olnud faktilised asjaolud muutunud.

§ 459

lg 1 alusel vähendas maakohus varasema otsusega isalt ema kasuks tütre ülalpidamiseks väljamõistetud elatist alates hagi esitamisest summani null eurot kuus. 5.2. Hagi II lahendades tuvastas maakohus, et tütre igakuised vajadused kokku on 584 eurot (eluasemekulu 120 eurot, toit 240 eurot, riided ja jalatsid 50 eurot, sidekulu 14 eurot, 2

(4)tervishoiukulu 30 eurot, hügieenitarvete kulu 10 eurot, kulu koolikohustuse täitmiseks 40 eurot vaba aja veetmise kulu 10 eurot, majapidamistarvete ja kodukeemia kulu 10 eurot, kodutehnikakulu 10 eurot, huvitegevuse kulu 50 eurot) ja ema ei kanna tütre ülalpidamisega seotud kulutusi vahetult. Ema ei toonud esile asjaolusid, mis võiks olla mõjuv põhjus elatise väljamõistmata jätmiseks või välja mõistmiseks alla perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 sätestatud määra. Isa ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine poja suhtes ei võta emalt kohustust tütrele elatist maksta. Maakohus mõistis kuni
  1. detsembrini 2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 alusel emalt tütre kasuks välja elatise 2374,93 eurot alates
  2. aprillist 2021 kuni
  3. detsembrini
  4. Alates
  5. jaanuarist 2022 tuleb emal tütrele maksta elatist 213,44 eurot kuus, mida indekseeritakse iga aasta
  6. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning seda kuni tütre täisealiseks saamiseni
  7. märtsil
  8. Vastavalt tütre taotlusele tuleb igakuised elatisemaksed tasuda iga kuu
  9. päevaks isa arvele. APELLATSIOONKAEBUSED
  10. Ema esitas enda ja tütre (koos edaspidi ka: apellandid) nimel
  11. juunil 2022 ühes dokumendis sisuliselt kaks apellatsioonkaebust, millega taotleb mõlema hagi osas vaidlustatud otsuse tühistamist ja hagide rahuldamata jätmist. Kaebuse väited on järgmised. 6.
  12. Esiteks pöördus isa alusetult hagiga I kohtusse, sest ema ei ole kunagi nõudnud isalt tütre ülalpidamiseks elatist. 6.
  13. Teiseks rahuldas maakohus hagi I ebaõigesti

§ 459lg 1 alusel.

Kui asjaolud pärast kohtulahendi tegemist on muutunud, sest laps elab koos elatist maksma kohustatud vanemaga, saab kohtulahendi täitmist takistada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega ja taotleda hagi tagamise korras täitemenetluse peatamist. 6.

  1. Kolmandaks puudub maakohtul seadusest tulenevalt õigus ja võimalus muuta varasemat kohtuotsust. Nii ei saanud maakohus esitatud kujul hagi I rahuldada elatise vähendamiseks kuni summani null eurot, sest võimalik olnuks teha ainult uus ja teise sisuga kohtulahend. 6.
  2. Neljandaks jättis maakohus hagi II lahendades tähelepanuta, et ema ülalpidamisel on poeg, kelle suhtes isa ei ole täitnud ülalpidamiskohustust, kuigi algatatud on täitemenetlus. Ema ei nõua isalt elatise maksmist poja ülalpidamiseks aja eest, mil tütar läks isa juurde elama, vaid elatise võla tasumist aja eest, kui mõlemad lapsed elasid ema juures. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuste menetlusse võtmisest ja tagastab kaebused esitajatele.

§ 637

lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga.

  1. Alusetu on ema väide, et ta pole kunagi nõudnud tütre ülalpidamiseks isalt elatist. Viru Maakohtu
  2. veebruari 2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-59017 on isalt ema kasuks välja mõistetud tütre ülalpidamiseks elatis. See on jõustunud kohtulahend, mille täitmiseks võib ema igal ajal pöörduda kohtutäituri poole. Isa pöördus õigesti kohtuse hagiga I, et vabaneda varasemas otsuse kajastatud elatise tasumise kohustusest.
  3. Maakohus leidis õigesti, et praegusel juhul kohaldub

§ 459lg 1, sest isa nõuab elatise vähendamist asjaolude muutumise tõttu.

Asja ei saa lahendada täitemenetluse lubamatuks tunnistamise sätete alusel, sest ema kinnituse kohaselt ei ole tütrele elatise nõudes täitemenetlust algatanud. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi saab esitada juhul, kui nõude suhtes toimub täitemenetlus. Samas ei takista täitemenetluse seni algatamata jätmine isa kohtusse pöördumist elatise vähendamise nõudega. 3

(4)10.

§ 442

lg 5 teise lause järgi peab kohtuotsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Seetõttu tuleb juhul, kui nõue lahendatakse

§ 459

lg 1 alusel, märkida selguse huvides otsuse resolutsioonis ka andmed otsuse kohta, millega varem välja mõistetud elatise suurust nüüd muudetakse. Maakohus on vaidlustatud otsuse resolutsioonis õigesti märkinud, et muudab varasema otsusega väljamõistetud elatise suurust vähendades seda nullini. Tulenevalt

§ 459

lg-st 2 vähendas maakohus varasema otsusega väljamõistetud elatise suurust alates hagi esitamisest. See ei tähenda varasema otsuse kui kohtulahendi muutmist ega tühistamist.

  1. Maakohus on ka õigesti leidnud, et pojal ja tütrel on kummalgi iseseisvad elatise nõuded vanemate vastu, ning asjaolu, et üks vanem ühele lapsele elatist ei maksta ei mõjuta teise lapse õigust nõuda teiselt vanemalt elatist. Samuti ei mõjuta vanemate omavahelised kokkulepped tütre nõude (hagi II) lahendamist praeguses asjas.
  2. Elatise vähendamise ulatust (hagi I) ega elatise väljamõistmise ulatust (hagi II) apellandid ei vaidlustanud. Seega pole vastavas osas vaja maakohtu põhjendusi kontrollida ega asjaolusid tuvastada.
  3. Ringkonnakohus hindas kaebuste väiteid ja vastas neile. Kumbagi kaebust ei saaks kehtiva õiguse järgi sisuliselt rahuldada ja selleks pole vaja tuvastada asjaolusid ega hinnata tõendeid. Menetlusse võtmisel kaebuste perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, sest perspektiivituna menetlemata jäetud kaebusega ei kaasne vastaspoole kulusid.
  4. Apellantide õigusi ei piiratud võrreldes sellega, kui kaebused oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega jätnud need rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust, vastas kaebuste väidetele ja koostas sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Pooltele on tagatud kaebeõigus. 15.

§ 639

lg 1 ja

§ 168

lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kummagi apellandi kanda. Kohus keeldus apellatsioonkaebuseid menetlusse võtmast ega edastatud seda isale (hagi I osas) ega lapsele (hagi II osas) vastamiseks, mistõttu ei saanud teistel pooltel apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata. Ringkonnakohtu andmetel ei tasunud apellandid kaebuste esitamisel riigilõivu. 16.

§ 638lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.